lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-08-16664/5

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 12.01.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-08-16664/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.01.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1326
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-08-16664

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Gerty Pau

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. jaanuar 2009. a Tallinn

Tsiviilasja number

2-08-16664

Tsiviilasi

AMhagi OÜ LMvastu võla väljamõistmiseks ja OÜ LM vastuhagi laenulepingutejärgse kohustuse puudumise tuvastamiseks 145 435.15 krooni

Hagi hind Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg

• Hageja AM(isikukood XXX, elukoht XXX) • Hageja esindaja Riho V • Kostja OÜ LM(registrikood XXX asukoht XXX) • Kostja esindaja Agne K 03.12.2008.a

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi. Mõista OÜ-lt LM AM kasuks välja põhivõlg 145 435.15 krooni (ükssada nelikümmend viis tuhat nelisada kolmkümmend viis krooni 15 senti), intress 39 147.79 krooni (kolmkümmend üheksa tuhat ükssada nelikümmend seitse krooni 79 senti) ja viivised 56 308.20 krooni (viiskümmend kuus tuhat kolmsada kaheksa krooni 20 senti).
2.Jätta vastuhagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on poolel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kui apellant esitab menetlusabi taotluse, tuleb apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja järgimiseks esitada tähtaja kestel ka apellatsioonkaebus.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

AM esitas OÜ LM vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 145 435.15 krooni, intress 39 147.79 krooni ja viivised 56 308.20 krooni.

Hagiavalduse kohaselt andis hageja laenulepinguga nr 201007-00 kostjale laenu 3205 EUR. Laen anti üle sularahas ning selle vastuvõtmist kinnitas oma allkirjaga kostja juhatuse liige AJ. Vastavalt lepingu lisale 1 kohustus kostja tasuma intresse 321 EUR kuus, lepingu kohaselt oli laenu ja intresside tasumise lõpptähtajaks 20.04.2008.a. sõlmisid pooled laenulepingu , millega hageja andis kostjale laenu 6090 EUR. Laen anti üle sularahas ning selle vastuvõtmist kinnitas oma allkirjaga kostja juhatuse liige AJ. Vastavalt lepingu lisale 1 kohustus kostja tasuma intresse 609 EUR kuus, lepingu kohaselt oli laenu ja intresside tasumise lõpptähtajaks 10.06.2008.a. Kostja ei täitnud oma lepingutejärgseid kohustusi. Hageja loovutas lepingutega mõlemast laenulepingust tulenevad nõuded OÜ-le V, teatades sellest ka kostjale. 15.02.2008.a teatisega lõpetas OÜ V alates 15.02.2008.a ühepoolselt laenulepingu, kuna kostja jättis tasumata kolm järjestikust intresside makset. Kostjal paluti hiljemalt 20.02.2008.a tagastada põhivõlad, intressid ja võla sissenõudmise kulud. 06.03.2008.a nõude loovutamise lepingute juurde sõlmitud lisadega lõpetasid pooled nõudeloovutamise lepingud ning alates 06.03.2008.a läks nõue kostja vastu hagejale. Kostja ei ole nõutud summasid tähtaegselt tasunud. Kostja on hagejale võlgu põhivõlgnevuse kokku 9 292 EUR ehk 145 435.15 krooni. Hageja palus kostjalt välja mõista lepingujärgsed intressid. Esimese laenulepingu kohta on intresse arvestatud nelja kuu eest ( kuni 15.02.2008.a) summas 1284 EUR ehk 20 090.23 krooni, teise lepingulepingu kohta kahe kuu eest ( kuni 15.02.2008.a) summas 1218 EUR ehk 19 057.56 krooni. Kokku palub hageja kostjalt intressidena välja mõista 39 147.79 krooni. Hageja palus kostjalt välja mõista ka lepingute p 1.5 kohaselt viivised 0.2% võlgnetavast summast päevas. Kuni 03.12.2008.a eest arvutas hageja viiviseid kokku 56 308.20 krooni.

KOSTJA VASTUVÄITED JA VASTUHAGI

OÜ LM vaidles hagiavaldusele vastu ja esitas vastuhagi, milles palus tuvastada, et OÜ-l LM puuduvad laenulepingutejärgsed kohustused. Kostja vastuväidete kohaselt ei kajastu hageja nõutud laenud kostja raamatupidamisdokumentides raamatupidamisseaduse § 4-6 kohaselt. Kostja käsutuses ei ole dokumente, millest nähtuks raha ümber vahetamine kroonideks, samuti ei ole kostja käsutuses arve-kviitungi teist poolt. Kostjale jääb selgusetuks, miks ei esita hageja nõuet käendaja vastu, kes oli laenuvõtja esindaja. Kostja leiab, et AJ võttis laenu mitte kostja majandustegevuseks, vaid isiklikes huvides. Kuna kostja ei ole laenu saanud, tuleb tuvastada kostja kohustuste puudumine. AJ kasutas ära enda positsiooni äriühingus, sõlmis laenulepingud ning omastas raha. Tegemist on KarS § 201 ette nähtud süüteokoosseisuga, kostja on esitanud avalduse politseile.

HAGEJA VASTUVÄITED VASTUHAGILE

Hageja vaidles vastuhagile vastu. Hageja leidis, et kostja juhatuse liige esindas kostjat hagejaga tehingute tegemisel. Kostja poolt võtud laenu kajastamine kostja raamatupidamises on osaühingu sisesuhe, mis ei ole puutumises hagejaga.

KOHTU SEISUKOHAD

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ja vastuhagi jätta rahuldamata.

Kostja ei ole vaidlustanud järgmiseid hageja väiteid:

1.Hageja ja kostja juhatuse liige AJ sõlmisid laenulepingu, mille kohaselt hageja andis kostjale laenu 3205 EUR lõpptähtajaga 20.04.2008.a.
2.Hageja ja kostja juhatuse liige AJ sõlmisid laenulepingu, mille kohaselt hageja andis kostjale laenu 6090 EUR lõpptähtajaga 10.06.2008.a.
3.Mõlema laenu sularahas vastuvõtmist kinnitas oma AJ allkirjaga.
4.Kostja ei ole kummagi laenulepingu alusel hagejale raha tasunud.
5.Hageja loovutas lepingutega mõlemast laenulepingust tulenevad nõuded OÜ-le V. Nõude loovutamise lepingud lõpetati 06.03.2008.a ja nõuded läksid hagejale tagasi.
6.Laenulepingud on lõpetatud alates 15.02.2008.a OÜ V teatise alusel. Kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 ja 4 alusel nimetatud asjaolud tõendatuks. Hageja väiteid tõendavad ka tema esitatud dokumentaalsed tõendid (tl 7-25). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kohus leiab, et poolte vahel on sõlmitud laenuleping. Kostja väide, et tal ei ole laenulepingute järgi kohustusi, on ebaõige. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 34 lg 1 sätestab, et juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ loetakse suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt saab juriidilist isikut tehingu tegemisel esindada iga juhatuse või seda asendava organi liige, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse või seda asendava organi liikmed või mõned neist saavad esindada juriidilist isikut üksnes ühiselt (ühine esindamine). Kostja on omaks võtnud hageja väite, et AJ oli vaidlusaluste lepingute sõlmimise ajal kostja juhatuse liige ning kostja ei ole esitanud asjaolu, et tal oleks olnud õigus esindada äriühingut üksinda. Seega oli AJl TsÜS § 34 kohaselt õigus esindada juriidilist isikut suhetes teiste äriühingutega ning füüsiliste isikutega, s.t teha kostja nimel tehinguid, m.h sõlmida laenulepinguid. TsÜS § 31 lg 2 kohaselt on eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgan juhatus. Sama paragrahvi lõige 5 järgi loetakse juriidilise isiku organi tegevus juriidilise isiku tegevuseks. Järelikult tekivad sõlmitud lepingutest kohustused mitte AJle, vaid kostjale ning hagejal on õigus nõuda kostjalt viimase kohustuste täitmist. Kohus loeb asjakohatuks kostja viited sellele, et AJ võttis laenu isiklikuks otstarbeks, pole raha kostjale üle andnud ning omastas raha (tl 55-66). Tegemist on äriühingu ja tema juhatuse liikme vahelise sisesuhtega, mis ei mõjuta kostja kohustusi hageja ees. Kostja kohustusi ei mõjuta ka väide, et kostja on esitanud politseile avalduse kriminaalmenetluse algatamiseks. Asjakohatu on ka kostja väide, et hageja nõutud laenud ei kajastu kostja raamatupidamisdokumentides (tl 53-54). Hageja õiguseid ei saa mõjutada see, millises seisus on kostja raamatupidamine ning milliseid kohustusi kostja seal kajastab. Kostja kohustused tekivad lepingutest, mitte raamatupidamisest kajastamise faktist. Poolte vahel sõlmitud lepingutest nähtuvalt oli AJ nii laenuvõtja esindaja kui käendaja, kes vastutas laenuvõtja kohustuste täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Seega ei ole õiguslikku alust kostja väitel, et hageja peaks nõude esitama pigem lepingu sõlminud juhatuse liikme kui käendaja vastu. Kohus leiab eeltoodu alusel, et kostja vastutab vaidlusalustest lepingutest tulenevate kohustuste täitmise eest ning vastuhagi tuleb jäta rahuldamata. Kohus rahuldab hageja nõude põhivõla osas VÕS § 101 lg 1 p 1; § 108 lg 1 alusel, intressi osas VÕS § 101 lg 1 p 1; § 94 lg 1 ja viiviste osas VÕS § 101 lg 1 p 6 ; § 113 lg 1 alusel. Kuna kostja ei

ole hageja nimetatud summasid ega viivise arvestust vaidlustanud, rahuldab kohus hagi hageja näidatud summade ulatuses.

Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.

Gerty Pau Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja