2-08-71888
Tagaseljaotsus Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
kohtunik Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. detsember 2008.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-71888
Tsiviilasi
B AS hagi NF vastu tagastamata krediidisumma 12 300 krooni, intressi, leppetrahvi, võla sissenõudmisega seotud kulu ja viivise väljamõistmiseks -
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamise kuupäev
hageja: BAS (registrikood xxx; asukoht xxx) hageja esindaja: T Vospert kostja: NF (isikukood xxx; elukoht xxx)
29. detsember 2008.a; kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust,
kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kautsjon summas 550 (viissada viiskümmend) krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pangas või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapangas, mõlemal juhul viitenumber 3100057358.
31.10.2008.a esitas BAS Harju Maakohtule hagi NF vastu, milles palub kostjalt välja mõista 27 948,02 krooni, millest 12 300 krooni on tagastamata krediidisumma, 2236,22 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 2460 krooni leppetrahv, võla sissenõudmisega seotud kulud 900 krooni ning sissenõutavaks muutunud viivis 10 051,80 krooni. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja alates 29.10.2008.a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 33,42% tagastamata krediidisummalt aastas. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 20.03.2006.a tarbijakrediidilepingu nr 0600438/46tt (edaspidi leping), millega hageja andis kostjale 12 300 krooni krediiti. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 33,42% krediidisummast ühe aasta kohta. Lepingule kohaldati poolte kokkuleppel BAS Krediidilepingute üldtingimusi nr S (edaspidi üldtingimused). Kuna kostja jättis oma lepingulised kohustused täitmata, ütles hageja 28.07.2006.a lepingu üles. Hageja palub kostjalt välja mõista: 1) tagastamata krediidisumma 12 300 krooni üldtingimuste p-d 2.1. ja 5.3.; 2) sissenõutavaks muutunud tasumata intress määras 33,42% krediidisummast ühe aasta kohta üldtingimuste p-de 2.1. ja 5.3. alusel summas 2236,22 krooni; 3) leppetrahv summas 2460 krooni vastavalt üldtingimuste p-dele 5.3. ja 6.3. Leppetrahvi suuruseks on 20% lepingu ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt; 4) võla sissenõudmisega seotud kulud kokku 900 krooni üldtingimuste p-de 5.3. ja 9.3. alusel 26.05.2006.a ja 22.06.2006.a saadetud võla sissenõudmiskirjade, 04.07.2006.a saadetud lepingu ülesütlemise hoiatuse ning 28.07.2006.a saadetud lepingu ülesütlemisavalduse eest; 5) sissenõutavaks muutunud viivis 33,42% võlgnetavalt summalt aastas vastavalt üldtingimuste p-dele 6.1. ja 6.2. summas 10 051,80 krooni ning lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele alates 29.10.2008.a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 33,42% tagastamata krediidisummalt aastas. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid aadressile Jõesuu 49, Narva ning kohustas kostjat kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 393 lg 2 p-s 1 sätestatuga andma asjas kirjalik vastus 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid toimetati 21.11.2008.a edasiandmiseks kätte kostjaga koos elavale isikule. TsMS § 322 lg 1 kohaselt loeb kohus kostjale menetlusdokumendid kättetoimetatuks. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja vastanud ei ole. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul TsMS § 407 lg 1 alusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
Kohus leiab, et käesolevas asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmisele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Kohtu hinnangul puuduvad TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.
2-08-71888 TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 3, 4 ja 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele (VÕS § 115 lg 1). VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda sama seaduse § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jätab kohus menetluskulud viimatinimetatud sätte alusel kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg-tele 1 ja 2 võib hageja nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.
Indrek Parrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.