OÜ L hagi UA vastu kahju hüvitamiseks ja viiviste nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja OÜ L (registrikood xxx, asukoht xxx), seaduslik esindaja juhatuse liige G R kostja UA(isikukood xxx, elukoht xxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus poolte nõusolekul
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista UA 3 507 (kolm tuhat viissada seitse) krooni ja 50 senti OÜ L kasuks.
2.Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta täielikult poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Asjaolud
1.23.09.2006 kell 19.56 toimus liiklusõnnetus Harju maakonnas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee 46 kilomeetril, kus sõiduauto xxx, mida juhtis kostja, kaldus vastassuuna vööndisse ja põrkas kokku vastutulnud hagejale kuuluva sõiduautoga xxxregistreerimismärgiga xxx(VIN-kood xxx), mida juhtis V N . V N valdas sõidukit sõiduki üürilepingu alusel (tl 8-9. Politsei tuvastas kostja süü. Hageja nõue ja põhjendused
2.Esitatud hagis nõuab hageja tekitatud kahju hüvitamist saamata jäänud tulu näol alates 23.09.2006.a. kuni 23.11.2006.a. 61 päeva eest (s.o alates liiklusõnnetuse toimumisest kuni kindlustusandja poolt sõiduki eest hüvitise maksmiseni (tl 12-13). Vastavalt turuhinnale on sõiduki üür üheks kuuks ja rohkem 280 krooni ööpäevas. Kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida hageja sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud. Hageja võtab maha üürihinnast 50 krooni ööpäevas. Need on liikluskindlustuse kulud 296 krooni kuus (tl 14-17), kaskokindlustuse kulud 988 krooni kuus (tl 18-18) ja hooldus. Novembris 2006.a. tegi hageja kostjale ettepaneku tasuda 8680 krooni, kuid kostja ei nõustunud vabatahtlikult antud summat tasuma. Hageja palub kostjalt välja mõista kahju 14 030 krooni, viivised 1841 krooni ja menetluskulud.
3.28.05.2007 esitas hageja haginõude suurendamise paludes kostjalt välja mõista 24 000 saamata jäänud tulu ja viivise 1281 krooni. Arvestuse aluseks on 400 krooni ööpäev 61 päeva eest ja viivis vastavalt VÕS § 113 lg 1 alusel 7%+ 3,5%= 10,5% 12 kuud x 6 kuud.
4.17.07.2007 suurendas hageja viiviste nõuet 1 921,50 kroonini ja esitas saamata jäänud tulu tõendamiseks 2006 augusti sõiduauto teekonnalehe (tl 53) ja sõiduki üürilepingud (tl 55, 57-67, 6970, 72).
5.11.10.2007 vähendas hageja nõuet paludes kostjalt välja mõista kahju 14 030 krooni ja viivised 1473 krooni. Samas esitas hageja panga väljavõtted üüritasu laekumiste kohta (tl 82-84).
6.12.12.2007 suurendas hageja viivise nõuet 1595 kroonini, esitas pearaamatu ja kassa sissetuleku registri väljavõtted juunist-septembrini 2006 (tl 99-136).
7.Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja vastuväited
8.Kostja ei tunnista hagi ja leiab, et hagi on tõendamata. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
9.Kostja selgitab, et hagiavalduse lisa 5 tõendab, et hageja poolt tehtud ettevalmistused sõiduauto xxx kasutamiseks liikluses ei ole tehtud rendiautole. Kostja väidete kohaselt puudub kõnealuse auto väljarentimise kohta igasugune teave nii hageja interneti koduleheküljel kui avalikes elektroonilistes ja paberreklaamikandjates. Kuna hageja ei ole teinud ettevalmistusi kõnealuselt autolt renditulude saamiseks, ei ole tal õigust hagis esitatud nõudele. Hageja nõue ei ole vastavuses saamata jäänud tulu suurusega. Hageja on arvestanud saamata jäänud tulu 230 krooni päevas. Esitatud andmetest aga nähtub, et perioodil 22.06.2006.a. – 23.09.2006.a. on kõnealuse sõiduki rent 4800 krooni ehk 51 krooni päevas. Kostja leiab, et hagi nõude aluseks ei ole saamata jäänud tulu, vaid hageja eesmärk on põhjendamatult rikastuda. Eeltoodut arvestades palub kostja jätta ka viivise nõude rahuldamata.
10.Tulenevalt hageja 28.05.2007 avalduses esitatust, leiab kostja, et kaskokindlustus määrab omamist, mitte kasutamist. Kostja ei ole nõustunud kompenseerima 400 krooni päevas nagu hageja avalduse märgib ja vastavalt nõuet suurendab. Viivis on arvutatud valedel alustel. Hageja arvestus saamata jäänud tulu osas on dokumentaalselt tõendamata. 100% rendikasumi saamine ebatõenäoline isegi suurematel autofirmadel. Kostja ei ole teinud kahju käsitlemisel mingeid takistusi, mistõttu oleks kostjal põhjendaud küsida 35 päeva eest, kuna LKS § 38 lg 2 ja § 45 lg 1, 4 sätestab kindlustusandjale kahju käsitlemiseks tähtaja. Ülejäänud 26 päeva eest tuleks kahjunõue esitada kindlustusele.
11.Tulenevalt hageja 17.07.2007 esitatud viivise nõude avaldusest leiab kostja, et see on arvutatud väärarusaamal põhineval nõudel. Hageja ei ole esitanud pangaväljavõtteid raha saamiste kohta.
12.Tulenevalt hageja 11.10.2007 esitatud tõenditest leiab kostja, et hageja nõue ei ole vastavuses esitatud tõenditega, sularahakviitungitest ei nähtu mille eest on makstud. Pangaülekannete ja sularahakviitungitest nähtub, et 22.06.2006-23.09.2006 oli tulu kokku 4800 krooni, seega 51 krooni päevas.
2-07-13233/34
13.Kostja on nõus asja kirjaliku menetlemisega. Kohtuotsuse põhjendus
14.Juhindudes TsMS § 403 lahendab kohus poolte nõusolekul asja seda kohtuistungil arutamata. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada osaliselt alljärgnevatel põhjendustel.
15.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
16.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 23.09.2006 kell 19.56 toimus liiklusõnnetus, kus sõiduauto xxx, mida juhtis kostja, sooritades möödasõitu sõitis vastassuuna vööndisse ja põrkas kokku vastutulnud sõiduautoga xxx, mida juhtis V N (tl 138,140). Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et V N kasutas sõidukit kostjaga sõlmitud üürilepingu alusel (tl 8-9). Samuti ei ole vaidlust selle üle, et antud liiklusõnnetuses oli süüdi kostja (tl 12-13).
17.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt saamata jäänud tulu 61 päeva eest perioodil 23.09.2006.a. kuni 23.11.2006.a. s.o aja eest, mil hageja ei saanud sõidukit anda rendile. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt kahju hüvitiselt viiviste tasumist.
18.VÕS § 127 lg 1 järgi kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Sama paragrahvi lg 5 kohaselt tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga.
19.VÕS § 128 lg 4 sätestab, et saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Seega kahjustatud isik peab tõendama neid asjaolusid, millest nähtub tulu saamise tõenäosus ja kahju tekitaja peab nõude ümberlükkamiseks näitama, et teatud põhjustel poleks seda tõenäolist tulu siiski saadud. Tuginedes seaduse sätte mõttele peab hageja tõendama, et millest nähtub tulu saamise tõenäosus ja kostja peab ümber lükkama, et tulu ei saadud teatud põhjustel.
20.Vastavalt kohtule esitatud tõenditest ja äriregistris märgitud tegevusalale leiab kohus, et hageja üheks tegevusalaks on sõidu- ja kaubaautode väljaüürimine (tl 7). Seega kostja väide on jäänud paljasõnaliseks, et hageja ei tegele sõiduautode rentimisega. Eeltoodu tegevus on hageja põhikirjaline tegevus ja seaduses ettenähtud registrites fikseeritud.
21.Sõiduauto xxx registreerimismärgiga xxx, VIN-kood xxx vastavalt kindlustuslepingule nr 100156249/1 on tegevusalaks märgitud juhita lühirendisõiduk (tl 14-17). Seega liiklusõnnetuses osalenud sõiduk oli kasutuses ja kindlustatud kui rendisõiduk. Kohus ei näe vastuolu selles, et liikluskindlustuse tavalepingu poliisil puudus märge, et tegemist on rendisõidukiga. Nii tavakindlustus (st kohustuslik) kui nn kaskokindlustus on vormistatud AS-is If Eesti Kindlustus. Seega hageja kindlustusandja oli teadlik vaidlusaluse sõiduki kasutusalast.
22.Vaidlust ei ole selles, et pärast kostja süül põhjustatud liiklusõnnetust sai kannatada hagejale kuulunud sõiduk. Seega puudus hagejal võimalus üürida sõidukit kolmandatele isikutele nii nagu hageja tegi seda enne avariid. Sõiduki üürimist enne avariid kinnitavad hageja poolt esitatud üürilepingud ja raamatupidamise dokumendid.
2-07-13233/34 Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et hagejal jäi saamata sõiduki üürimisest saadav tulu ja see on põhjuslikus seoses kostja käitumisega. Kui kostja ei oleks sooritanud möödasõitu oleks hagejale kahju põhjustamata jäänud. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et teatud põhjustel poleks seda tõenäolist tulu siiski saadud. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et VÕS §-is 127 lg-s 4 eeldus on olemas, mistõttu on hageja õigustatud saama saamata jäänud tulu.
22.Hageja nõue saada hüvitist 230 krooni päevas alates 23.09.2006.a. kuni 23.11.2006.a. s.o 61 päeva eest s.o alates liiklusõnnetuse toimumisest kuni kindlustusandja poolt sõiduki eest hüvitise maksmiseni (tl 12-13) ei ole põhjendatud, kuna hageja esitatud tõenditest nähtub, et avariile eelnenud perioodil ei olnud sõiduk üüritud igapäevaselt, seega 100% ulatuses (tl 53). Hageja ei ole esitanud ka tõendeid selle kohta, et tal oleks olnud sõlmitud lepinguid pärast avarii toimumise aega septembrikuu lõpuni. Kohus eeldab, et hagejal oleks pidanud olema juba 25.09.2006 sõiduki üürnik teada. Kohus on seisukohal, et hageja saamata jäänud tulu arvestus ei vasta tema tegelikule igakuise majandustegevusele.
23.VÕS § 127 lg 6 järgi kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, otsustab hüvitise suuruse kohus. Võttes arvesse juunist 2006 kuni 23.09.2006 vaidlusaluse sõiduki üürimise sagedust peab kohus põhjendatuks välja mõista 25% hageja poolt nõutud saamata jäänud tulust, seega 3 507,50 krooni. Kohus leiab, et saamata jäänud tulu ei saa sisaldada hageja tavapärast sõiduki seisuaega. Hageja ei ole õigustatud rikastuma kostja arvel.
24.Juhul kui kostja leiab, et viivituse kindlustusjuhtumi hüvitamiseks on põhjustanud seadust rikkudes kindlustus, siis kostjal on õigus pöörduda nõudega kindlustuse vastu. Kohus soovib märkida, et kostja tegevuse tagajärjel on hagejal jäänud tulu saamata ja hageja on õigustatud esitama nõude põhjustaja vastu, seega kostja vastu.
25.Kohus leiab, et viivise nõue ei ole põhjendatud, kuna hageja on ise olnud nõudes ebaselge ja viivituses. Eeltoodu kinnituseks on ka menetluse käigus pidev nõuete muutmine. Menetluskulud
26.Kooskõlas TsMS §-ga 163 lg 1 jätab kohus poolte menetluskulud täielikult poolte endi kanda.
Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.