Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Peeter Pällin
Otsuse avalikult teatavaks
31. detsember 2008.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-08-9629
Tsiviilasi
A I hagi Ž G vastu võlgnevuse nõudes.
Menetlusosalised ja nende
Hageja A I (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja A Nauts
esindajad
Kostja Ž G (xxx, elukoht xx) Kostja lepinguline esindaja: K Kõrgesaar Kohtuistungi toimumise aeg
16.12.2008
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hagivalduse kohselt abiellusid hageja ja kostja xxx. Abikaasad sõlmisid 26.04.2000 AS-ga Hansapank laenulepingu, mille kohaselt võtsid laenu ühisvaraks oleva korteri renoveerimiseks. Pooled lahutasid abielu . Abielu lahutamisel allkirjastasid pooled kokkuleppe, mille kohaselt kohustus kostja korteri võõrandamisel tasuma pool müügihinnast hagejale. Hageja ja kostja jagasid 30.01.2007 ühisvarasse kuuluva korteri leppides kokku, et korteri väärtuseks on 930 000 krooni, jättes ainuomandi hagejale ja pannes hagejale kohustuse maksta kostjale hüvitist 560 000 krooni. Korteri jagamisel sõlmisid pooled ka elatise maksmise kokkuleppe, mille kohaselt oli hagejal õigus mitte tasuda elatist viie aasta jooksul. Augustis 2007 esitas kostja 1(3)
kohtusse hagiavalduse hageja vastu elatise välja mõistmiseks. Hageja kinnitas 03.10.2007 notariaalse avalduse ühisvara jagamise lepingust osaliseks taganemiseks seoses pettusega. Hageja taganes ühisvara lepingu nendest osadest, mis nägid ette, et kostjale hüvitise 560 000 krooni ja selle, et pärast hüvitise saamist ei ole pooltel vastastikuseid nõudeid. Kuivõrd hüvitise maksmist ette nägev lepingu säte on tühine, palub hageja välja mõista kostjalt alusetult saadud rahast 280 000 krooni. Hageja oma kirjalikus seisukohas 31.10.2008 avaldab, et PerS § 18 lg 2 kohaselt määratakse ühisvara väärtus abielusuhete lõppemise aja seisuga. Kuna abielusuhted lõppesid hiljemalt 01.01.2006, siis sel ajal oli korteri väärtus 370 000 krooni ja kostja oleks pidanud saama hüvtist üksnes 185 000 krooni. Isegi kui lähtuda sellest, et ühisvara jagamise kokkuleppes oli korteri väärtuseks 930 000 krooni, on kostja saanud hüvitist ikka enam kui poole ühisvara väärtusest. Enne lepingu sõlmimist avaldas kostja, et kui saab hüvitist 560 000 krooni, ei nõua ta 5 aasta jooksul elatist. Kohtuisugnil 16.12.2008 vähendas hageja haginõuet summani 107 796,50 krooni. Hageja selgituse kohaselt oleks kostja pidanud osade võrduse korral ühisvara jagamisel saama hüvitist 452 203,5 krooni. Hüvitise määramisel oleks tulnud võtta arvesse korteri väärtus 930 000 krooni ja selles maha arvestada korteri renoveerimiseks võetud laen 25 593 krooni. Kostja kallutas hagejat osade võrdusest kõrvale kalduma pettusega. Kostja oma vastuses 28.05.2008 avaldanud, et ei tunnista hagi. Kostja leiab, et 30.01.2007 ühisvara jagamise kokkuleppega muutsid pooled kokkulepet. kokkuleppega kinnitasid pooled vaid seda, et korter on poolte ühisvaras ja jagamisel on hagejal õigus saada pool vara väärtusest. Samas on kokkulepe tühine, sest see ei ole vormistatud notariaalselt. Elatise maksmise kokkulepet ei ole pooled sõlminud. Kostjale ei ole esitatud ka lepingust taganemise avaldust kuue kuu jooksul hageja poolt väidetavast pettusest teada saamisest. Kostja oma kirjalikus seisukohas 08.12.2008 selgitab, et ei nõustu hageja pakutud PerS § 18 lg 2 tõlgendusega. Kostja leiab, et 30.01.2007 ühisvara jagamise kokkulepe on seaduslik ja kehtiv.
Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega, leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus tuvastas, et hageja ja kostja abiellusid xxx. Pooled lahutasid abielu . Hageja ja kostja jagasid 30.01.2007 ühisvarasse kuuluva korteri asukohaga Maardu leppides kokku, et korteri väärtuseks on 930 000 krooni, jättes ainuomandi hagejale ja pannes hagejale kohustuse maksta kostjale hüvitist 560 000 krooni. Hageja kinnitas 03.10.2007 notariaalse avalduse ühisvara jagamise lepingust osaliseks taganemiseks seoses pettusega. Hageja palub kostjalt välja mõista tühise lepingu alusel saadud 107 796,50 krooni. Pooled vaidlevad küsimuses, kas 30.01.2007 ühisvara jagamise kokkulepe on kehtiv. Hageja väitel on hageja taganenud 30.01.2007 kokkuleppes osaliselt seoses pettusega. Pettuse olemasolu hindamiseks analüüsib kohus esmalt pettuse formaalseid eeldusi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 94.lg 1 sätestab, et pettus on isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. Vastavalt TsÜS § 98 lg 1 tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele.Vastavalt TsÜS § 99 lg 1 p 2 tehingu võib tühistada /---/ pettuse või eksimuse korral – kuue kuu jooksul, arvates pettusest või eksimusest teadasaamisest. Hageja väitel sai ta pettusest teadlikuks elatisehagi esitamisega hiljemalt 18.08.2007 (sel kuupäeval on hageja 2(3)
elatisehagile vastanud). Seega oleks hageja pidanud edastama tühistamisavalduse kostjale hiljemalt 18.02.2007. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud tühistamisavalduse õigeaegset esitamist kostjale. Hageja kinnitas 03.10.2007 notariaalse avalduse ühisvara jagamise lepingust osaliseks taganemiseks seoses pettusega. Samuti on hageja teinud 03.10.2007 notar L Martensile taotluse edastada tühistmisavaldus kostjale (tl 22). Kostja tühistamisavalduse kättesaamist ei tunnista. Kohus leiab, et ainuüksi taotlusest edastada tühistamisavaldus kostjale ei saa järeldada avalduse kättesaamist kostja poolt. Puuduvad tõendid selle kohta, millal tühistamisavaldus edastati ja kas kostja selle tõepoolest kätte sai. Koos hagimaterjalidega toimetati tühistamisavaldus kosjtale kätte 08.05.2008 ning puuduvad tõendid, et kostja oleks tühistamisavalduse kätte saanud varem. Toodud põhjendustel leiab kohus, et hageja ei ole tühistamisavaldust tähtaegselt esitanud ning tal ei ole seetõttu õigust 30.01.2007 ühisvara jagamise kokkuleppe kehtetusele tugineda. Kuna 30.01.2007 ühisvara jagamise kokkulepe on kehtiv, tuleb jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et pettusele tuginemise formaalsed alused ei ole täidetud, siis ei puutu asjasse poolte väited pettuse sisuliste aluste kohta. Kohus märgib sellegipoolest, et isegi kui pettuse formaalsed alused oleksid täidetud, siis ei ole hageja tõendanud, et poolte vahel oli elatise maksmise kohta mingi kokkulepe, mille tagajärjel oleks hageja nõustunud ühisvara jagamisel osade võrdsusest kõrvale kalduma. Pangakonto väljavõtted ei tõenda elatiskokkuleppe olemasolu ega selle seotust ühisvara jagamisega. Usutavad ei ole hageja väited, et kuigi poolte vahel oli elatiskokkulepe, siis tahtis hageja lisaks kokkulepitule maksta täiendavat elatist. Kohus märgib ka, et asjasse ei puutu lihtkirjalik kokkulepe ühisvara jagamise kohta, sest tulenevalt PerS § 18 lg 4, AÕS § 119 lg 1, TsÜS § 83 lg 1 ja § 84 lg 1 on see koostatud notariaalse vormi nõuet rikkudes ja seetõttu tühine ning isegi kui see oleks kehtiv, ei saaks seda kohaldada ühisvara jagamisele poolte vahel, sest see reguleerib olukorda, kus korter võõrandatakse lepingupooleks mitte olevale isikule. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg 2 hagimenetluse kulud kb pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse hageja kahjuks, seega jäävad menetluskulud hageja kanda.
Peeter Pällin Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.