Tsiviilasi nr 2-08-76040
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. detsember 2008. a Tartu, tagaseljaotsus kirjalikus menetluses
Tsiviilasja number
2-08-76040
Tsiviilasi
G. OÜ hagi D. OÜ vastu 19 830 krooni väljamõistmiseks
Hagihind
9 930 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
-
hageja G. OÜ hageja lepinguline esindaja Evelin Muttik (Õigusbüroo Aspekt OÜ; asukoht Ravila 63, 51014 Tartu); kostja D. OÜ
Pooltevaheline müügitehing fikseeriti 07.02.2008. a arvega nr 80233 summas 32 430 krooni. Kostja kohustus arve tasuma 28.02.2008. a. Kostja tähtaegselt makseid ei teostanud, tasudes 06.05.2008. a 5 000 krooni, 27.06.2008. a 10 000 krooni ja 09.07.2008. a 7 500 krooni. Käesoleval ajal võlgneb kostja hagejale arve alusel väljastatud kauba eest 9 930 krooni. Hagejal on arve mittetähtaegsel tasumisel õigus arvestada viivist 0,5 % iga viivitatud päeva eest. Viivis 10.11.2008. a seisuga on 25 074,30 krooni, millest hageja nõuab 9 900 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevuse 9 930 krooni ja viivise 9 900 krooni, menetluskulud jätta kostja kanda.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõike 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 444 lõikele 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Asja materjalidest nähtub, et menetlusdokumendid (hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude) on 04.12.2008. a isiklikult allkirja vastu üleandmisega kätte saanud kostja seaduslik esindaja juhatuse liige Reio Reial (tl 15). Samas ei ole kostja määratud tähtajaks kohtule kirjalikult vastanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lõike 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 208 lõike 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 101 lõike 1 punktide 1 ja 6 kohaselt võlausaldaja võib kohustuse rikkumisel nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tulenevalt VÕS § 108 lõikest 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 82 lõige 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Vastavalt VÕS § 113 lõikele 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud kaupade eest tasumiseks esitatud arvega (tl 9), väljavõttega kostja tasumistest (tl 10), kostja võlgnevuse väljavõttega hageja raamatupidamisest (tl 8) ning viivise võlgnevuse arvestusega (tl 7). Arvestades eeltoodut ja juhindudes VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 2, § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja § 208 lg 1, rahuldab kohus tagaseljaotsusega G. OÜ hagi D. OÜ vastu võlgnevuse 9 930 krooni ja viivise 9 900 krooni nõudes. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.
TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.