Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

03.07.2008. a esitas AS K Harju Maakohtusse V G i vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista 31.05.2007.a sõlmitud lepingulepingust nr 19426 tulenev võlgnevus. Hagiavalduse kohaselt laenas hageja kostjale 15 000 krooni intressiga 16% aastas ja tagastamise lõpptähtpäevaga 14.05.2010.a. Pooled muutsid laenusumma tagastamise lõpptähtaega, uueks tähtajaks sai 25.05.2010.a. Kostjal tekkis tasumisega viivitus ning hageja ütles lepingu alates 10.01.2008.a üles. Kostja on hagejale võlgu põhivõla 13 618.18 krooni, kahjuhüvitise 1621.95 krooni (16% aastas alates 10.01.2008.a-18.06.2008.a), intressi 25.10.2007.a-10.01.2008.a eest 558.08 krooni, viivise 02.01.2008.a-18.06.2008.a eest 2238.88 krooni ja leppetrahvi ning dokumendi koostamise tasu 900 krooni. Kohus on toimetanud kostjale menetlusse võtmise määruse ja kirjaliku vastuse esitamise nõude ning hagimaterjalid kätte tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel, avaldades nimetatud dokumentide väljavõtted väljaandes Ametlikud Teadaanded 29.09.2008. a. Kostja vastust 20 päeva jooksul dokumentide kättetoimetatuks lugemisest ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et hagile vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud põhivõla, intressi, viivise ja leppetrahvi osas ning selles osas tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada võlaõigusseaduse (VÕS) § 34, § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 158 lg 1 ja § 415 lg 1 alusel. Hageja on nimetatud leppetrahvi ja dokumendi koostamise tasuks kokku 900 krooni. Kuna vastavalt poolte vahel sõlmitud väikelaenulepingu üldtingimuste p-le 13.3 on hagejal õigus nõuda leppetrahvi kuni 5% tagastamata laenusummast, saab leppetrahvina välja mõista 680.90 krooni. Ülejäänud 219.10 krooni on seega dokumendi koostamise tasu. Kohus leiab dokumendi koostamise tasu nõude osas, et see ei ole õiguslikult põhjendatud VÕS § 113 lg 5 alusel. Dokumendi koostamise tasu võib vaadata tekitatud kahjuna. VÕS § 113 lg 5 kohaselt võib nõuda viivist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas ja kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab viivise. Hageja nõutav kahju 219.10 ei ületa viivist 2238.88 krooni. Kohus jätab hagi rahuldamata kahjuhüvitise 1621.95 krooni osas. Tarbijakrediidilepingute kohta sätestab VÕS § 416 lg 3, et kui krediidiandja ütleb lepingu üles, vähendatakse vastavalt tasumata krediidi brutosummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra. VÕS § 421 kohaselt on käesolevas jaos sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Seega sätestab VÕS § 416 lg 3 imperatiivselt, et ülesütlemisele järgnenud perioodi eest ei saa hageja nõuda kostjalt intressi tasumist. Kohus leiab, et antud juhul on hageja seda nõudnud, nimetades nõutavat intressi kahjuks. Kuna seadus sellise nõude välistab, jätab kohus hageja esitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamata. Hagejal oli võimalus järgmisel päeval pärast ülesütlemisteate esitamist pöörduda kohtu poole võla väljamõistmiseks. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada kohtuotsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub suuremas osas rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174’ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks, mille kohaselt koosnevad menetluskulud tasutud riigilõivust 1250 krooni, kohtutäituri tasust 295 krooni ja kostjale menetlusdokumentide väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise tasust 100 krooni. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks on põhjendatud, tõendatud ja tuleb rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hageja kantud menetluskulud kokku 1645 krooni.

Gerty Pau kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.