Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Peeter Pällin
Otsuse avalikult teatavaks
31. detsember 2008.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-08-12505
Tsiviilasi
V P hagi OÜ väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja V P (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja A (kontaktaadress xxx)
esindajad
L-Z
vastu
79 143
krooni
Pahmurko
Kostja OÜ L-Z (registrikood xxx, asukoht xxx) Kostja nõustaja: R Paas Kohtuistungi toimumise aeg
09.12.2008
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hagivalduse kohselt sõlmisid hageja ja kostja 09.05.2007 lepingu, millega hageja omandas kostjalt korteriomandi. Lepingu p 1.8.5 kohaselt pdi kostja korteri otsese vaduse üle andma hagejale hiljemalt 14.05.2007. Vastavalt lepingule kui kostja viivitab valduse üleandmisega, siis on hagejal õigus nõuda viivist 0,029 % ostuhinnast päevas.
1(4)
Hagiavalduse kohaeselt toimus valduse üleandmine alles 16.08.2007. Korteri ostuhinnaks oli 2 935 081 krooni, viiviseks päevas seega 851,17 krooni. Kostja viivitas valduse üleandmisega 93 päeva, mille eest hageja palub välja mõista viivise 79 143 krooni. Kostja 15.07.2008 vastuse kohaselt kostja hagi ei tunnista. Kostja väitel läks valdus hagejale üle 09.05.2007 ning hageja ei ole tõendanud, et valdus oleks üle antud hiljem. Üleandmise akt allkirjastati hiljem. Kohus andis pooltele tähtaja tõendite esitamiseks kuni 01.11.2008. Kohtuistungil 09.12.2008 jäi hageja oma seisukohtade juurde. Hageja lisas, et 14.05.2007 oli korter kasutuskõlbmatu, sest kostja polnud likvideerinud kõiki puudusi ja seetõttu ei oma tähtsust, kas kostja andis hagejale võtmed üle. Kostja selgitas kohtuistungil, et andis ühe komplekti võtmeid üle hagejale 09.05.2007 koos kõikide dokumentidega, teine komplekt jäi ehitusmeest kätte. Pärast võtmete üleandmist, kuid enne üleandmise akti allkirjastamist viis hageja korterisse oma asju. Kostja lisas, et hageja on rikkunud poolte vahel 19.09.2006 sõlmitud võlaõiguslikku müügilepingut selelga, et ei ole teinud siseviimistluse lõpuleviimiseks vastavaid tahteavaldusi ja toiminguid, mistõttu oli kostjal õigus pikendada valduse üleandmise tähtaega. Alates 15.06.2007 on hageja rikkunud ka kohustust tasuda ostuhinna viimane osamakse 100 000 krooni. Kohus jättis kostja vastuväited, mis puudutasid hagejapoolset 19.09.2006 lepingu rikkumist ja sellega seotud kohustuse täitmisest keeldumist, tähelepanuta, kuivõrd vastuväited olid esitatud hilinenult ning kostjal puudus hilinemiseks mõjuv põhjus.
Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega, leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus tuvastas, et hageja ja kostja sõlmisid 09.05.2007 lepingu, millega hageja omandas kostjalt korteriomandi asukohaga Xxx. Lepingu p 1.8.5 kohaselt pdi kostja korteri otsese vaduse üle andma hagejale hiljemalt 14.05.2007. Vastavalt lepingule kui kostja viivitab valduse üleandmisega, siis on hagejal õigus nõuda viivist 0,029 % ostuhinnast päevas. Hageja esitas 04.04.2008 kohtule hagi valduse üleandmisega viivitamise eest viivise tasumiseks summas 79 143 krooni. Pooled vaidlevad küsimuses, millal on kostja hagejale korteri valduse üle andnud. Vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 32 valdus on tegelik võim asja üle. Vastavalt AÕS § 36 lg 1 ja 2 valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle. Valduse omandamiseks piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest, kui omandaja suudab teostada tegelikku võimu asja üle. Viidatud sätete kohselt on valdus seotud ennekõike faktilise olukorraga ning ei sõltu selle juriidilisest fikseerimisest, muuhulgas sellest, kas pooled on sõlminud valduse üleandmise-vastuvõtmise akti. Riigikohu on oma otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-160-01 selgitanud, et selle üle, kas isik on kaotanud või saanud tegeliku võimu asja üle, otsustakse asjaolude alusel. See tähendab, et valduse omandamise aeg ei sõltu üleandmise kirjalik akti vormistamise ajast, kuid akt võib olla üks tõenditest.Valduse omandamiseks on vajalik nii võimalus teostada tegelik võimu kui ka valduse loovutaja tahe valdusest loobuda ja valduse omandaja tahe valdus omandada.
2(4)
Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud valduse üleandmist alles 16.08.2007. Hageja on esitanud tõendina vaduse üleandmise akti (tl 3), mis on allkirjastatud 16.08.2007. Samas on kostja oma vastuses hagile avaldanud, et valdus anti üle oluliselt enne akti allkirjastamist. Kostja seaduslik esindaja avaldas kohtuistungil, et andis ühe komplekti võtmeid hagejale notaris 09.05.2007 jättes ühe komplekti ning et juunis 2007 toimetas hageja korterisse oma asju. Vastavalt TsMS § 231 lg 2 poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Vastavalt § 231 lg 4 omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Hageja ei ole vastu vaielnud väitele, et ta on võtmed saanud 09.05.2007 ning et ta on juuns 2007 korterisse oma asju viinud, vaid on tuginenud üksnes sellele, et üleandmise akt allkirjastati hiljem, kuigi kohus on istungil selgitanud valduse ülemineku eeldusi AÕS kohaselt. Kohus loeb omaksvõtuga tõendatuks asjaolu, et hageja on juuns 2007 korterisse oma asju viinud ja võtmed saanud 09.05.2007. Pooltevahelise leping p1.8.5 kohaselt oli kostjal kaks kohustust - anda korteri valdus üle hiljemalt 14.05.2007 ning samaks ajaks lõpetada korterisisesed ehitustööd. Samas võib olla, et nimetatud kohustuste täitmise aeg ei lange kokku ning et kostja täidab küll ühe kohustuse aga rikub teist. Kui kostja annab küll korteri üle tähtaegselt, kuid ei ole lõpetanud viimistlust, siis võib kostja vastutada ehitustöödega hilinemise eest, kuid tal ei ole vastutust valduse üleandmisega viivitamise eest. Käesoleva hagi aluseks on aga üksnes valduse üleandmisega viivitamine. Kohus leiab, et tõendatud on, et valdus korterile läks üle 09.05.2007 ühe komplekti võtmete üleandmisega. Kuigi kostja väitel jäi tema töömeestele üks komplekt, siis ei ole kahtlust selles, et kostja huvi korteri valdamisel piirdus vaid viimaste siseviimistlustööde lõpetamisega. Asjaolu, et hageja viis korterisse oma asju võimaldab järeldada, et võtmete üleandmisel leppisid pooled kokku ka valduse üleminekus ning et hagejal oli juba sel ajal soov reaalselt korteri kasutama hakata ning kostjal oli soov valdus üle anda ning jääda ise kasutamisel piiratuks. Asjade viimisega korterisse hakkaski hageja korterit reaalselt kasutama. Kuigi kostja väitel jäi ka ehitusmeestele üks komplekt võtmeid, siis valitses poolte suhetes ühine arusaamine, et alates võtmete saamisest on hageja volitatud korterit igakülgselt valdama ning et kostja teostab remonditöid üksnes hageja nõusolekul ja huvides (ka hageja ise on väitnud, et nõudis korduvalt remonditööde tegemist). Asjaolu, et valduse üleandmise akt sõlmiti alles ligi kolm kuud pärast valduse üleandmist on seletatav sellega, et lisaks valduse üleandmisele soovisid pooled nimetatud aktis fikseerida ka seda, kas kostja on täitnud oma teise kohustuse, s o kas kostja on korteri valmis ehitanud vastavuses kõikide nõuetega ning lükkasid akti allkirjastamist seetõttu edasi. Eeltoodule vastupidist ei tõenda hageja esitataud meilivahetuse väljatrükk ning selle vastuvõtmisest tõendina on kohus istungil keeldunud. Asjakohased ei ole kostja väited võlaõigusliku lepingu rikkumise kohta ning need väited on kohus jätnud istungil tähelepanuta ka seoses hilinenud esitamisega vastavalt TsMS § 331 lg 1. Toodud põhjendustel leiab kohus, et kostja ei ole viivitanud korteri valduse üleandmisega, mistõttu puudub hagejal õigus nõuda viivist ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg 2 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse hageja kahjuks, seega jäävad menetluskulud hageja kanda.
3(4)
Peeter Pällin Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.