K K hagi Tallinna Linna vastu kahju hüvitamiseks ja viiviste väljamõistmiseks
Hind
Menetlusosalised ja nende esindajad
20000 krooni
Hageja K K (xxx, xxx), esindaja advokaat I Sirk (OÜ Advokaadibüroo Brett ja Soop) Kostja Tallinna Linn (Tallinna Linnavalitsuse kaudu, xxx), esindaja E Martinson
Menetluse liik
Lihtmenetlus, pooled ära kuulatud 03.11.2008, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja
RESOLUTSIOON
1.Hagi põhinõude osas rahuldada.
2.Välja mõista Tallinna Linnalt K K kasuks kahju hüvitamiseks 20000 (kakskümmand tuhat) krooni.
3.Hagi viivisenõudes rahuldada osaliselt.
4.Välja mõista Tallinna Linnalt K K kasuks viivist 414 (nelisada neliteist) krooni ja alates 22.08.2008 kuni põhinõude rahuldamisele 6 (kuus) krooni päevas.
5.Jätta K K meneltuskulud Tallinna Linna kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.K K sõitis 03.05.08 temale kuuluva sõidukiga xxx registreerimismärgiga xxx Tallinnas, Gonsiori ja Kreutzwaldi tänava ristmikul läbi august, mis oli tekkinud teekatte vajumise tõttu vahetult kaevuluugi kõrval. 08.05.2008 esitas K K nõude tekkinud kahju hüvitamiseks. 13.06.2008 keeldus Kommunaalamet K K kahju hüvitamisest. 03.07.2008 esitas K K esindaja pretensiooni Tallinna linnale. 12.08.2008 keeldus Tallinna linn uuesti kahju hüvitamisest. Kahju tekkis 03.05.2008 Tallinna linnale kuuluval teel, mis kostjale teadaolevalt oli ohtlik ning tähistatud liiklusmärgiga nr 152 „Ebatasane tee". Kostja viitas oma vastuskirjas VÕS § 139 lg 1, mis sätestab aluse kahjuhüvitise vähendamiseks, kuid ei ole kahju üldse hüvitanud. Hageja ei nõustu sellega, et hageja sõiduki 16 tollised veljed ja rehvid olid vales mõõdus. AS S 02.07.08 kinnistas, et selliste rehvide ja velgede kasutamine on sõiduki valmistaja poolt lubatud ning seejuures on sõiduki juures tehtud ka nõutavad ümberehitustööd. Kostja ei ole põhistanud, et kasutatud velje- või rehvitüüp põhjustas oma mõõdust tulenevalt kahju või suurendas selle saabumise võimalust. Hageja sõidukil olid just nimelt sellele konkreetsele sõiduki mudelile ettenähtud rehvid ja veljed. Milliste velgede ja rehvidega sõiduk tootmisliinilt maha sõitis, ei ole mingit tähtsust. Ei ole õige, et õnnetuse kohas oleks olnud mingi liiklusmärk, sj liiklusmärk 152 „Ebatasane tee". Seda kinnitab erapooletu tunnistajana sündmuskohal käinud Põhja Politseiprefektuuri vanemkonstaabel L Lind. L Lind 22.07.2008 vastusest teabenõudele nähtub, et 03.05.2008 puudusid Gonsiori ja Kreutzwaldi tänava ristmikul hoiatusmärgid. Hageja peab vajalikuks rõhutada, et ka hoiatusmärgi olemasolu ei välista teeomaniku vastutust. Kostja on kohustatud hoolimata sõidutee äärde paigutatud liiklusmärkidele tagama tee seisundi ohutuse liiklejatele. Löökaugud teekattes ei teki üleöö, need tekivad kuid ja aastaid teekattes tekkinud muutuste tagajärjel, auku saanuks kõrvaldada varem. Tee ebatasasuse tähistamine vastavate märkidega ei ole piisav hool ning tee tulnuks hoida seisundis mis tagab ohutu liiklemise vastavas kohas ja ajal. Kostja vastutab kui tee omanik hagejal tekkinud kahju eest vastavalt teeseadusele. Kahju suurus on sõiduki taastusremondi maksumus 21500 krooni, mis sisaldab velgede remonti, esisilla reguleerimist ja rehvide asendamist. Hageja palub kahju 21500 krooni välja mõista, samuti palus välja mõista viivise menetluse käigus vähendas hagihinda ja palus hüvitisena välja mõista 20000 krooni ja viivised. Viivise suurus ühes kalendripäevas on 21 500 * 11%/100 / 365 päeva = 6,48 krooni päevas. Hageja taotleb mõista kostjalt välja viivis 6,48 krooni päevas alates 22.08.08 kuni kostja poolt nõude täitmiseni. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on kostja viivituses olnud 69 päeva, so 69 päeva * 6,48 krooni päevas = 447,12 krooni. Viivise arvestus lähtub VÕS § 113 lg 1 ja § 94, sj on viivis aastas 11%. Menetluse käigus vähendas hageja põhinõude suurust ja palus välja mõista 20000 krooni kahju hüvitamiseks ja jäi viivisenõude juurde, menetluskulud palub jätta kostja kanda.
2.Tõendid: 07.05.2008 E OÜ kalkulatsioon 1 lehel, 08.05.2008 K K e-kirjaga saadetud avaldus Tallinna linnale, 28.05.2008 E OÜ arve nr S/2046, 13.06.2008 Tallinna Kommunaalameti vastus, 02.07.2008 AS S vastus järelepärimisele, 03.07.2008 I Sirk pretensioon Tallinna linnale, 22.07.2008 vanemkonstaabel L Lind vastus teabenõudele, 12.08.2008 Tallinna Kommunaalameti vastus pretensioonile, ARK vastus, fotod Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnistanud, palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Õnnetuse toimumise hetkel ei vastanud hageja auto XXX reg.m xxx veljed ja rehvid tehase poolt ettenähtule. Tehase poolt oli ette nähtud järgmised rehvid ja veljed: 235/60R 16 (rehv) ja 7 1⁄2 J*16H2 (veljed), kuid hageja sõidukil olid all rehvid
285/35 R19 (esimene) ja 255/40 R19 (tagarehv) ja valuveljed R19,95 8.5`` (esimene) ja R19 9.5`` (tagumine).
4.Teede ja sideministri 18.05.01 määruse nr 50 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded” ja selle koodile 507 „Üldnõuded veljele” peab kasutama sõiduki valmistaja poolt enne nähtud ja ETRO või UTQG vastavaid velgi. Tõendamata on vaidlusaluse sõiduki veljed ja rehvid vastaseid tehase nõuetele. Seda tulen arvesse võtta asja lahendamisel ja kuina hageja paigalda nõuetele mittevastavad veljed ja rehvid, siis oli suurenenud kahju tekkimise risk ja kahju suurus.
5.Tõendeid ei esitanud Kohtu põhjendused
6.Hageja on tuginenud hagis asjaolule, et kostja vastutab hagejale tekkinud kahju ees vastavalt teeseadusele, kuna kostja ei täitnud tee korrashoiu kohustust. Seega on hageja nõue suunatud seadusest tuleneva kohustuse rikkumisest tekkinud kahju hüvitamisele.
7.VÕS § 1047 järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui rikuti seadusest tulenevat kohustust ning lg 3 alusel ei ole kahju tekitamine sellisel juhul õigusvastane kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. VÕS § 127 lg 4, mille kohaselt peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg.
8.TeeS § lg 1 sätestab tee suhtes esitatavad nõuded, tee omaniku ja liikleja õigused ja kohustused ning vastutuse liiklusohutusnõuete rikkumise eest, reguleerib teehoiu, tee kasutuse ja kaitse korraldamist ja rahastamist ning inimeste ja keskkonna kaitset liiklusest tulenevate ohtude eest. Sama seaduse § 10 lg 1 järgi peab teel olema võimalik ohutult liigelda ning tee peab vastama tee seisundi nõuetele ning § 2 lg 1 järgi on tee tänav sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. TeeS § 4 lg 1, 3 ja 5.1. lg 1 järgi on tänavana avalik tee kohaliku omavalitusele kuuluv tee. TeeS § 37 lg 1 p1-2,4-5 järgi peab avalikult kasutatava tee omanik korraldama tee kasutamist ja kaitset, teostama tee ülevaatust ja hoidma tee kehtestatud nõuetele vastavas seisundis, liiklusõnnetuse korral ja muus teisi liiklejaid ohustavas olukorras paigaldama tee kasutajat hoiatavad või liiklust ümbersuunavad liikluskorraldusvahendid, andma teavet tee sulgemisest ja muudatustest tee kasutamiskorralduses käesoleva seaduse § 31 lõikes 2 sätestatud viisil. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et kui pinnase sulamise, vihma või muude liiklust oluliselt mõjutavate tegurite tõttu on tee konstruktsioon nõrgenenud ja liiklus võib teed kahjustada või liigelda on ohtlik, siis võib tee omanik tee või selle osa teatavaks ajaks sulgeda või teel liiklust piirata. Tee sulgemisest või liikluspiirangutest tuleb teatada käesoleva seaduse paragrahv 31 lõikes 2 sätestatud korras.
9.TeeS § 37 lg 6 sätestab, et tee omanik on kohustatud liiklejale hüvitama tee kasutamiskõlbmatuse tõttu ning käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusakti rikkumise tõttu tekitatud kahju, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel, st siis kui tee on liiklemiseks suletud või on sellel liiklemine piiratud, kuna on ohtlik liiklemiseks tulenevalt tema olukorrast.
10.Eeltoodud TeeS § 37 lg 1 p 1-2, 4-5 tuleneb seega avalikult kasutava tee, sj tänava omaniku kohustus tagada tee korrasolek ja selle kohustuse eesmärk on eelkõige sama
seaduse § 10 lg 1 tuleneva saavutamiseks ja tagamiseks - st selleks, et teel liiklemine oleks tee seisnudist tulenevalt igati ohutu liiklejaile ja et hoida ära selle kaudu liiklejatele tekkiv kahju.
11.Juhul kui teeomanik on rikkunud TeeS § 37 lg 1 p 1-2, 4-5 tulenevat kohustust ja ei ole taganud sama seaduse § 10 lg 1 tulenevat teeohutust selle liiklemiseks ja kui teeomanik ei ole teed liiklemiseks sulgenud või liiklust piiranud (TeeS § 37 lg 2), ning kui siis tekib liiklejal teel liigeldes kahju, on tee omanik vastutav kannatanule tekkinud kahju eest TeeS § 37 lg 6 alusel ja seega on sellise seadusest (TeeS § 37 lg 1 p 1-2, 4-5) tuleneva kohustuse rikkumine VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi õigusvastane.
12.Vaidlus puudus selles, et 03.05.08 juhtus Tallinna Linnale kuuluval sõiduteel, so Gonsiori ja Kreutzwaldi ristmikul õnnetus, kuna K. K sõitis oma sõidukiga MB xxx ristmikul olnud august läbi ja sõiduki veljed, rehvid sai kahjustada. Seega on asjas tõendatud, et kostja on tee omanik, hageja omand - asi sai kahjustada e. hagejal on tekkinud varakahju. Eeltoodu tõttu ei anna kohus täiendavat hinnangut hageja esitatud fotodele sõidukist.
13.AS S 02.07.08 kirjast nähtub, et vaidlusalusel sõidukil olid all lubatud veljed ja rehvid ja nimelt esiteljel oli velg mõõduga 81/2*19H2 ET35 ja rehvid SP sport 9000 255/40R19 ja tagateljel olid veljed mõõduga 91/2*19H2 ET 35 ja rehvid ContiSportContact mõõduga 285/35ZR19 ja et märgitud sõiduki mudelil on lubatud kasutada märgitud rehve ja velgesid vastavalt esi ja tagateljel, kui on täidetud muud tingimused ja et sõidukil esinenud veljed ja rehvid vastasid valmistajatehase soovitustele ja kere juures olid tehtud vastavad nõutud ümberehitustööd. Hageja poolt kohtule esitatud ARK–i tõendist 11.11.2008 nr 1-19/08/36790 nähtub, et sõidukil oli 03.05.08 seisuga tehniline läbivaatus tehtud, sõiduk oli tehniliselt korras. Seega oli sõiduk korras, vastas tehnilistele nõuetele, tehase lubatud tingimustele ja kostja ei ole tõendanud oma väiteid sellest, et need rehvid ja veljed mõjutanuks kannatanule kahju tekkimist või selle suurust, mistõttu ei oma ka need väited vaidluses tähendust.
14.Järgnevalt vaatleb kohus küsimust, kas kostja on ülalmärgitud seadusest tulenevat kohustust – korraldada tee kaitset, teostada tee ülevaatust ja hoida tee kehtestatud nõuetele vastavas seisundis, paigaldanud liiklejaid ohustavas olukorras tee kasutajat hoiatavad või liiklust ümbersuunavad liikluskorraldusvahendid, andnud teavet tee sulgemisest ja muudatustest tee kasutamiskorralduses - täitnud.
15.Teeomaniku vastutus on teeseaduse ülalmärgitud sätetest tulenevalt vastutus, mis ei põhine süül, vastutusest vabastamiseks võib tuhinende sellele, et ta on teinud endast kõik mõisliku, et kahju tekkimist ära hoida, st tugineda sellele, et rikkumine on vabandatav ja samuti tugineda sellele, et ta on piiranud vastavalt liiklust või selle sulgenud VÕS § 37 lg 2 järgi.
16.Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et siis, kui õnnetus juhtus, so 03.05.08, oleks olnud vaidlusaluses kohas Gonsiori ja Kreutzwaldi tänava ristmikul liiklus piiratud või suletud TeeS § 37 lg 2 järgi seetõttu, et tee oli selle kattes esineva augu tõttu ohtlik liiklemiseks. Hageja märkis, et oma vastustes pretensioonidele teatas kostja, et vaidlusaluses kohas oli paigaldatud liiklusmärk 152 „Ebatasane tee", samas ei ole kostja oma vastuses neid väiteid esile toonud, küll aga märkis seda ärakuulamisel. Samas ei ole kostja sellist asjaolu tõendanud. Samas nähtub hageja esitatud fotodelt ning L. Lindi e-kirjast 22.07.08, et õnnetuse ajal mingeid liikluspiiranguid ega hoiatavaid märke ei olnud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud, et vaidlusalusel juhtumi päeval ja kohas oleks olnud teel selle ohtlikkuse tõttu liiklus piiratud või keelatud, või et oleks teinud kõik endast oleneva, et juhtida liiklejate, sh hageja tähelepanu teekattes esinevale augule ja seega ka liiklejale võimaliku ohu ja kahju võimalikule tekkimisele. Kuna teekattes oli auk, st tee ei olnud liiklemiseks ohutu TeeS § 10 lg 1 järgi, siis on kostja jätnud täitmata TeeS § 37 lg 1 p 1-2 tulenevat
kohustused, st ei olnud korraldanud tee kaitset ega hoidnud teed nõuetele vastavas seisundis ega olnud paigaldanud liiklejaid ohustavas olukorras tee kasutajaid hoiatavaid või liiklust ümbersuunavaid liikluskorraldusvahendid. Eelpool märkis kohus, et kostja ei ole tõendanud, et ta oleks TeeS § 37 lg 2 (lause teine pool) järgi liiklemist piiranud, keelanud liiklemise vaidlusaluses kohas või teinud endast kõik muu sõltuva kahju ärahoidmiseks, siis ei ole kostjapoolne kohustuse rikkumine ka vabandatav ja kohtu arvates on kostja poolt kohustuse rikkumine õigusvastane. Kuna asjas ei ole tõendatud, et sõidukil olnud velgede ja rehvidel oleks seos kahju tekkimisega, siis on kohtu arvates tõendatud põhjuslik seos kostja õigusvastase käitumise (ülalmärgitud kohustuse täitmata jätmise) ja hagejal tekkinud kahju vahel. Eeltoodu alusel vastutab kostja hagejal tekkinud kahju ees TeeS § 36 lg 2 ja VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p alusel.
17.VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline, lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu ning lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 3 sätestab, et, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. Vaidlus puudus kahju suuruse üle, seega on asjas tõendatud, et hagejal tekkis kahju selle näol, et tuli teha velgede remont, rehvide asendus ja esisilla reguleerimine ning et kokku on kahju VÕS § 128 lg 1, 2 ja § 132 lg 3 järgi taastusremondikuludena vastavalt 21500 krooni ning mille kohta on hageja lisaks esitanud E OÜ kalkulatsiooni 07.05.08. Viimast ei pea kohus kahju suuruse üle vaidluse puudumise tõttu täiendavalt hindama. Kuna hageja palus kahju hüvitamiseks välja mõista 20000 krooni ja kohus hagi piire ei või ületada, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 20000 krooni. Eeltoodu alusel kuulub hagi põhinõude osas rahuldamisele.
18.VÕS § 101 lg 1 p 6, 113 lg 1,2 alusel on hagejal õigus nõuda kahju hüvitiselt viivist seadusjärgses ulatuses alates ajast, mil võlgnik sai teada kahju hüvitamise kohustusest. Pooltel puudus vaidlus selles, et kostja keeldus 13.06.2008 hüvitise maksmisest, st et ta sai eelmärgitud ajal teada kahju hüvitamise kohustusest, mistõttu tuleb viivis välja mõista alates 13.06.2008. Eeltoodu alusel ei pea kohus andma hinnangut ka hageja esitatud pretensioonidele.
19.VÕS § 113 lg 1 ja § 94 järgi on viivise määr on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
1.jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 7% aastas. 2008.a. esimesel poolaastal on intressimäär vastavalt 11% (4% + 7%), so 0,030 % päevas ja seega on viivis päevas 6 krooni, mitte 6,48 krooni. Vaidlus puudus selles, et hagiavalduse esitamise päeva 21.01.2008 seisuga on kostja viivituses olnud 69 päeva, seega on viivis seisuga 21.08.08 69 päeva, mis teeb vastavalt 414 krooni (6 *69), mis tuleb kostjalt välja mõista ja alates 22.08.08 tuleb kostjalt välja mõista viivis 6 krooni päevas kuni nõude täitmiseni. Eeltoodu alusel kuulub viivisenõue seega osalisele rahuldamisele. Menetluskulud
20.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus hageja menetluskulud täielikult kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.