A. Š. hagi M. T. vastu 25 000 krooni mittevaralise kahju hüvitamise nõudes
Asja läbivaatamise kuupäev
02.ja 18. detsember 2008.a
Istungil osalenud isikud
Hageja A. Š. Kostja M. T. ja tema lepinguline esindaja M.K..
Resolutsioon
1.Jätta A.Š. (isikukood xxx, elukoht xxx) hagi M. T. (isikukood xxx, elukoht xxx) vastu 25 000 krooni mittevaralise kahju hüvitamise nõudes rahuldamata.
2.Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, Tartu) 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
20. mail 2008.a esitatud hagiavalduse kohaselt soovis hageja ema 09.02.2008.a osta rõivaid kostjale kuuluvast kauplusest. Kostja süüdistas tema ema varguses, sõimates teda vargaks. Ema sõnul oli ta pannud valitud kauba kilekotti, sest käed olid hõivatud ning kassa juurde minnes kukkus tal valitud kaup käest maha. Peale kostja sõimasid tema ema ka teised kaupluse müüjad. Ema maksis kauba eest, jättes kauba võtmata.
1 (5)
2-08-19935
2.Kui hageja läks kostja juurde probleemi lahendamiseks, siis kostjat ei olnud. Üks müüjatest ütles, et tema arvamuse kohaselt tahtis ema kaupa varastada. Hagejale väljastati tšekk kauba maksumuse kohta ning kaup.
3.Hageja tuli kostja poja juurde tema töökohta, sest ta tahtis paluda, et kostja ema niimoodi inimesi ei solvaks. Kostja poega tööjuures ei olnud. Hiljem esitas kostja politseile avalduse, milles süüdistab hagejat ähvardamises. Kuna kostja on oma käitumisega tekitanud hageja perele kahju, siis palus hageja kostjalt välja mõista mittevaraline kahju summas 100 000 krooni.
4.Viru Maakohtu 02.06.2008 määrusega jäeti hagi käiguta, hagejale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, so, haginõude täpsustamiseks, hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide esitamiseks vastavalt menetlusosaliste arvule ning nõudelt 5 250 krooni riigilõivu tasumiseks.
5.16. juunil 2008.a esitatud hagitäpsustuse kohaselt algatas politsei kostja avalduse alusel kriminaalmenetlust. 05.05.2008.a sai hageja määruse kriminaalmenetluse lõpetamise kohta. Kuni selle ajani elas hageja pidevas mures. Kostja ülekuulamisel kriminaalasja raames laimas ta hagejat, millega tekitas hagejale moraalse kahju. Hageja palus vastavalt VÕS §1043 ja §1047 kostjalt välja mõista moraalne kahju summas 25 000 krooni. Sellelt nõudelt tasus ta riigilõivu 1 500 krooni.
KOSTJA VASTUS
6.11. juulil 2008.a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt hageja väidetav mittevaraline kahju seisneb asjaolus, et kostja esitas politseile avalduse kriminaalmenetluse algatamiseks ja kuni kriminaalmenetluse lõpetamiseni elas hageja mures, kuna oli võimalik, et teda võidakse karistada vabadusekaotusega. Lisaks kostja olevat ülekuulamisel hagejat laimanud.
7.Kostja jäi tema poolt kriminaalmenetluses avaldatu juurde, et hageja ähvardas kostjat. Hageja suhtes oli algatatud kriminaalmenetlus, mis lõpetati 05.05.2008 määrusega. Kriminaalmenetluse lõpetamise aluseks oli asjaolu, et ähvardusele ei järgnenud tegevust. Kostja väitel oli tema käitumine seaduslik ning hageja väited hingelise valu tekitamise kohta on paljasõnalised. Kostja palus vastavalt VÕS §128 lg5 jätta hagi rahuldamata ning välja mõista hagejalt kostja menetluskulud.
KOHTUISTUNGID
8.Kohtuistungil teatas hageja, et on nõus hagist loobuma, kui kostja vabandab ja kinnitab, et kriminaalasja raames esitatud avalduses toodud andmed on valed ja ei vasta tõele ning hüvitab hageja kohtukulud. Hageja väitel on tema eesmärgiks mitte raha, vaid vabanduse saamine. Hageja suhtes oli algatatud kriminaalmenetlus. Kriminaalasja algatamisega tekitati hagejale moraalset kahju. Kostja esitas politseile teadvalt valeandmetega avalduse. Hagejat süüdistati selles, et ta oli ähvardanud bussi süütamisega. Kostja laimas hagejat ja seoses sellega viibis hageja raskes psüühilises seisundis. Hageja sõnul ei ole ta kostjat millegagi ähvardanud, kuid kohtumenetluse käigus on hageja veendunud, et ka kostja tunnistajad valetavad. Hageja pöördus Maksu- ja Tolliametisse seoses emotsioonidega, selles osas hageja vabandab kostja ees. Hageja püüdis jõuda kostjaga kompromissini, kuid tulutult. Hageja palus hagi rahuldada hagis toodud ulatuses.
2 (5)
2-08-19935
9.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja teatel ei ole ta kedagi solvanud, vastupidi, hageja solvas teda. Kostja väitel käis hageja tema juures ja käitus agressiivselt. Hageja esitles ennast Maksuja Tolliameti töötajana ning teatas, et kostja kaup konfiskeeritakse. Kostja oli sunnitud pöörduma avaldusega politseisse, kuna hageja ähvardas teda, samuti käis hageja tema poja juures. Kostja küll ise ei kuulnud, kuid talle edastati hageja sõnad selle kohta, et varsti hakkavad kostja koos pojaga oma bussi remontima. Kui hageja ei oleks kostja ega tema poja juures käinud, ei oleks kostja politseisse avaldust esitanud.
10.Kostja esindaja sõnul on hagi põhjendamatu, kostja käitumine on olnud seaduslik. Kuna kostja ei ole hagejat isiklikult solvanud, siis ei ole ta ka nõus hageja ees vabandama. Kostja esindaja palus jätta kohtukulud hageja kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära poolte ja kostja esindaja seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
12.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Võlaõigusseaduse (VÕS) §3 p2 kohaselt võlasuhe võib tekkida ka kahju õigusvastasest tekitamisest. Lepingulisi suhteid pooltel ei olnud. Hagi on esitatud VÕS §1043 ja §1047 alusel ja hageja väidab, et mittevaraline kahju tekitati õigusvastaselt, mis seisneb selles, et kriminaalasja raames ülekuulamisel, kostja laimas hagejat ja kuni kriminaalmenetluse lõpetamiseni oli hageja raskes psüühilises seisundis mures, sest kartis, et teda võidakse vahi alla võtta ja kriminaalkorras karistada vabadusekaotusega.
13.Eesti Vabariigi Põhiseaduse (PS) §25 alusel igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele, kuid vaidluse tekkimisel VÕS §130 lg1 ja lg5 sätestatud mittevaralise kahju olemasolu peab tõendama hageja. Millised tsiviilkohtumenetluse seadustikuga (TsMS) lubatud tõendeid selleks esitada on hageja otsustada.
14.13.02.2008.a alustas Ida Politseiprefektuur kriminaalmenetlust karistusseadustiku (KarS) §120 tunnustel. Menetluse algatamise põhjuseks oli kannatanu (kostja) avaldus, mille kohaselt hageja olevat ähvardas kostjat olulises ulatuses vara rikkumise ja hävitamisega. Politseijuhtivinspektori N. K. 05.05.2008.a määrusega lõpetati kriminaalasja menetlus, sest asja raames ei tuvastatud, et hageja pani toime kuriteo (t.lk.17, 18). Käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus, kas kostja poolt kriminaalasja algatamiseks avalduse esitamist ja menetluse lõpetamist ilma süüdistust esitamata saab lugeda õigusvastaseks käitumiseks ning kas sellega on võimalik tekitada mittevaraline kahju.
15.Kohtuistungil ülekuulatud hageja tunnistaja M. G. ütluste kohaselt, käis ta koos hagejaga kostja juures, sest nad soovisid kostjalt teada saada, miks ta hageja ema varguses süüdistas (61, 62). Kostja tunnistaja G. S. ütluste kohaselt kostja kauplusest väljumisel ütles hageja, et kostja koos oma poja K. hakkab varsti oma bussi remontima (t.lk. 63). Tunnistaja K. E. ütluste järgi
3 (5)
2-08-19935 töötab ta kostja kaupluses. Hageja käis poes ja ütles midagi bussi kohta, kuid tunnistaja ei pannud seda tähele (t.lk. 64). Hageja väited, et kostja tunnistajad valetavad, ei anna alust tunnistajate ütluste arvestamata jätmiseks, sest TsMS §229 lg2 kohaselt tõendiks võib olla tunnistaja ütlus.
16.PS§13 alusel igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele ja §15 lg1 esimese lause alusel igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Vara rikkumise või hävitamisega ähvardamine on karistusseadustiku KarS §120 järgi kriminaalkorras karistatav tegu. Kuigi hageja on väitnud, et ta pole kostjat ähvardanud, siiski tunnistajate ütlused olid piisavaks aluseks hinnata hageja käitumist ähvardusena. Kuna lisaks sellele, hagiavalduse ja hageja seletuste kohaselt, käis hageja ka kostja poja juures, oli kostjal alus karta, et hageja oma ähvarduse ka realiseerib.
17.Kohus nõustub hagejaga küll, et seoses kriminaalmenetluse algatamisega, selle raames ülekuulamisega ja võimaliku karistusega tekkisid hagejal hingelised üleelamused, psüühika ja närvitegevuse häired. Ülekuulamised toimusid ajal, mil hageja koos elukaaslasega ootasid lapse sündimist. Seega tekitati hagejale mittevaraline kahju. Samas sellest ei piisa hagi rahuldamiseks. Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks on oluline tuvastada delikti üldkoosseisu kolm elementi, s.o objektiivne teoskoosseis, õigusvastasus ja süü. VÕS §1043 alusel teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
18.VÕS 134 lg2 alusel vabaduse võtmisest, samuti muude isikuõiguste rikkumisest, eelkõige isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse korral tuleb kahjustatud isikule mittevaraline kahju hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Hagejat ei ole vahi alla võetud, teda ei ole kriminaalasja raames kahtlustatavaks ega süüdistatavaks tunnistatud. Kostja, esitades avalduse politseile, on käitunud vastavalt seadusele, avalduse esitamise oli tingitud hageja käitumisest. Kuna kostja tegudes puudub süü ja õigusvastasus, siis ei pea ta hagejale tekitatud mittevaralist kahju hüvitama. Sellepärast tuleb hagi rahuldamata jätta. Menetluskulud
19.Vastavalt TsMS §173 lg1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
20.Kohus vastavalt TsMS §4 lg4 on üritanud tsiviilasja menetlust lõpetada kompromissiga. Hageja oli nõus hagist loobuma, selleks soovis ta, et kostja vabandaks tema ees ning et kummagi poole kohtukulud jääks tema enda kanda. Kostja palus hagejalt vastuvabandamist, kuid vaatamata hageja vastuvabandusele kostja ei vabandanud hageja ees. Kohtul on arusaamatu, milleks oli hagejalt vastuvabandust nõuda, kui kostja vabandada ei kavatsenud.
21.Kostja soovib saada sisulise lahendi oma menetluskulude pärast, sest tema õigusabi kulud on suured. Käesoleva otsuse punktis 17. kohus on tuvastanud, et kostja käitumine on tekitanud hagejale mittevaralist kahju. See, et kahju hüvitamise osas hagi ei rahuldatud, ei anna alust TsMS §162 lg1 alusel kostja menetluskulude hageja kanda jätmiseks. TsMS §162 lg4 alusel kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude
4 (5)
2-08-19935 väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Poolte käitumist kohtuistungil ja asja raames kogutud tõendeid arvestades, kostja menetluskulude hagejalt väljamõistmine oleks äärmiselt ebamõistlik. Sellepärast jätab kohus kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
22.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §434, §438, lg1, lg2, §442, §444 lg1, §453, §632, sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
Kohtuotsus jõustus 23. septembril 2009.a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega, kusjuures ringkonnakohus otsustas:
Resolutsioon Tühistada Viru Maakohtu 7. jaanuari 2009 otsus osas, milles maakohus tuvastas, et M. T.põhjustas A. Š.ile mittevaralist kahju ning millega maakohus jättis poolte menetluskulud nende endi kanda. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta maakohtu otsuse põhjendustest välja tuvastatud asjaolu – M.T. poolt A. Š.ile mittevaralise kahju põhjustamine – ning jätta poolte menetluskulud A. Š.i kanda. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Menetluskulude jaotus kanda. Nooremreferent
Jätta poolte menetluskulud apellatsiooniastmes A. Š.
A.Kuzmina
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.