Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

vajalik ning tasuda kautsjon summas 250 (kakssada viiskümmend) krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pangas või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapangas, mõlemal juhul viitenumber 3100057358.

MENETLUSE KÄIK

20.07.2007.a Harju Maakohtusse saabunud hagiavalduses palub hageja mõista kostjalt välja põhinõudena 3521,03 krooni ja viivisena 3520,03 krooni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 30.05.1997.a liitumislepingu (edaspidi leping), mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arved nr 9801592897, 9712522741, 9711422253, 9710359045, 9709308067, 9708255830 kokku summas 5218,90 krooni. Enne hagiavalduse esitamist on kostja hagejale tasunud kokku 1048,25 krooni, seega on hagiavalduse esitamise seisuga kostja põhivõlg 3521,03 krooni. Hageja on põhivõlgnevuse arvestamisel jätnud tähelepanuta arvetel kajastatud viivise. Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi koostamise kuupäevani 18.07.2007.a. Kostja on olnud viivituses 3387 päeva. Kostja viivisevõlg hageja ees on 59 645,07 krooni. Viivise arvestamisel on aluseks võetud kuu pikkusega 30 päeva ja aasta pikkusega 360 päeva. Viivise arvestus: 0,5%/päevas x 3521,03 krooni = 17,61 krooni/päevas, 17,61 krooni x 3387 päeva = 59 645,07 krooni. Hageja on huvitatud viivisest põhivõlast väiksemas ulatuses, s.o summas 3520,03 krooni. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid aadressile xxx ning kohustas kostjat kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 393 lg 2 p-s 1 sätestatuga andma asjas kirjalik vastus 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid toimetati kostjale 04.12.2008.a isiklikult kätte. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja vastanud ei ole. Teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul TsMS § 407 lg 1 alusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et käesolevas asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmisele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Kohtu hinnangul puuduvad TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002.a, kohaldatakse enne VÕSRS jõustumist kehtinud seadust, s.o tsiviilkoodeksit (TsK). Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on seega enne 01.07.2002.a kehtinud TsK § 173 lg 1, mille kohaselt kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele ning TsK § 174, mille järgi ei ole ühepoolne kohustise täitmisest keeldumine ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. Vastavalt TsK §-dele

2-07-27049 190 lg 1 ja 192 tagatakse kohustuse täitmine leppetrahviga, mis on TsK § 191 aluseks võttes kokku lepitud kirjalikus vormis ning sätestatud viivisena lepingus. TsK § 231 lg 1 kohaselt on rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Juhindudes TsMS § 1741 lg-st 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Sama paragrahvi kolmanda lõike järgi kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Käesolevas asjas on hageja palunud kohtul esitada menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Hageja menetluskulud hagiavalduse esitamise seisuga on: riigilõiv 250 krooni ja õigusabikulud 1412,44 krooni. Lähtudes TsMS § 124 lg-s 1 sätestatust, on käesolevas asjas tsiviilasja hinnaks 3521,03 krooni. Vastavalt kuni 12.09.2008.a kehtinud Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a määruse nr 306 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ redaktsiooni §-le 1 on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosaliselt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäärad tsiviilasja hinnaga kuni 5000 krooni maksimaalselt 2500 krooni. Kohus leiab, et hageja poolt taotletav õigusabikulu jääb kehtestatud piirmäära sisse ning vastava menetluskulu väljamõistmine kostjalt on kohtu hinnangul põhjendatud. Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja hagi esitamisel tasutud riigilõivu 250 krooni ja õigusabikulud 1412,44 krooni.

Indrek Parrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.