Tsiviilasi nr 2-07-54032
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Hiie Lindmets
Otsuse
avalikult
teatavaks8. jaanuar 2009 Tartu kohtumaja
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-07-54032
Tsiviilasi
OÜ Aktiva Finants hagi I.P. vastu 2524,80 krooni nõudes
Tsiviilasja hind
1262,90 krooni
Menetlusosalised esindajad
ja
nende hageja OÜ Aktiva Finants (RK 10746479, asukoht Jõe tn 3 Tallinn), esindaja OÜ Julianus Inkasso, Külliki Tammik, Jõe tn 3 10151 Tallinn; kostja I.P.
Kohtuistungi toimumise aeg
9. detsember 2008
Jätta OÜ Aktiva Finants hagi I.P. vastu 2524,80 krooni nõudes rahuldamata. Jätta I.P. menetluskulud OÜ Aktiva Finants kanda. Menetluskulude kindlaksmääramine Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis ja kinnitus, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Käibemaksusumma tõendamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, 3, 6). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused
Hagiavalduse kohaselt sõlmis Elisa Eesti AS (end Radiolinja AS, Elisa Mobiilsideteenused AS) kostjaga 06.07.1998 liitumislepingu, mille alusel kohustuti pakkuma kostjale mobiiltelefonisidealaseid teenuseid ning kostja kohustus saadud teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Esitatud arvete ulatuses on kostja kasutanud Elisa poolt pakutud teenuseid nende eest tasumata ja rikkunud sellise käitumisega poolte vahel sõlmitud lepingu tingimusi. Pooled kohustusid täitma lepingu lahutamatuks lisaks olevat Eurotelefon 256 kasutamise eeskirju. Vastavalt lepingule ja eeskirjadele on kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Hageja on arvestanud viivist alates esimese maksmata jäänud arve tähtajast 18.08.1998 kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni 21.12.2007. Kostja on olnud viivituses 3412 päeva. Kostja viivisevõlg on 21 451,56 krooni. Hageja on vähendanud viivise nõuet põhivõla summani. Teenuse osutaja lõpetas Eurotelefon 256 kasutamise eeskirjade punkti 7.3 kohaselt kostjaga mobiilsideteenuste lepingu ning saatis kostjale lepingu lõpetamise teate ning lõpparve. Elisa loovutas hagejale nõude kostja vastu summas 1262,90 krooni, millele lisanduvad viivised. Neil asjaoludel nõuab OÜ Aktiva Finants hagis I.P. vastu VÕSRS § 12 lg 1, 2, TsK §-de 173 lg 1; 174; 191 lg 1; 192; 222 lg 1; 231 lg 1 alusel 2524,80 krooni väljamõistmist, millest põhivõlgnevus 1262,90 krooni ja viivis 1261,90 krooni. Kostja vastuväited Kostja esitas maksekäsu kiirmenetluses avaldusele 21.07.2008 vastuväite, et nõue on aegunud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, tehtud järeldused ja põhjendused Kohus leiab, et hageja nõue on aegunud ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja nõue tuleneb 06.07.1998 sõlmitud liitumislepingust (tl 21) mobiilsideteenuse osutamiseks. Teenuse osutamise eest on hageja esitanud 04.08.1998 ja 04.09.1998 arved (tl 23, 26), mis on kostja poolt tasumata. Kostja oli kohustatud 04.09.1998 arve tasuma 18.09.1998. Avaldus on kohtule esitatud 26.12.2007. VÕSRS § 9 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne
viidanud, et ta saatis lisaks arvetele kostjale ka ühe võlanõude. Kohus leiab, et nimetatud asjaolud ei ole piisavad kohaldada TsÜS § 146 lg 4. Siinkohal tuleb arvestada ka sellega, et TsÜS § 147 lg 3 sätestab rahalise kohustuse täitmisele aegumistähtaja algusele teistsuguse regulatsiooni, kui üldreegel, mille kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega. Seaduses sätestatud kolmeaastane tähtaeg on õigustatud isikule mõistlik ja piisav, et panna oma nõuded maksma kohtu teel, kui kohustust ei ole täidetud vabatahtlikult. Kui oma õigust mõjuva põhjuseta ei ole aegumistähtaja jooksul kasutatud, on see aluseks nõudeõiguse kaotamisele. Pooled ei ole viidanud ega kohus tuvastanud aluseid, mis annaksid kohaldada nõude aegumisele katkemist või peatumist. Neil asjaoludel tuleb TsÜS §-de 142 lg 1; 143; 144; 146 lg 1 alusel kohaldada hageja nõudele aegumist ja jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lõikele 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama seaduse § 173 lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus, jättes hagi rahuldamata, jätab kostja menetluskulud hageja kanda.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.