Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Panka või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapanka, viitenumber 3100057358. Asjaolud ja menetluse käik Hageja poolt 24.11.2008 esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista poolte vahel 12.12.2006 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 0609059/96tt tuleneva võlgnevuse. Kostja ei täitnud lepinguga võetud kohustusi nõuetekohaselt ning hageja saatis kostjale kirjalikke meeldetuletusi. Kostja täiendava tähtaja jooksul kohustusi ei täitnud ning hageja ütles 05.07.2007 ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Hageja palub kostjalt välja mõista 15 645.38 krooni, millest tagastamata krediidisumma on 7 976.55 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 1 165.36 krooni, leppetrahv 1 595.31 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulu 900 krooni ja seisuga 18.11.2008 viivis 4 008.16 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista alates 18.11.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 32.01 % tagastamata krediidisummalt aastas. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise määruse ning hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva määruse kättesaamisest. Määrus ja hagimaterjalid toimetati kostja emale kätte 08.12.2008. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud 14 745.38 krooni ja lisanduva viivise nõude osas. Hagiavalduse kohaselt on pooled sõlminud 12.12.2006 tarbijakrediidilepingu nr 0609059/96tt. Kostja ei ole nõuetekohaselt lepingut täitnud ning leping on lõppenud hageja poolt lepingu ülesütlemisega. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Pooled on kokku leppinud intressimääras 32.01 % krediidisummalt ühe aasta kohta ning tulenevalt VÕS § 415 lg 1 on hageja õigesti arvestanud viivisemääraks 32.01 % põhivõlalt aastas. Leppetrahvi nõudes on pooled kokku leppinud üldtingimuste p 6.3. Kuna sissenõutavaks muutunud viivist on arvestatud kuni 18.11.2008 k.a, tuleb kohtuotsusega välja mõista viivis alates 19.11.2008. Kohus leiab, et õiguslikult põhjendamata on võla sissenõudmisega seotud kulud 900 krooni. Võla sissenõudmisega seotud kulude nõude aluseks on üldtingimuste p 9.3. Võla sissenõudmisega seotud kulu – kulud, mida laenuvõtja peab tasuma lepingust tulenevate kohustuste rikkumisel – kujutab oma olemuselt lepingu rikkumisega seotud kahju. VÕS § 113 lg 5 kohaselt võib nõuda viivist ületava kahju hüvitamist, kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab viivise. Eeltoodud seisukohti on väljendanud ka Riigikohus (19.12.2007 otsus nr 3-2-1-122-07, punkt 14). Kohtu hinnangul on üldtingimuste p 9.3 tühine

tüüptingimus tulenevalt VÕS § 42 lg 3 p 5 ning VÕS § 113 lg 5, kuna ette nähtud hüvitis on ebamõistlikult suur ning teiselt lepingupoolelt on sellega võetud võimalus tõendada tegeliku nõudekirjade väljastamisega kaasnenud kulu suurust. Samuti on selle sättega kokku lepitud VÕS § 113 lg 5 sätestatust erinevalt, mis samas on aga tarbijat kahjustav. Hagi summas 14 745.38 krooni kuulub rahuldamisele vastavalt VÕS § 76 lg 1 ja § 101 lg 1 p 1, 6, § 113 lg 1 ja § 402 alusel. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub suuremas osas rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud hagiavalduses menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskulud summas 1016 krooni, millest 16 krooni moodustab riigilõiv menetlusdokumentide väljatrüki eest, hagi esitamisel tasutud riigilõiv 750 krooni ja kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 250 krooni (TsMS § 144 p 7). Taotlus on põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 1016 krooni.

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.