Hagi õigeksvõtul põhinev otsus
Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse tegemise aeg ja koht 09.01.2008, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja tsiviilkantselei Tsiviilasja number
2-08-12992
Tsiviilasi
BAS hagi TO vastu lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks 94920,43 krooni
Hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja – BAS (XXX), esindaja Ü –N Liiv, J Raudam Kostja – TO(isikukood XXX, XXX)
Istungi aeg, osalenud isikud Kohtuistung 08.12.2008, hageja esindaja Juham Raudam, kostja TO
alates
Hagi õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 1). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Hagiavalduse asjaolud 08.04.2008. esitas AS B hagi TO vastu lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Avalduses palus hageja kostjalt välja mõista pooltevahelise tarbijakrediidilepingust 0700450/26 ja selle alusel hiljem kahest kokkuleppest tuleneva võla 79100,36 krooni, tagastamata laenusumma,
7606,43 krooni sissenõutavaks muutunud intresse, samuti sissenõutavaks muutunud viivist 5401,21 krooni, leppetrahvi 15820,07 krooni ja 1000 krooni võla sissenõudmisega soetud kulusid. Lisaks palus välja mõista alates 07.04.08 kuni krediidisumma tasumiseni viivise 23,03% ja tagastamata intressilt viivise 25,03% päevas. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud. Kohtuistungil loobus hageja nõudest, millega ta palus välja mõista viivise intressilt 25,03% päevas, millises osas lõpetas kohus asjas menetluse 09.01.08. Kostja vastuväited Kostja esitas 07.10.2008.a. kohtule vastuse, milles tunnistas hagi. Kohtuistungil jäi vastuse juurde. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud hagi õigeksvõtmisel põhineva otsuse tegemine, kuna kostja võttis 07.10.08.a kohtule saadetud vastuses hagi õigeks. Kooskõlas TsMS § 444 lõikega 1 võib kostja õigeksvõtul põhinevast tagaseljaotsusest kirjeldava osa välja jätta. TsMS § 440 lg 1 järgi siis kui kostja võtab hagi õigeks, siis kohus rahuldab hagi. Hagi tunnistamisega on kostja omaksvõtnud asjaolu, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud 10.10.07 tarbijakrediidilepingu nr 0700450/26 ja selle alusel hiljem kokkulepe nr 2 võla tasumise kohta. Samuti on kostjapoolse hagi tunnistamisega leidnud kinnitust, et kostjal oli vastavalt kokkuleppele kohustus tagastada laenu, samuti tasuda intresse vastavalt maksegraafikule ning lepingu rikkumise korraks oli ette nähtud, et kostja tasub leppetrahvi ja viivist tagastamata krediidisummalt, kuid kostja jättis need kohustused hageja ees täitmata. Hagi tunnistamisega on tõendatud, et hageja pakkus võimalust kostjale enne lepingu ülesütlemist sõlmida kompromissi ja tegi enne lepingu ülesütlemist kostjale ettepaneku 18.12.2007 2 nädala jooksul tasuda võlg, kuid kostja ei asunud vaatamata sellele läbirääkimistesse ega tasunud võlga. Hagi tunnistamisega on tõendatud, et leping on öeldud 16.01.08 vastava avaldusega kostjale, kuna kostja jäi võlgu hageja ees kolme makse tasumisega vastavalt 05.11.07, 03.12.07 ja 02.01.2008 kokku 7836,49 ja selle ülesütlemisavaldusega nõudis hageja ka leppetrahvi tasumist. Hagi tunnistamisega on leidnud tõendamist, et kostjapoolne krediidivõlg on hageja ees vastavalt kokku 79100,36 krooni ja sissenõutavaks muutnud viivis arvates ülesütlemisest kuni 07.04.08 5401,21 krooni viivis ja edaspidine viivis arvates 07.04.08 on 25,03% aastas ning leppetrahv 15820,07 krooni. Hagi tunnistamisega on tõendatud, et kostjal oli kohustus tasuda ka kulusid, mis on seotud võla sissenõudmisega ja mis on vastavalt 1000 krooni ning et lepingu ülesütlemise seisuga oli intressivõlg vastavalt 7606,43 krooni. Kuna kostja on hagi tunnistanud, puudub seetõttu vajadus täiendavalt anda hinnang hageja esitatud tõenditele. Võlaõigusseaduse § 76 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seadusele või lepingule ja sama seaduse § 100, mille kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 alusel on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmise korral kohustuse täitmist ja täitmisega viivitamisel viivist. VÕS § 108 lg 1, sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 396 lg 1 järgi kohustub laenusaaja laenatud raha laenuandjale tagasi maksma ning VÕS § 397 lg 1 teise lause kohaselt peab laenaja tasuma laenulepingu korral intressi. VÕS § 401 lg 1 järgi on krediidileping leping, millega üks isik kohustub andma teise isiku käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja 2 (3)
lepingu lõpetamisel krediidi tagasi maksma ja lg 3 järgi kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 401 lg 1 järgi on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi ja § 402 järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega majanduskutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 416 lg 1 järgi võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist ning lg 2 alusel peab krediidiandja tarbijale hiljemalt koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et leida võimalus kokkuleppele jõudmiseks. VÕS § 141 lg 1 alusel on kõrvalkohustuseks leppetrahvi maksmise kohustus. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 1 sätestab, et leppetrahvi kokkuleppimisel kohustuse rikkumise puhuks võib kahjustatud lepingupool lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist ning lg 2 järgi kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Eeltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista 79100,36 krooni krediidivõlga, intressivõlga 5401,21 krooni, viivis seisuga 07.04.08 5401,21 krooni viivis ja arvates 08.04.08 viivist 25,03% aastas põhivõlalt ning leppetrahvi 15820,07 krooni ning kulude katteks 1000 krooni. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 174 ́ lg 1, 3 sätestatust määrab kohus asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõiv 5000, mis sisaldab lõivu hagi esitamise eest ja lõivu tasumist hagimaterjali paljundamise/väljatüki eest kostja tarvis 27 krooni, kokku 5027 krooni. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.