Võlaõigus › Võõrandamislepingud

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

03.03.2008 esitas N OÜ (edaspidi hageja, samuti müüja) hagi M J (kostja, samuti maksja) vastu võlgnevuse 563 874.69 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja, BMAB (edaspidi ostja) ja kostja 01.01.2007 müügilepingu nr 011-2007 (edaspidi leping). Lepingu alusel müüs hageja ostjale monteerit majaelemendid, mille ostja kohustus monteerima kostja jaoks majaks kokku. Kostja maksjana pidi lepingu eseme eest tasuma 436 186 Rootsi krooni (SEK). Nimetatud summast 336 186 SEK pidi kostja maksma viie pangapäeva jooksul pärast seda, kui lepingu ese on toimetatud ehitusplatsile, sõidukist maha laaditud ja ostja poolt kokku monteeritud. Ülejäänud 100 000 SEK kohustus kostja hagejale tasuma viie pangapäeva jooksul pärast akende kohaletoimetamist ehitusplatsile. Lepinguga on kokku lepitud viivise määras 0.15% päevas tasumata makse summast. Hageja toimetas lepingu eseme ostja valdusesse. Esimene veoauto saadeti välja 10.04.2007 ja teine 11.04.2007. Teine veoauto jõudis ehitusplatsile 13.04.2007. Esialgselt soovis majaelemente osta K M , kes maksis hagejale ettemaksu 240 000 SEK ning hageja alustas majaelementide tootmist. Seejärel teatas K M , et soovib lepingust taganeda tingimusel, et majaelementide väljaostmise õiguse saab kostja. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et majaelementide tervikmüügihinnaks lepiti kokku 436 186 SEK, millest 240 000 SEK oli juba ette makstud. Hageja kohustus majaelemendid müüma kostjale müügihinnaga, mis vastas majaelementide jääkväärtusele, s.o 436 186 SEK. K M ei ole vaidlusaluse lepingu pooleks. Seega ei oma K M ’i poolt hagejale enne lepingu sõlmimist 06.10.2006 ja 27.10.2006 tehtud rahalised ülekanded asjas müügihinna tasumisel tähendust. Lepingus kokku lepitud müügihind on kostjal hagejale tervikuna maksmata. Hageja väljastas 14.04.2007 arve summas 336 186 SEK maksetähtajaga 05.05.2007. Nimetatud arvet ei ole kostja vaidlustanud. Kostja oli teadlik, et müügihind oli lepingu eseme jääkmaksumus ning tuli lepingu p 3.1 nimetatud summana tervikuna hagejale tasuda. Seda kinnitab Nordea Bank AB maksegarantii summas 436 186 SEK, mis on antud välja pärast lepingu hagejapoolset allkirjastamist ja kostjale saatmist. K M on selgelt elektronkirjadega tunnistanud esindatava isiku, s.o kostja, kohustust tasuda müügihind ja teeb kompromissettepaneku, et ta tasub müügihinna ära osaliselt summas 200 000 SEK ja maksab ülejäänud osa siis, kui on saavutatud kokkulepe. Hageja leiab, et leping on kehtiv. Lepinguosaliste õigused leping erakorraliselt ennetähtaegselt lõpetada on sätestatud lepingu p 11.2, mille kohaselt on lepinguosalisel õigus leping esilekerkinud erakorraliste asjaolude tõttu enne tähtaega lõpetada, teatades teisele lepinguosalisele sellistest asjaoludest kirjalikult ette vähemalt kaks nädalat. Hageja ei ole kostjalt saanud kirjalikus vormis lepingust taganemise teadet. Hageja leiab, et lepingus puudub kokkulepe, mida loetakse esimese tarne ja mida järgmiste tarnete hulka kuuluvaks. Selgelt on lepinguga reguleeritud, et aknaid ei tarnita esimese tarnega. Lepingu lisas 1 on toodud loetelu elementidest ja toodetest, mida lepingu ese sisaldab, kuid puudub märge selle kohta, mida kohustub hageja millise tarnega tarnima.

Hageja leiab, et lepingupoolte eesmärgiks oligi sätestada tarnete sisu osaliselt lahtisena võlaõigusseaduse (VÕS) § 26 lg 1 tulenevalt. Iga tarne sisu määramine oli hageja pädevuses. Esimese tarne hulka kuulusid kindlasti elemendid, mille tarne korral saaks ostja alustada maja kokkupanemist. Hagejapoolne lahtiste tingimuste määramine on heauskne ja mõistlik, sest esimese tarne materjalid võimaldasid maja püstitada. Järgnevate tarnetega soovis hageja tarnida siseseinte materjalid, katusevildi, distantsiliistud katusele, montaažiliimi, ehitustööde foolio ja aknad. Hageja sai lepingu p 12.1 kohaselt tarnete sisu tingimusi muuta. Kuna seinaja katuseelemendid osutusid mahukateks, siis ei jätkunud veoautos siseseinte materjali, katusevildi, distantsliistude, montaažiliimi ja ehitustööde foolio jaoks enam ruumi ja hageja saatis kostjale teate, et muudab tarnete sisu ja tarnib need materjalid edasiste tarnetega. Pärast esimese tarne tegemist ei tasunud kostja hagejale nõuetekohaselt ning hageja kasutas edasiste tarnete osas õiguskaitsevahendina kohustuse täitmisest keeldumist. Majaelementide ostjaks oli Rootsi ÄÜ B . Seega tegutses hageja hinnangul ostja majandustegevuses VÕS § 220 tähenduses. Hageja ei ole saanud ostjalt täpset kirjeldust puuduste kohta. Hageja on seisukohal, et puuduolevate materjalide ja puuduste kõrvaldamise maksumuseks on kokku 77 000 krooni, sh 66 000 krooni on puuduolevate materjalide maksumus ja 11 000 krooni vaegtööde maksumus. Kostja ei ole ostjaks. Hageja hinnangul ei ole kostjal lepingust tulenevalt ostja õigusi. Kostjapoolne lepingust tulenevate maksekohustuste täitmine ei ole seotud majakonstruktsioonide kvaliteediküsimustega, vaid ainult seina- ja katuseelementide tarnega, mis on ka tarnitud. Seega on nõue muutunud 336 186 SEK osas sissenõutavaks.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja on lepingut rikkunud ja seda ka tunnistanud. Lepingu järgi ei ole nõue muutunud sissenõutavaks, kuna hageja ei ole tarninud lepingus nimetatud esemeid. Hagejal ei olnud õigus määrata kuidas tarned toimuvad, kuna lepingus oli kokku lepitud, millal peab maksma ja mida tarnima. Kostja on lepingust taganenud. Kostja hinnangul on hageja sisuliselt käsitlenud kauba saajana kostjat ning nõudeid lepingu täitmiseks ja muid teateid saab käsitleda ostja kui lepingupoole poolt esitatuna. Lepingu p 3.3 kohaselt pidi teise tarnega toodama vaid aknad, siis sellest järeldub, et esimese tarnega, mille järel tekib kostjal 336 186 SEK maksekohustus, pidi hageja tarnima kõik muud lepingu lisas nr 1 nimetatud esemed. Hageja poolt ei ole täidetud kohustus õiges kohas ja õigel viisil, mida hageja ka tunnistab. Transpordi tellimine ja korraldamine oli täielikult hageja kohustus ning kuni käesoleva ajani ei ole puuduvaid materjale tarnitud. Tarnitud materjalid olid vigadega, mida on tunnistanud ka hageja. Hagejat on teavitatud materjalide mittevastavusest lepingule ning on esitatud ka nõue ülejäänud materjalide viivitamatuks üleandmiseks. Isegi kui ostja ei ole hagejat korrektselt lepingu eseme puudustest teavitanud, on ikkagi õigustatud tugineda asja lepingutingimustele mittevastavusele VÕS § 221 lg 1 p 1, 2 alusel. Hageja teadlikult jättis osa lepingujärgsest materjalist kostjale ja ostjale saatmata. Hageja oli asja mittevastavusest teadlik. Hageja on saanud kostja esindaja käest 2006.a oktoobris lepingu eseme eest ettemaksu summas 240 000 SEK. Ettemaksuna tasutud summat keeldus hageja tagastamast. Nimetatud makse tehti lepingupoolte kokkuleppel enne kirjaliku lepingu sõlmimist. Kostja nõudis, et lepingusse oleks märgitud ka ettemaks, kuid hageja keeldus sellest. Kuna leping on sisuliselt vaid hageja dikteeritud tingimustel ning kostjal ja ostjal ei olnud võimalik lepingu sisu osas läbi rääkida, siis on leping käsitletav VÕS § 35 lg 1 ja 3 kohaselt tüüptingimusi sisalduva

lepinguna. Tüüptingimust tuleb tõlgendada VÕS § 39 lg 1 kohaselt nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi ning kahtluse korral tuleb tõlgendada kasutaja kahjuks. Hageja poolt väidetud lepingu hinda puudut kokkulepped oleks pidanud olema kirjalikus vormis lepingu p 13.3 tulenevalt. Kirjalikku kokkulepet, et lepingu hind oleks lepingus kajastatust erinev, ei ole. Kostja ja ostja on nimetatud ettemaksu summat näinud müügihinna ühe osana, mitte sellele lisanduva hinnana. Seega on lepingu hinnaks 436 186 SEK. Maksegarantii lepingus märgitud summale on antud enne lepingu sõlmimist. Kostjale ja ostjale oli äärmiselt oluline saada hagejalt just materjalid, mitte aga alandada lepingus sätestatud hinda, seega keeldus kostja esimese osamakse tegemisest enne kõigi materjalide kättesaamist ja hageja poolt lepingu kohast täitmist. Lepingu p 3.3 sätestatud kohustust tasuda lepingu eseme eest ka juhul, kui mõistlikult ei ole olnud veel võimalik veenduda lepingu eseme lepingutingimustele vastavuses on tühine tingimus, kuivõrd see kahjustaks ostja ja kostja huve ebamõistlikult. Kokkulepet, milles lepingupooled väidetavalt leppisid kokku puuduolevate materjalide hilisema tarnimise osas ning kostja maksekohustuse tekkimise osas alates lepingu kohaste esemete osaliselt tarnimisest ei ole poolte vahel sõlmitud. Hagejapoolset sellekohast elektronkirja ei saa käsitleda uutes tarnetingimustes kokku leppimisena. VÕS § 222 ja § 108 alusel saab kohustuste täitmisest keelduda vaid juhul, kui tegemist on erakorraliste kulutustega või ebamugavustega, mida lepingut täitev pool peab kandma. Selliseid aluseid ei esine. Puuduolevad materjalid pidi kostja ostma Rootsist, mis tekitas olulisi ebamugavusi. Hageja keeldus põhjendamatult oma kohustuse täitmisest ja ei teinud seda kostja ega ostja poolt antud täiendava tähtaja jooksul. Kostja ja ostja andsid kohustuse täitmiseks tähtaja ning mittekohasel täitmisel loevad ennast lepingust taganenuks VÕS § 116 lg 5 tulenevalt. Lisaks sellele teavitati hagejat kvaliteedi probleemidest suuliselt peatselt pärast tarne tegemist, kui asuti hoonet kokku panema. Selleks saatis hageja Rootsi ka eksperdi, kes kinnitas defektide olemasolu. Hageja 18.07.2007 elektronkirjas on defektide parandamise ja tarnimata esemete väärtuseks 100 000 SEK. Kostja hinnangul on lepingu alusel tarnitud materjalid väärt ettemaksuna tasutud summat. Kostja ei ole rikkunud asja ülevaatamise ega puudustest teavitamise kohustust. Kõigi kokku lepitud esemete olemasolu ja nõuetele vastavuse sai välja selgitada elementide hooneks kokkupanekul ning hagejat teavitati mittevastavusest õigeaegselt. Hagejal jäi vastavalt lepingule tarnimata aknad, siseseinte materjalid (kipsplaadid, OSB plaadid, isolatsioonimaterjalid, metallist ja puidust raamid/karkassid), katuse vilt, raspont, distantsliistud katusele, montaažiliim, ehitustööde foolio ja lagede kipsplaat. Lisaks sellele nende paigaldamisega seotud muid tarvikuid ja esemeid. Lepingu eesmärgiks oli hageja poolt kõigi materjalide, mis on vajalikud katuse täielikult väljaehitamiseks, siseseinte ja lagede väljaehitamiseks. Katuse materjaliga seotult on kostja kandnud kulusid kokku 52 378.13 SEK, siseseinte ja lagede materjalid summas 46 195.22 SEK ja aknad 128 972 SEK, kokku on Rootsist ostetud esemete kulu 366 778.07 krooni (227 545.35 SEK). Parandustööde maksumuse kulu on kokku 35 000 SEK. Seega on kostja kandnud hageja poolt mittetarnitud esemete Rootsist ostmise ja paranduste tegemise tõttu kandnud kahju 66 359.35 SEK enam kui oli hageja puudulike tarnete maksumus (196 186 SEK).

KOHTU SEISUKOHAD

Vaidlustamata asjaolude kohaselt: 1) Pooled ja ostja Rootsi ÄÜ B sõlmisid 01.01.2007 müügilepingu nr 001-2207 (edaspidi leping, t lk 7-27);

2) Nimetatud lepingu alusel tehti hageja poolt kaks tarnet 10.04.2007 ja 11.04.2007 (t lk 29-30); 3) Hageja ei tarninud kõiki lepingu lisas 1 märgitud materjale, kuna need ei mahtunud veoautodele (t lk 70) 4) Kostjale väljastati 14.04.2007 arve summas 336 186 SEK (t lk 31); 5) K M on hagejale tasunud 06.10.2006 201 468 krooni ja 27.10.2006 202 307.97 krooni, kokku 403 775.97 krooni (ehk 240 000 SEK, t lk 95). 6) K M oli poolte suhtluses kostja esindajaks (t lk 168);

Poolte vahel on sõlmitud müügileping, mille esemeks oli monteerit majaelemendid (lepingu ese). Hageja oli lepingu eseme müüa, kostja maksja ning Rootsi ÄÜ B AB ostja. Leping sõlmiti 01.01.2007 ning vastavalt lepingu p 11.1 jõustus allkirjastamisel lepinguosaliste poolt ning kehtib nii kaua, kuni lepinguosaliste kõik lepingulised kohustused on nõuetekohaselt ja kokkulepitud viisil täidetud. Leping allkirjastati kostja poolt 03.04.2007 (t lk 27). Lepingu p 13.3 on pooled kokku leppinud kirjalikus vormis lepingu muudatuste tegemises (VÕS § 13 lg 2). VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Pooled vaidlevad selle üle, et milline on lepingu eseme hind. Lepingu p 3.1 kohaselt on eseme hinnaks 436 186 SEK ning hinna muudatused kooskõlastatakse kirjalikult. Hagejale on lepingu p 3.2 kohaselt antud pangagarantii. 22.03.2007 on Nordea pank välja andnud kostjale pangagarantii summas 436 186 SEK (t lk 129, 268). Nimetatud pangagarantii on välja antud pärast hagejapoolset lepingu allkirjastamist ning lepingu kostjale saatmist. Küll aga on pangagarantii välja antud enne kostjapoolset lepingu allkirjastamist. Kohtu hinnangul on lepingu eseme hinnaks lepingus märgitud hind 436 186 SEK. Kohtu seisukohalt ei saa käesolevas asjas nimetatud lepingu hinna osas ettemaksuna käsitleda K M poolt 06.10.2006 ja 27.10.2006 tasutud summasid (t lk 95). Nimetatud summad on hagejale tasutud enne vaidlusaluse lepingu sõlmimist ning puuduvad objektiivsed tõendid selle kohta, et need on tehtud just käesoleva pooltevahelise võlasuhte alusel. Ettemaksu mittearvestamist kinnitab ka kostja esindaja K M 16.02.2007 ja 21.05.2007 elektronkirjad (t lk 151, 121, 157). Kostja esitatud kirjad selle kohta, et 240 000 SEK oli lepingu alusel ettemaks (t lk 7577, 91-94) nimetatud asjaolu ei tõenda. 22.02.2007 ja 27.02.2007 hageja ja K M kirjavahetus tõendab hageja väiteid selle kohta, et eelnevalt oli hageja ja K M vahel võlasuhe, mille alusel tasuti hagejale 240 000 SEK (t lk 96-100, 152, 125,154-156). Kuid K M ei ole vaidlusaluse lepingu pooleks. Tulenevalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Lepingus ei ole kajastatud, samuti ei ole hageja ega K M kinnitanud, et 06.10.2006 ja 27.10.2006 tasutud ettemaksu 240 000 SEK saaks lugeda lepingu alusel tasutud summaks. Seega ei nõustu kohus kostja seisukohaga, et lepingus märgitud hinnast 436 186 SEK on ettemaksuna tasutud kostja poolt 240 000 SEK. Kostja on viidanud asjaolule, et leping sisaldab tüüptingimusi. VÕS § 35 lg 1 kohaselt tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes

ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Kostja väidab, et ta nõudis ettemakstud summa kajastamist lepingus ning on selle väite tõendamiseks esitanud hageja ja K M vahelise elektronkirjavahetuse (t lk 98-100). Kohtu hinnangul ei saa lugeda lepingus sisalduvaid tingimusi tüüptingimusteks. Hageja ja K M , kes vaidlustamata asjaolude kohaselt esindas läbirääkimistes kostjat, on eelnevalt lepingutingimustes läbi rääkinud ning hageja on selgitanud ettemaksu mittekajastamist lepingus. Samas ei nähtu nimetatud elektronkirjadest asjaolu, mida kostja soovib tõendada. Elektronkirjadest ei tulene, et ka ettemaksu arvestamisel oleks lepingu eseme hinnaks 436 186 SEK. Kohus on eelnevalt viidanud K M 14.02.2006 elektronkirjale, mille kohaselt on 240 000 SEK ettemaks lepingu eseme 704 700 SEK kogumaksumusest (t lk 154). Seega on ettemaks tasutud hageja ja K M vahel eelnevalt tekkinud võlasuhte alusel ning kostja on üle võtnud K M kohustuse nii, et ta on võtnud endale kohustuse tasuda hagejale ülejäänud lepingu eseme hind, ehk 436 186 SEK (VÕS § 175 lg 1). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja vastu esitatud nõue on muutunud sissenõutavaks. Kostja väidab, et hageja ei ole lepingut nõuetekohaselt täitnud ning lepingu rikkumise tõttu on lepingust taganetud. Lepingu p 3.3 kohaselt maksja tasub hinna 336 186 SEK viie pangapäeva jooksul pärast seda, kui ese on toimetatud ehitusplatsile, sõidukist maha laaditud ja ostja poolt kokku monteeritud. Ostja monteerib eseme kokku kümne kalendripäeva jooksul. Kui ostjal ei õnnestu kümne kalendripäeva jooksul eset kokku monteerida, on hagejal õigus saada makse 336 186 SEK viie pangapäeva jooksul. Pärast akende kohaletoimetamist ehitusplatsile tasub maksja viie pangapäeva jooksul hinna 100 000 SEK. Lepingu lisas 1 on märgitud tarne loetelu, mille kohaselt on tarneloetelus: seinaelemendid, aknad, sarikad, kandvad siseseinad (valmistatakse tehases), siseseinte materjalid (kipsplaadid, OSB plaadid, soojustusmaterjal, metallraamid, siseuksi ümbritsevad puitraamid); kipsplaadid siselagede jaoks; katusematerjalid (sulundplaadid, raspont, katusepapp, distantsliistud); montaažiliim ja ehituskile (t lk 16, 27). Puudub vaidlus, et hageja tarnis ehitusplatsile seinaelemendid, sarikad, seesmised kandeseinad ja raspondi ning tarnimata jäid seesmised seinamaterjalid, katusevilt, katuse distantsliistud, montaažiliim ja ehitustööde foolio (t lk 70, 88). Selleks põhjuseks oli vaidlustamata asjaolude kohaselt see, et hageja saadetud veoautodes ei olnud nende materjalide jaoks ruumi ning nende materjalide eraldi kohaletoimetamine polnud hageja arvates mõistlik transpordikulude tõttu. Hageja kinnitusel pidid puuduolevad materjalid tulema koos akendega. Pooltel on vaidlus lepingu p 3.3 tõlgendamise osas. VÕS § 29 lg 1 tulenevalt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma (VÕS § 29 lg 4). Lepingutingimust tuleb tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist (VÕS § 29 lg 6). Hageja väidab, et iga tarne sisu määramine oli hageja pädevuses. VÕS § 26 lg 1 kohaselt võivad lepingupooled jätta lepingut sõlmides mõnedes tingimustes kokku leppimata kavatsusega jõuda neis kokkuleppele tulevikus või jätta need tingimused ühe lepingupoole või kolmanda isiku määrata (lahtised tingimused). Hageja väitel määras hageja ise tarnete sisu ning tahtis järgnevate tarnetega tarnida siseseinte materjalid, katusevildi, katuse distantsliistud, montaažiliimi, ehitustööde foolio ja aknad. Kohtu hinnangul võib lepingu p 3.3 kohaselt hageja määrata ise, mitu erinevat tarnet ja millises sisus ta ostjale teeb, kuid üheselt on mõistetav, et kostjal 336 186 SEK suuruses maksekohustuse tekkimiseks tuleb hagejal

tarnida kõik lepingu lisa 1 märgitud materjalid, v.a aknad. Pärast akende tarnimist tekib kostjal 100 000 SEK tasumise kohustus. Lepingu p 3.3 kohaselt pidid tarnitud materjalid võimaldama lepingu eseme kokku monteerimist, misjärel tuli maksta esimene osamakse. Seega võis hageja lepingu p 3.3 kohaselt koos akendega tarnida ka teised kahest esimesest veoautost välja jäänud ehitusmaterjalid, kuid enne selle tarne tegemist puudus hagejal alus nõuda kostjalt esimese osamakse 336 186 SEK tasumist. Puudub vaidlus, et hageja teadis materjalide mittetarnimisest, mis on tõendatud hagejapoolse 18.06.2007 elektronkirjaga (t lk 70, 88). Nähtuvalt kohtule esitatud arvest hageja siiski esitas kostjale arve esimese osamakse tasumiseks, vaatamata sellele, et kostjal ei olnud esimese osamakse tasumise kohustust tekkinud (t lk 31). Kohus jätab hindamata poolte väited asja lepingutingimustele mittevastavusele tuginemisel VÕS § 220 ja 221 alusel, kuna nimetatud vastuväiteid saab esitada ostja, mitte kostja, kellel lepingu järgi lasus lepingu eseme eest raha maksmise kohustus (maksja kohustused lepingu p 5.3.1, 5.4, 5.5.1, 5.5.2). Käesoleval juhul on kostja lepingu eseme lõpptarbija, kellel omakorda on võlasuhe ostjaga, kes kohustus lepingu eseme kokku monteerima. Samal põhjusel jätab kohus tähelepanuta ka poolte väited lepingu eseme kvaliteedi osas ning selle kohta esitatud tõendid (t lk 232-235, 157, fotod t lk 215-224). Käesoleval juhul leiab kohus, et lepingu p 3.3 alusel ei tekkinud kostjal 336 186 SEK maksmise kohustust. Arve väljastamine ei näita kohustuse olemasolu. Sellest tulenevalt on õigustamata hageja poolt esitatud täitmata kohustuse vastuväide. VÕS § 111 lg 1 kohaselt kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Seega on hageja alusetult keeldunud omapoolse lepingulise kohustuse täitmisest, jättes tarnimata lepingu lisas 1 märgitud materjalid, v.a aknad. Puudub vaidlus, et kuni käesoleva ajani ei ole lepingu lisas 1 märgitud materjale ostja ehitusplatsile tarnitud. Kostja hinnangul on leping lõppenud lepingust taganemise tõttu. VÕS § 116 lg 1 tulenevalt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Lepingu p 11.2 kohaselt lepinguosalisel on õigus leping esilekerkinud erakorraliste asjaolude tõttu enne tähtaega lõpetada, teatades teisele lepinguosalisele sellistest asjaoludest kirjalikult vähemalt 2 nädalat ette. Erakorralised asjaolud on asjaolud, mille tõttu ei ole lepinguosalisel võimalik lepingut kuni selle lõppemiseni täita, arvestades kõiki asjaoludega ja kaaludes lepinguosaliste huve. Kohtu hinnangul ei ole vaatamata lepingu p 11.2 välistatud tugineda lepingust taganemisel üldistele võlaõigusseaduses sätestatud lepingust taganemise sätetele (VÕS § 116). VÕS § 188 lg 1 taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 188 lg 1 ei ole taganemisavaldusele ette nähtud vorminõuet, s.t võimalik on seega ka nt järelduslik ülesütlemine tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 3 järgi kaudse tahteavaldusena. Lepingu p 13.3 reguleerib üksnes lepingu muudatusi ning lepingu p 11.2 reguleerib võimalusi pooltel leping lõpetada ilma, et esineks lepingupoole poolt oluline lepingurikkumine (erakorraline lepingu lõpetamine). Tuvastatud ei ole poolte kokkulepet lepingust taganemiseks üksnes mingis kindlas vormis. Kohtu hinnangul ei saa lepingu p 12.1 käsitleda sellisena, et leping lõpetatakse üksnes lepingu p 12.1 sätestatud vormis. 14.06.2007 on ostja seaduslik esindaja C K esitanud elektronkirjaga hagejale nõude lepingulise kohustuse täitmiseks (t lk 86-87). Kohtule esitatud tõenditest tulenevalt on tõendamata, et hageja tegi lepingu täitmiseks jõupingutusi ja soovis lepingut täita. Kohtule on esitatud vaid hagejapoolne 09.08.2007 nõue võlgnevuse tasumiseks (t lk 32-34). Juba

eelnevalt on kohus tuvastanud, et hagejal ei olnud õigust kohustuse täitmisest (elementide, v.a akende, tarnimisest) keelduda. Tuvastatud asjaoludest lähtuvalt leiab kohus, et leping on lõppenud ostjapoolse (BMAB) lepingust taganemise tõttu. Seda kinnitab asjaolu, et lepingu esemeks olev maja on valmis ehitatud ning puuduolevad materjalid on hankinud kostja (t lk 173-214). Kuna lepingust on taganenud ostja, tulnuks lepingust taganemist hagejal ostja vastu vaidlustada. Seda hageja teinud ei ole. Kohtu hinnangul on ebamõistlik hageja poolt väita, et kuni käesoleva ajani leping kehtib, vaatamata asjaolule, et hageja pole lepingust tulenevaid materjale üle aasta ostja ehitusplatsile tarninud ning maja on ostja poolt valmis ehitatud. VÕS § 189 lg 1 võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Tulenevalt lepingu eseme olemusest ning väljakujunenud olukorrast (maja on valmis ehitatud ja püsivalt maaga ühenduses) peab tagastamise või väljaandmise asemel lepingupool hüvitama üleantu väärtuse (VÕS § 189 lg 2 p 1). Käesoleval juhul on hageja osaliselt materjalid tarninud ning lepingust taganemise tõttu on kohtu hinnangul hagejal õigus nõuda tarnitud asjade eest kostjalt raha maksmist. Hageja hindab vaegtööde ja puuduolevate materjalide kuluks kokku 77 000 krooni (arvestatud ei ole akende maksumust). Lepingu p 3.3 võib lugeda tuvastatuks, et tarnimata akende maksumuseks on 100 000 SEK. Kostja hindab vaegtööde ja tarnimata materjalide maksumuseks kokku 401 778.07 SEK. Kohtu hinnangul võib sellise nõude esitamise aluseks kostjal või ostjal olla kahju hüvitamise nõue, mida käesolevas asjas esitatud ei ole. Eelnevalt on kohus märkinud, et kuna kostja oli lepingu eseme eest maksja, ei saa ta tugineda lepingu eseme mittevastavusele ning esitada sellest tulenevalt hageja vastu nõudeid. Hageja on teinud kohtuväliselt ettepaneku võtta puuduvate materjalide osas lepingu hinnast maha 100 000 SEK (t lk 70-71, 88-89). Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kirjas märgitud 100 000 SEK on hageja ettepanek asja kokkuleppel lahendamiseks. Kirjale on juurde lisatud puuduolevate materjalide nimekiri ja tegelikud maksumused Eesti kroonides kokku 78 623.79 krooni (s.o hagi esitamise seisuga 47 110.30 SEK, t lk 72-73). Teistsuguseid puuduolevate materjalide turuhindu Eestis ei ole kostja välja toonud. Kohtu hinnangul on hageja poolt koostatud puuduvate materjalide nimekiri objektiivne ning nimetatud summa tuleks lepingus märgitud eseme hinna esimesest osamaksest maha arvata, s.o (336 186 – 47 110.30) 289 075.70 SEK. Seega leiab kohus, et lepingu lõppemise tõttu ning tulenevalt VÕS § 189 lg 2 p 1 peab kostja tasuma hagejale 289 075.70 SEK. TsMS § 124 lg 1 teise lause kohaselt välisvääringus nõue arvestatakse ümber Eesti kroonidesse hagi esitamise aja seisuga Eesti Panga ametliku kursi järgi. Hagi on esitatud 03.03.2008 ning kursiks on 1.66893. Hageja on taotlenud kostjalt võlgnevuse väljamõistmist Eesti kroonides. Sellest tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks 482 447.10 krooni. Hageja esitatud viivise nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna kohus tuvastas, et kostjal ei olnud arve maksmise kohustust tekkinud. Intressi nõuet ei ole hageja kohtule esitanud. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kann pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi kuulub põhinõude osas suuremas ulatuses rahuldamisele, jätab kohus menetluskulud 90 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.