Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

ülalpidamiseks kokku 1 000 krooni. Neli kuud pärast nimetatud kohtuotsuse jõustumist sündis menetlusosalistel ühine laps I.G. . Avaldaja on kõik need aastad pidanud üksinda ülal kolme last. Alates 01.03.2008. a on avaldaja majanduslik olukord halvenenud. Avaldaja sissetulekuks on palk summas 3 000 krooni ja riigi poolt makstav sotsiaaltoetus summas 600 krooni. Samas on puudutatud isiku varaline seisund olulisel määral paranenud – ostetud on korteriomand Tallinnasse, omatakse sõiduautot ja oma vajadusi ei piirata. Nimetatud asjaoludest tulenevalt esitas avaldaja Tartu Maakohtule hagiavalduse puudutatud isikult laste ülalpidamiseks elatise väljamõistmiseks, millele vastukaaluks algataski puudutad isik täitemenetluse nr 185/2008/199. Avaldaja omakorda esitas kohtutäitur Jaanika Pajuste’le täitmisavalduse täitemenetluse algatamiseks V.G. ’i suhtes Tartu Linnakohtu 20.01.1998. a kohtuotsuse alusel tsiviilasjas nr 2-552/96 väljamõistetud elatise võlgnevuse summas 123 000 krooni nõudes. Kui puudutatud isik täidab oma kohustuse ja maksab avaldajale välja 123 000 krooni, saab avaldaja täita oma kohustuse ja maksta puudutatud isikule 69 000 krooni. Avaldaja palub pikendada oma kohustuse täitmist kuni puudutatud isiku poolt tema kohustuse täitmiseni. Menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.

PUUDUTATUD ISIKU VASTUS

Vastuse kohaselt on avaldus alusetu ja selles esitatud faktid ei vasta tõele. Puudutatud isikul ei ole elatise võlgnevust avaldaja ees. Kõikides kohtu- ja täiteasjades on puudutatud isik tõendanud oma osaluse laste kasvatamises ja materiaalses toetuses, mistõttu avaldaja loobus oma nõuetest ja/või sõlmisid pooled kokkuleppeid. Peale kokkuleppel ühisvara jagamist (tsiviilasi nr 2-1992/2001) lõpetas kohtutäitur Jane Rumjantseva 14.06.2002. a avaldaja kirjaliku avalduse alusel täitemenetluse avaldaja elatise nõudes Tartu Linnakohtu 20.01.1998. a kohtuotsuse nr 2-552/96 alusel puudutatud isiku vastu (täiteasi nr 189/2001/665). Avaldaja väitel oli elatise võlgnevus 08.01.2002. a seisuga 46 100 krooni. Tsiviilasjas nr 2-08-6743 loobus avaldaja oma nõudest maksta elatusraha tagantjärele ning pooled jõudsid kokkuleppele, mille kohaselt puudutatud isik maksab avaldajale laste Jekaterina G. ja I.G. ’i ülalpidamiseks elatist kokku 4 350 krooni kuus alates 01.04.2008. a. Puudutatud isik on pooltevahelist kokkulepet täitnud. Puudutatud isik ei nõustu avaldaja seisukohaga nagu oleks puudutatud isiku varaline seisund olulisel määral paranenud. Korteriomand aadressil X 8-34 Tallinnas on soetatud laenuga ja koormatud hüpoteegiga AS-i Hansapank kasuks. Samuti on sõiduauto ostetud firmalt E. S.A. võetud laenu eest ja võlakohustuse suuruseks on 659 329 krooni. Kuni 12.08.2008. a sai puudutatud isik juhatuse liikme tasu OÜ-st E. , kuid osanikud lõpetasid talle juhatuse liikme tasu väljamaksmise seoses majandusolukorra halvenemisega. Puudutatud isik töötab töölepingu alusel Tartu Ülikoolis, kus tema viimase kuue kuu keskmine netopalk oli 4 293,30 krooni. Puudutatud isik leiab, et avaldaja väited avaldaja halvenenud majanduslikust olukorrast on paljasõnalised, kuna esitatud ei ole ühtegi sellekohast tõendit. Puudutatud isiku andmetel on avaldajal kaks töökohta ja ta on ostnud endale sõiduauto (reg nr XXX XXX ). Puudutatud isik palub avalduse täitmise pikendamiseks täiteasjas nr 185/2008/199 jätta rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

AVALDAJA VASTUS PUUDTATUD ISIKU SEISUKOHALE

Avaldaja ei suuda oma majanduslikust seisundist tulenevalt täita Tartu Maakohtu 24.05.2002. a määruses märgitud rahalist kohustust tasuda puudutatud isikule igakuiselt 1 000 krooni kuni rahalise hüvituse summas 110 000 krooni tasumiseni. Avaldaja olukorda halvendas puudutatud isiku poolt laste ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine. Tartu Linnakohtu 20.01.1998. a otsus tsiviilasjas nr 2-552/96 on jõustunud ning kuulub täitmisele. Jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude võib täita vabatahtlikult või täitemenetluse abil, nõude aegumistähtaeg on 30 aastat. Asjaolu, et avaldaja avalduse alusel lõpetati 14.06.2002. a täitemenetlus täiteasjas nr 189/2001/665, ei oma antud asjas tähtsust, sest sellega lihtsalt lõpetati täitemenetluse. Kuna Tartu Maakohtu 22.04.2008. a määrusega tsiviilasjas nr 2-08-6743 kinnitati poolte vahel sõlmitud kompromiss, mille kohaselt kohustus puudutatud isik tasuma elatist kahele lapsele kokku 4 350 krooni kuus alates 01.04.2008. a, siis tuli puudutatud isikul ajavahemikus 20.01.1998. a kuni 01.04.2008. a maksta

elatist kokku 124 000 krooni (124 kuud x 1 000 krooni). Seega oleks avaldaja olnud võimeline täitma oma kohustust summas 110 000 krooni, kui puudutatud isik oleks täitnud laste ülalpidamiskohustust.

KOHTUISTUNG

Avaldaja esindaja, advokaat Valli Murde, selgituse kohaselt jäi avaldaja peale abielu lahutamist üksi kolme lapsega ja pidas lapsi üksi ülal. Puudutatud isik lubas vabatahtlikult täita laste ülalpidamiskohustust, kuid ei täitnud. Seetõttu pöördus avaldaja kohtutäituri poole. Peale seda esitas puudutatud isik kohtutäiturile täitmiseks ühisvara jagamise kokkuleppe. Viimasel kuul saatis puudutatud isik avaldajale 38 000 krooni, kuid täitur võttis sellest 32 000 krooni, mis avaldaja oli võlgu puudutatud isikule, maha. Samas keelab seadus elatisest tasaarvestust teha. Tütre Julia G. ülalpidamiseks tuli igakuiselt maksta elatist 500 krooni, mis teeb seitsme aasta peale kokku 42 000 krooni. Tütre Jekaterina G. ülalpidamiskulu on 52 800 krooni. Tasutud on 38 000 krooni, tasuda on veel 94 000 krooni. Täitemenetluse lõpetamise otsust ei ole avaldaja saanud. Selgusetuks jääb, kuidas on kohtutäitur leidnud, et elatise võlgnevuse nõue on rahuldatud. Teada ei ole ka, kui palju võlgneb avaldaja puudutatud isikule. Väljamõistetud elatis 1 000 krooni kuus on ju võrdne korteri hüvitisena makstava 1 000 krooniga. Avaldaja läheb täituri juurde, et selgitada välja täitemenetluse lõpetamise asjaolud, sest võlgnevust ei ole õieti arvestatud. Avaldaja andmetel võlgneb puudutatud isik 01.12.2008. a seisuga avaldajale 42 400 krooni. Avaldaja soovib otsuse tegemist, jäädes täitemenetluse pikendamise nõude juurde. Avaldaja, V.H., selgituse kohaselt elavad lapsed koos vanaemaga 3-toalises korteris ja tema koos abikaasaga elab teisel aadressil 1-toalises korteris. Lapsed käivad avaldaja juures iga päev, samuti süüakse tema juures ja vaid ööseks minnakse vanaema juurde magama. Kaunase pst 30-4 korter on arestitud ja seda ei ole võimalik müüa. Samuti arestiti avaldaja arveldusarve. Kohtutäituri käest on avaldaja saanud 38 000 krooni, kuid pole teinud täiturile avaldust menetluse lõpetamiseks. Puudutatud isiku esindaja, Andrei Kjahrenov’i, selgituse kohaselt on puudutatud isik täitnud kõik oma kohustused avaldaja ees. Täitemenetlus Tartu Linnakohtu 20.01.1998. a kohtuotsuse alusel väljamõistetud elatise nõudes on lõpetatud, kuna nõue on rahuldatud. Avaldaja soovis täiteasjas nr 185/2008/199 täitmise pikendamist kuni puudutatud isiku poolt tema kohustuse täitmiseni. Kuna puudutatud isik on oma kohustused täitnud, tuleb avaldajal täita oma kohustused. Isa on hoolinud oma lastest, ostes neile riideid ja võttes neid nädalavahetusteks ning vaheaegadeks enda juurde. Avaldaja väidab, et tema palk on 3 000 krooni, kuid selle eest ei pea üleval nelja last. Seega pidi kuskilt raha juurde tulema. Kuni 1. novembrini oli puudutatud isik OÜ E. juhatuse liige ja sai sealt korralikku palka. Samas ei ole ülalpidamiskohustuse täitmise tõendamine praeguses asjas vajalik, kuna täitur on leidnud, et elatise võlgnevuse nõue on rahuldatud. Avaldaja ei ole tõendanud, et tema majanduslik seisund ei võimalda kokkulepitud osas perioodilisi makseid teha. Avaldaja lapsed elavad koos tema vanematega. Avaldaja ise elab koos abikaasaga teisel aadressil ja käib oma lapsi vaatamas. Puudutatud isik leiab, et puudub alus täitemenetluse pikendamiseks täiteasjas nr 185/2008/199. Puudutatud isik maksis avaldajale täituri kaudu 52 000 krooni, sellest võeti täitmiskulud maha ja puudutatud isik ise sai 34 000 krooni. 2002. aastal käis avaldaja koos esindajaga täituri juures ja loobus selleks ajaks tekkinud elatise võlgnevuse nõudest. Kuna avaldajale enam võlgu ei olda, tuleb avaldajal oma kohustus täita. Avaldaja on kohtutäituri otsuse kätte saanud ja ei ole seda vaidlustanud. Väide avaldaja halva majandusliku olukorra kohta on väär. Avaldaja avaldus täitemenetluse pikendamiseks tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isiku, V.G. ’i, selgituse kohaselt sündis peale abielu lahutust kolmas laps. Pooled elasid veel 2 aastat koos. Puudutatud isik kasvatas oma lapsi. Ta tuleb Tartusse igal puhkepäeval ja võtab lapsed kaasa. Samuti on lapsed temaga vaheaegadel. Koos on käidud Venemaal vanaisa juures.

KOHTU PÕHJENDUSED

ülalpidamiseks kokku 1 000 krooni kuus alates 23.10.1997. a kuni tütarde täisealiseks saamiseni. Nimetatud kohtuotsuse ja avaldaja täitmisavalduse alusel on kohtutäitur alustanud täitemenetlust puudutatud isiku suhtes (täiteasi nr 185/2008/208). Samuti puudub vaidlus selles, et Tartu Maakohtu 24.05.2002. a määrusega nr 2-1992/2001 (tl 17-18, 19) kinnitati poolte kokkulepe, mille kohaselt avaldaja kohustus ühisvara arvelt tasuma puudutatud isikule rahalist hüvitust igakuiste maksetena summas 1 000 krooni kuni 110 000 krooni suuruse summa tasumiseni. Nimetatud määruse ja puudutatud isiku täitmisavalduse alusel on kohtutäitur alustanud täitemenetlust avaldaja suhtes (täiteasi nr 185/2008/199).

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 172 lõike 5 teisest lausest kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega kannab antud asjas menetluskulud avaldaja.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.