Hageja: Ramirent Baltic AS (registrikood 10199349), lepinguline esindaja Carlo Kask
AS-i
hagi
X
vastu
võla
Kostja: X (isikukood XXX) Kohtuistungi aeg
11. november 2025
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Ramirent Baltic AS-i hagi X vastu osaliselt.
2.Mõista Xlt Ramirent Baltic AS-i kasuks välja põhivõlg 1635,50 eurot, ajavahemikul 1. aprillist 2024 kuni 23. jaanuarini 2026 sissenõutavaks muutunud viivis 336,13 eurot.
3.Mõista Xlt Ramirent Baltic AS-i kasuks välja viivis põhivõlalt (1635,50 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 24. jaanuarist 2026 kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte enam kui 48 028,37 eurot.
5.Mõista Xlt Ramirent Baltic AS-i kasuks menetluskulude katteks välja 1330 eurot.
6.Mõista Xlt Ramirent Baltic AS-i kasuks välja viivis menetluskuludelt (1330 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
7.Jätta rahuldamata kindlaksmääramiseks.
X
taotlus
8.Toimetada otsus kätte pooltele.
kohtulahendi
täitmise
korra
Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Lihtmenetluses asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Maakohus ei anna edasikaebamiseks luba. Kui menetlusosaline taotleb kaebuse või taotluse koostamiseks menetlusabi, peab ta selle menetlustoimingu tegema (eelkõige esitama kaebuse) seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD
1.Ramirent Baltic AS (hageja) esitas 25. aprillil 2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xlt (kostja) 1722,27 euro saamiseks. Kostja esitas nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 9. mail 2025 maksekäsu kiiremenetluse ning andis asja üle menetlemiseks Viru Maakohtule.
2.Hageja esitas 27. mail 2025 (täiendatud 20. juunil 2025) hagiavalduse, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1635,50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 224,50 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise tasumata põhivõlalt alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud koos lisanduva viivisega palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja (rendileandja) ja HPS Ehitus OÜ (rentnik, põhivõlgnik) 22. juulil 2020 kliendilepingu nr 200722-03. Kliendilepinguga reguleeriti tööriistade, seadmete, masinate ja muu vara kostjale rendile andmise tingimused. Kliendilepingu p 5.2 järgi kuulub renditasu tasumisele rendileandja väljastatava arve alusel. Kliendilepingu p 5.11 kohaselt on rentnik kohustatud tasuma makse tasumisega viivitamisel viivist 0,5% tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja ja kostja sõlmisid 24. septembril 2020 käenduslepingu, millega kostja käendas põhivõlgniku kohustusi hageja ees maksimumsummaga 50 000 eurot. Kostja käendas käenduslepingu p 1 kohaselt põhivõlgniku kohustusi, mis tulenesid hageja ja põhivõlgniku vahel kliendilepingu alusel sõlmitavast igast konkreetsest seadme rendilepingust. Hageja esitas põhivõlgnikule ajavahemikul 29. veebruar 2024 kuni 15. märts 2024 kaheksa arvet kokku 1635,50 eurot. Põhivõlgnik ei ole arveid tasunud. Sellest tulenevalt on hagejal nõue kostja vastu käenduslepingu alusel. Hageja palub kostjalt põhivõla käenduslepingu alusel välja mõista.
2
Kuni hagiavalduse kohtusse esitamiseni toimus kostjalt võla sissenõudmine Creditreform Eesti OÜ inkassomenetluses. Inkassotasuks oli 35 eurot. Inkassomenetluses käigus tehti toiminguid kostja kontaktandmete otsimiseks ja õigsuse kontrollimiseks ning kohtuväliste lahenduste pakkumiseks ja maksekokkulepete sõlmimiseks. Hageja esindaja on toimetanud hagejale teadaolevale kostja aadressile xxx: 10. veebruaril 2025 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 25 eurot ja 1. aprillil 2025 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot ning 23. aprillil 2025 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot. Seega on hageja kandnud võla sissenõudmisel reaalseid kulusid. Juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot. Võttes arvesse inkassomenetluse käigus tehtud toiminguid, on sissenõudmiskulude hüvitis 35 eurot põhjendatud. Hageja nõuab kostjalt viivist tasumata põhisummalt 1635,50 eurot alates 1. aprillist 2024 kuni 26. maini 2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, s.o 224,50 eurot. Tegemist on põhivõlgniku viivitusest tuleneva nõudega. Samuti palub avaldaja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 27. maist 2025 kuni põhivõla tasumiseni.
KOSTJA SEISUKOHT
3.Kostja palub jätta hagi läbi vaatamata, lõpetada asjas menetlus ja jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja asutas 2019. aastal ettevõtte, mille müüs 2022. aastal maha. Kostja vormistas ettevõtte nimel erinevaid käendus- ja krediidilepinguid. Kostja sõlmis 24. septembril 2020 käenduslepingu, millega käendas põhivõlgniku kohustusi hageja ees. Kostja eeldas, et põhivõlgniku juhatusest lahkumise ja registris andmete muutmisega, lõppevad ka kohustused hageja ees. Enne Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnalt maksekäsu kiirmenetluse avalduse saamist ei olnud hageja kostjat võlgnevusest teavitanud. Kostja elukoha aadress oli käenduslepingus (xxx). Käenduslepingu p 1 kohaselt kliendilt võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja juhul, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Hageja ei ole seda punkti täitnud. Kostja elukoha aadress ja kõik sidevahendid on samad, mis käenduslepingu sõlmimise ajal. Creditreformi olemasolust sai kostja teada esmakordselt kohtumenetluse käigus. Toimiku materjalidest nähtub, et kirjad on kostjale edastatud xxx. Korteri number on aadressist puudu. Telefoninumber, kuhu helistati, ei kuulu kostjale ning e-posti aadress on samuti vale. Kostjal puudus seetõttu enda õigusi kaitsta, asja lahendada ning olukorra tekkimist vältida. Kostja palub kinnitada võlg üksnes summas 1635,50 eurot ja anda maksetähtajaks 12 kuud. Kostja palub hageja viiviste nõue rahuldamata jätta. Menetluskulud palub kostja hageja kanda jätta.
KOHTU SEISUKOHT
Kohus rahuldab hagiavalduse osaliselt. 3
5.Hageja nõue kostja vastu tuleneb hageja ja põhivõlgniku vahel sõlmitud kliendilepingust ja selle alusel sõlmitud rendilepingutest ning hageja ja kostja vahel sõlmitud käenduslepingust. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 sätestab, et käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Eeltoodust tulenevalt on käenduslepingust tuleneva nõude eeldused järgmised: on olemas kehtiv käendusleping, on olemas käendusega tagatav nõue ning on saabunud nn käendusjuhtum, st eeldused, mille alusel võib hageja esitada nõude käendaja vastu.
6.Kohus leiab, et hageja ja kostja vahel 24. septembril 2020 sõlmitud (dtl 128) käendusleping (dtl 49) kehtib. VÕS § 143 lg 1 kohaselt on tarbijakäendusleping käendusleping, kus tarbijaks on käendaja. Kostja sõlmis käenduslepingu tarbijana sõltumata sellest, et ta oli sel ajal põhivõlgniku juhatuse liige (dtl 39). Õiguskirjanduse kohaselt on tarbijakäenduse andnud isikuteks ka juriidiliste isikute juhtorganite liikmed (vt Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud vlj, § 143, p 3.1.1). Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-166-14 käsitleb käenduslepingut, mis on sõlmitud enne 5. aprilli 2011 jõustunud VÕS § 143 lg-t 1. Seega on tarbijakäenduslepingu kehtivuse eelduseks, et selles oleks kokku lepitud vastutuse piirmääras (VÕS § 143 lg 2). Käenduslepingu p-s 1 on kokku lepitud, et käendaja vastutab kliendi kohustuste täitmise eest täies mahus, kuid kokku mitte suuremas summas kui 50 000 eurot. Samuti on leping kirjalikus vormis (VÕS § 144 lg 2).
7.Käenduslepingu p 1 järgi vastutab käendaja põhivõlgniku (lepingus „klient“) rahaliste kohustuste, sh renditasud, renditud seadmetele kasutamise käigus tekkinud kahju, teenuste ja vara müük, teenustasud, viivised ja leppetrahvid, täitmise eest hageja (lepingus „kreeditor“) ees, mis tulenevad hageja ja kostja vahel sõlmitud kliendilepingu nr 200722-03 alusel sõlmitavast igast konkreetsest seadme rendilepingust. Põhivõlgnikult võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja juhul, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Käenduslepingu p 2.7 kohaselt, kui käendajaks on tarbija, kehtib leping viis aastat alates selle sõlmimisest. Järelikult vastutab kostja kuni 23. juulini 2025 tekkinud põhivõlgniku kohustuste eest. Vaidlust ei ole ja kohus tuvastab, et põhivõlgnik ja hageja sõlmisid 22. juulil 2020 kliendilepingu nr (dtl 32-26), millele käenduslepingu p 1 viitab. Kliendilepingu p 2.1. kohaselt on lepingu eesmärgiks on reguleerida tööriistade, seadmete, masinate ja muu vara põhivõlgnikule rendile andmise raam- ja eritingimused, sh makse- ja
4
allahindlustingimused, konkreetsete rendilepingute sõlmimise põhimõtte ning fikseerida põhivõlgniku volitatud isikute ring.
8.Samuti ei ole vaidlust ja kohus tuvastab, et põhivõlgnik ja hageja sõlmisid eelviidatud kliendilepingu alusel järgmised rendilepingud (mille alusel väljastas hageja põhivõlgnikule arved, arvete koond dtl 42): -
27.jaanuari 2024 rendileping nr RC378727 (dtl 96), mille alusel on väljastatud arve 423,55 eurot (dtl 97);
-
2.veebruari 2024 rendileping nr RC379801 (dtl 105), mille alusel on väljastatud arve 372,34 eurot (dtl 98);
-
27.veebruari 2024 rendileping nr RC383584 (dtl 106), mille alusel on väljastatud arve 27,35 eurot (dtl 99);
-
5.märtsi 2024 rendileping nr RC384822 (dtl 104), mille alusel on väljastatud arved 374,66 eurot (dtl 100) ja 9,99 eurot (dtl 103);
-
7.märtsi 2024 rendileping nr RC385487 (dtl 93), mille alusel on väljastatud arve 166,12 eurot (dtl 101);
-
2.veebruari 2024 rendileping nr RC379844 (dtl 89), mille alusel on väljastatud arve 308,33 eurot (dtl 102).
Kostja ei ole põhivõlale vastu vaielnud. Kostja on põhivõlga tunnistanud ja nõustunud tasuma põhivõla 1635,50 eurot (dtl 132). Nõuded on tekkinud käenduslepingu kehtivuse ajal. Seega on olemas käendusega tagatav nõue. Eelviidatud nõuded on tagatud käenduslepinguga selle p 1 kohaselt.
9.Järgmisena kontrollib kohus, kas on saabunud nn käendusjuhtum, s.o sündmus, mis tekitab käendaja vastutuse. VÕS § 145 lg 1 kohaselt tekib käendaja vastutus automaatselt juhul, kui põhivõlgnik rikub käendavat kohustust. Kuna VÕS § 145 lg 1 järgi tekib käendaja vastutus solidaarsena põhivõlgniku vastutuse kõrvale, siis võib võlausaldaja käenduslepingust tuleneva nõude käendaja vastu esitada kohe pärast põhivõlgniku poolset täitmata jätmist. Võlausaldaja saab seaduse järgi seega valida, millise solidaarselt vastutava isiku vastu ta nõude esitab. Hageja väidab ja kostja ei vaidle vastu, et põhivõlgnik ei ole oma kliendilepingust ja eelviidatud rendilepingutest tulenevaid kohustusi täitnud. Seega on saabunud n-ö käendusjuhtum ning hagejal on õigus nõuda kostjalt põhivõlgniku kohustuste täitmist käenduslepingu alusel.
10.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 1635,50 eurot. Hageja tugineb eelviidatud rendilepingute alusel esitatud arvetele. Hageja on tõendanud, et kõik nõuded on muutunud põhivõlgniku suhtes sissenõutavaks (VÕS § 82 lg 2 ja kliendilepingu p 5.2) arvetel märgitud maksetähtaegadel. Kostja ei ole põhivõlale vastuväiteid esitanud. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus hagejalt kliendilepingu, rendilepingute ja käenduslepingu ning VÕS § 108 lg 1 alusel välja põhivõla 1635,50 eurot.
11.Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja viivise 224,50 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja on viivist arvestanud 1635,50 eurolt alates 1. aprillist 2024 kuni põhivõla tasumiseni. Vastavalt hageja esitatud arvetele olid kõik põhivõlgniku nõuded 1. aprilliks 2024 sissenõutavaks muutunud (hiliseim maksetähtaeg on 29. märts 2024).
5
Kostja on vaielnud hageja kõrvalnõuetele vastu põhjendusel, et talle ei antud õigel ajal võimalust võla tasumiseks. Käenduslepingu p 1 teise lause kohaselt vastutab käendaja võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest juhul, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kohus leiab, et käendusleping (p 1 ega muud punktid) ei välista viivisenõude esitamist ega kohusta hagejat esitama käendaja vastu nõuet kohe, kui põhivõlgnik maksetega hilineb. Viivisenõude puhul ei ole sissenõudmiskuluga. Hageja ei tugine viivisenõude esitamisel mitte käendaja ehk kostja viivitamisele, vaid põhivõlgniku viivitamisele. Käenduslepingu p 1 esimene lause näeb ette, et käendaja vastutab ka põhivõlgniku viiviste eest. Kliendilepingu p-s 5.11 on viivisemäära kokkulepe 0,5% tähtaegselt tasumata summalt päevas. Hagimenetluses on nõue hageja kujundada ning kohus on sellega seotud. Hagejal ei ole keelatud nõuda viivist lepinguga kokkulepitust väiksemas määras. Seega kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele. Kohtuotsuse tegemise seisuga (23. jaanuar 2026) on hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue 336,13 eurot (arvutatud viivisekalkulaator.ee abil, viivitatud päevade arv 663), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Samuti kuulub osaliselt TsMS § 367 alusel rahuldamisele hageja taotlus mõista kostjalt välja viivis põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõla tasumiseni. Käenduslepingust tulenevalt on käendaja vastutus piiratud 50 000 euroga. Käenduslepingu alusel mõistab kohus kostjalt välja juba põhivõla 1635,50 eurot ja otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 336,13 eurot. Seega määrab kohus, et edasiulatuv viivis kuulub kostjalt väljamõistmisele mitte enam kui 48 028,37 euro ulatuses (50 000 – 1635,50 – 336,13).
12.Hageja palub kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulud 35 eurot. Hageja tugineb VÕS § 1132 lg 2 p-le 3, s.o pärast lepingu lõppemist tekkinud sissenõudmiskuludele. Hageja selgitas, et kuni kohtusse pöördumiseni toimus kostjalt võla sissenõudmine nn inkassomenetluses, mida viis läbi Creditreform Eesti OÜ (volikiri, dtl 26). Creditreform Eesti OÜ toimetas hagejale teadaolevale kostja aadressile xxx: 10. veebruar 2025 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 25 eurot (dtl 59) ja 1. aprill 2025 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot (dtl 29) ning 23. aprillil 2025 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot (dtl 24). Kohus märgib, et VÕS § 1132 lg-s 2 on sätestatud hüvitise ülempiirid, mitte fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär. Hageja viitas istungil, et sissenõudmiskulude nõudmise õigus tuleneb käenduslepingu p-s 2.5. Kohus kordab, et käenduslepingu p 1 teise lause kohaselt vastutab käendaja võla sissenõudmiskuludega seotud kulude hüvitamise eest juhul, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Käenduslepingu p 2.5 kohaselt kohustub käendaja täitma põhivõlgniku kohustused 10 päeva jooksul hagejalt vastavasisulise nõude kättesaamisest. Nõue loetakse käendaja poolt kätte saaduks, kui see on hageja poolt edastatud tähitult käenduslepingus näidatud käendaja aadressile ning kirja postitamisest on möödas 5 (viis) kalendripäeva. /.../ Muuhulgas kohustub käendaja tasuma kõik tekkinud viivised ning nõude sissenõudmisega seotud kulud. Hageja ei ole tõendanud, et ta on andnud käendajale võimaluse sissenõudmiskulusid õigeaegselt vältida. Hageja meeldetuletuskirjadest nähtub, et need on edastatud aadressile „xxx“. Kostja on selgitanud, et see ei ole tema aadress, vaid selleks on nii kliendi- kui käenduslepingus märgitud xxx. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et 6
kostja aadress oleks tegelikult xxx (st ilma korteri numbrita). Hageja esitas tõendid, et on võla meeldetuletused saatnud põhivõlgnikule (dtl 143-147), kuid mitte kostjale. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulu 35 eurot ning kohus jätab sissenõudmiskulude osas hagi rahuldamata. Lisaks ei ole hageja tõendanud, et hageja ja kostja vahel oli meeldetuletuskirja eest tasu nõudmise osas eraldi kokkulepe, mis sätestaks sissenõudmiskulude suuruse. Seega tulnuks hagejal eraldi tõendada, et tal tekkis 35 euro ulatuses kahju VÕS §-de 115, 127140 alusel. Hageja ei ole sellekohaseid tõendeid esitanud. Hageja esitatud n-ö toimingute logi (dtl 60) ei tõenda selliste toimingute tegemist ega kahju suurust.
13.Eeltoodut arvestades rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1635,50 eurot ja 1. aprillist 2024 kuni 23. jaanuarini 2026 sissenõutavaks muutunud viivise 336,13 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 24. jaanuarist 2026 kuni põhivõla tasumiseni, kui mitte enam kui 48 028,37 eurot.
14.Kostja palus määrata maksetähtajaks 12 kuud (dtl 152). Kohus selgitas kostjale
2.detsembril 2025, et juhul, kui kostja taotleb otsuse täitmise korra kindlaksmääramist, tuleb tal seda täpsustada ja vastavat taotlust põhjendada. Kostja ei ole seda teinud. Kohus jätab kostja taotluse TsMS § 445 lg 1 lausel otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramiseks rahuldamata, sest see on põhjendamata.
15.Kuivõrd hagiavaldus kuulus valdavas (s.o üle 98%) osas rahuldamisele, on põhjendatud jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda (TsMS § 163 lg 1).
16.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Hageja esitas 28. novembril 2025 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskulud kokku 1930 eurot, mis koosneb riigilõivust 350 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kuludest 20 eurot ja esindajakuludest 1560 eurot (ilma käibemaksuta).
17.Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv 350 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1). TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab hageja taotluse maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot kindlaksmääramiseks (TsMS § 172 lg 9, § 4842).
18.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (RKTKm 10.02.2016, 3-2-1-177-15, p 13). Hagejat esindas lepinguline esindaja Carlo Kask tunnitasuga 120 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et tunnitasu ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14).
Hageja esindaja osutas õigusabi järgmiste toimingutena: 7
-
tõendite kogumise ja korrastamise, hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest (4 tundi)
-
kliendi 17. septembri 2025 seisukoha koostamine ja redigeerimine (6 tundi),
-
11.novembri 2025 kohtuistungiks ettevalmistumine ja osalemine (1 tund);
-
28.novembri 2025 kliendi lõplike seisukohtade koostamine, redigeerimine ja esitamine sh menetluskulude nimekirja koostamine (2 tundi).
Kokku on hageja esindaja ajakulu 13 tundi.
20.Kohtu hinnangul oli tsiviilasi keskmiselt väiksema keerukuse ja mahukusega, arvestades hageja nõude alust ning kostja väheseid vastuväiteid ja tõendeid. Kohus leiab, et hageja esindaja ajakulu on seda arvestades põhjendatud osaliselt. Hagejal on oluline ajakulu läinud 17. septembri 2025 seisukoha koostamisele, mis oli oma olemuselt hagiavalduse täiendamine vajalike seisukohtade ja tõenditega. Kohus ei pea põhjendatuks jätta vastaspoole kanda tervikuna kõiki kulusid, mille hageja põhjustas algse puuduliku hagiavalduse esitamisega. Samuti on hageja 28. novembri 2025 seisukoht valdavalt varasemate seisukohtade kordamine või kokkuvõtmine. Eeltoodust tulenevalt peab kohus hageja esindaja ajakulu põhjendatuks 8 h ulatuses. Kohtu hinnangul vastab see asja vähesele keerukusele ja mahule, asjas tehtud toimingutele ja peetud istungile. Hageja põhjendatud ja vajalik esindajakulu on seega 960 eurot (8 h × 120 eur). Hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu on kokku 1330 eurot (350 eur + 20 eur + 960 eur).
21.Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1330 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
22.Kohus selgitab, et pooltel on TsMS § 430 lg 1 järgi kuni otsuse jõustumiseni endiselt võimalik ja mõistlik sõlmida kompromiss. Edasikaebetähtaja jooksul, aga enne kaebuse esitamist, lahendab kompromissi kinnitamise avalduse lahendi teinud kohus, kes võib kompromissi kinnitamisel oma lahendi ise tühistada (TsMS § 431 lg 2). Sellisel juhul on veel võimalik tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust (TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.