Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Hageja nõue ja põhjendused Andrus Konga ja MTÜ Spordiklubi Demeteri sõlmisid 16.10.2003 laenulepingu, millega MTÜ Spordiklubi Demeteri võttis laenu kokku 500 000 krooni. Laenulepingu tagamiseks sõlmis Andrus Konga käenduslepingu kostja Sander Saadiga. 19.05.2005 loovutas Andrus Konga oma laenulepingust tuleneva nõude tervikuna hagejale. 2006 detsembris tasus Agur Fuchs laenulepingust tuleneva kohustuse täitmiseks 200 000 krooni. Hageja luges nimetatud summa tasutuks viiviste eest. 06.02.2007 esitas hageja kostjate vastu pretensiooni, milles tegi võlgnikele ettepaneku tasuda võlgnetav summa. Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista 1 000 000 krooni ning kostjalt MTÜ Spordiklubi Demeteri täiendavalt 100 000 krooni. 26.02.2008 nõude täpsustuses palus hageja kostjatelt välja mõista 1 100 000 krooni, millest põhinõue moodustab 500 000 krooni, intress 215 000 krooni ja viivis 385 000 krooni. Kostja MTÜ Spordiklubi Demeteri vastus Kostja tunnistab hageja nõuet, kõrvalnõuded palus kostja välja mõista õiglases suuruses. Kostja Sander Saadi vastus Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja käenduskohustus on lahutamatult seotud Andrus Konga isikuga ning ei ole üleantav hagejale. Kostja, Andrus Konga ja Agur Fuchs asutasid ühiselt kostja MTÜ Spordiklubi Demeteri, mille tegevuse finantseerimiseks oli vajalik laenu võtmine. Andrus Konga väidete kohaselt sõlmiti laenuleping Peep Sau ja Andrus Konga vahel ning Andrus Konga laenas talle Peep Sau poolt antud laenusumma omakorda edasi MTÜ-le Spordiklubi Demeteri. MTÜ Spordiklubi Demeteri võetud laenulepingust tulenevaid kohustusi tagasid Sander Saat ning Agur Fuchs. Tehingute eesmärgiks oli Sander Saadi, Andrus Konga ja Agur Fuchsi poolt ühine laenu võtmine MTÜ Spordiklubi Demeteri tegevuse edendamiseks. Hilisemalt sõlmis Andrus Konga Peep Sauga nõudeõiguse loovutamise lepingu, Andrus Konga ei saanud nõude loovutamiseks Sander Saadi ega Agur Fuchsi heakskiitu. Nõude loovutamisega rikkus Andrus Konga MTÜ Spordiklubi Demeteri asutajate vahelist kokkulepet, mille kohaselt MTÜ Spordiklubi Demeteri huvides võetud laenu 500 000 krooni eest vastutasid nii Andrus Konga, Agur Fuchs kui Sander Saat. Tõele ei vasta hageja väide, et hagejal on saamata jäänud intressimaksed. Laenulepingu kohaselt oli intressi suuruseks 315 000 krooni kogu laenuperioodi eest. Laenulepingu kohaselt puudus kohustus jätkata intressi tasumist pärast 01.05.2005. Tõele ei vasta väide, et põhivõlg on täielikult tasumata. MTÜ Spordiklubi Demeteri tasus Andrus Kongale 2005 veebruaris 100 000 krooni ning Agur Fuchsi tasus 200 000 krooni, kusjuures maksete teostamisel lepiti kokku, et tegemist on põhivõla kustutamisega, mitte viiviste ega intresside tasumisega. Kostja ja hageja vahel sõlmitud käenduslepingu aluseks olev laenuleping on tühine. Laenulepingu nr 1/2003 poolteks on Andrus Konga (Laenuandja) ning MTÜ Spordiklubi Demeteri. Andrus Konga on nimetatud mittetulundusühingu juhatuse liige. Vastavalt MTÜS § 19 p-le 5 kuulub juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine mittetulundusühingu üldkoosoleku pädevusse. Kõnealune otsus puudub. Seadusega vastuolus olev tehing on tühine TsÜS § 87 mõistes.

Vastavalt laenulepingule anti väidetavalt MTÜ-le Spordiklubi Demeteri 1) 16.09.2003, 2) 18.09.2003, 3) 24.09.2003, 4) 02.10.2003 ning 5) 10.10.2003 üle rahasummad: vastavalt 1) 50 000, 2) 30 000, 3) 20 000, 4) 200 000 ning 5) 100 000 krooni. Hageja jättis nimetatud summade üleandmise tõendamata. MTÜ Spordiklubi Demeteri esitas väljavõtte Hansapangast, millest ei nähtu, et MTÜ-le Spordiklubi Demeteri 16. ja 18.09.2003 ülekantud 80 000 krooni näol oli tegemist laenuga. Ülekannete selgituseks märgiti „ülekanne” ning „sissemakse”, mille puhul võib olla tegemist nt liikmemaksu või annetusega. Laenuleping on rahatu 80 000 krooni osas, selles osas on laenamine tõendamata. Laenuleping on reaalne leping, mille järgi kohustub üks isik andma teisele isikule rahasumma või asendatava asja. Rahasumma üleandmata jätmise puhul ei teki laenusaajal ka laenulepingust tulenev kohustus raha tagastamise osas. Laenulepingu p-s 4.2 leppisid pooled kokku, et intressi suuruseks on 63% laenusummalt ehk 315 000 krooni 18-kuulise laenuperioodi eest. Seega oli mittetulundusühing kohustatud oma 18 kuu jooksul teenitud kasumist maksma laenuandjale, kes on mittetulundusühingu juhatuse liige, lisaks laenule ka intressi. Arvestades, et kokkulepitud intress on suurem, kui Eesti krediidiasutuste poolt pakutavad intressid ning MTÜS § l lg 1 kohaselt ei või oma liikmete vahel kasumit jaotada, on võimalik käsitleda antud kokkulepet kasumi jaotamisena, mis on seadusega vastuolus. Sellest tulenevalt tuleb laenuleping ka intressi tingimuse osas tunnistada TsÜS § 87 alusel tühiseks. Laenulepingu p 3.2 kohaselt kohustus laenuandja laenusaaja arveldusarvele üle kandma veel 100 000 krooni hiljemalt 31.10.2003. Laenuandja Andrus Konga kandis 100 000 krooni tõepoolest 21.10.2003 MTÜ Spordiklubi Demeteri arveldusarvele, millest 46 138 krooni kanti juba järgmisel päeval 22.10.2003 üle Koltsi Kaminad OÜ arveldusarvele. Laenuandja, esialgne võlausaldaja ning MTÜ Spordiklubi Demeteri esindaja on ühtlasi ka Koltsi Kaminad OÜ juhatuse liige ning 45%-line osanik. Kirjeldatud asjaolu annab alust arvata, et tegemist võib olla näiliku tehinguga TsÜS § 89 lg 1 mõistes, kuna laenuandjal puudus tahe anda laenusaajale 100 000 krooni 18-kuuliseks perioodiks nagu see märgiti laenulepingu p-s 4.2. Hageja nõue on aegunud. Vastavalt TsÜS § 151 lg-le 1 on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Laenulepingu järgi kanti summad üle 2003.a. Summade ülekandmisel pidi esialgne võlausaldaja teadma, et tegemist on tühise laenulepinguga, kuna see sõlmiti seadust rikkudes. Seega aegus nõue 2006.a. Hagi esitati 2007.a. Kostja palus kohaldada aegumist ning jätta hagi rahuldamata. Hagiavalduse aluseks on mh asjaolu, et Agur Fuchs sõlmis laenuandjaga kokkuleppe, mille kohaselt loeti, et käendusleping on lõppenud ning laenuandja loobub oma laenulepingust tulenevast nõudest käendaja vastu. Antud tahet toonitati kinnitusega, et pooled loevad kõik kõnealusest võlasuhtest pooltele tulenevad õigused ja kohustused lõppenuks ning nad ei oma teineteise vastu ühtegi pretensiooni. Kostja ei nõustu, et teised solidaarvõlgnikud, sh teine kaaskäendaja on siiski kohustatud täitma kohustust täies ulatuses. Juhul, kui Sander Saat täidab võlausaldaja ees ühiselt andnud käenduslepingust tuleneva kohustuse, võib ta esitada regressinõude solidaarvõlgniku Agur Fuchsi vastu. Sellisel juhul ei saa lugeda, et käenduslepingust tulenevad õigused ja kohustused oleksid tema suhtes lõppenud. Seega tuleb antud kokkulepet tõlgendada selliselt, et võlausaldaja loobus oma nõudest kõigi kaaskäendajate vastu ja käsitleda VÕS § 66 lg-s 2 määratletud nõudest loobumisena, kus kui võlausaldaja on kellegagi solidaarvõlgnikest kokku leppinud, et ta loobub oma nõudest kõigi solidaarvõlgnike vastu, vabanevad kohustusest ka teised solidaarvõlgnikud. Kui Sander Saat peaks käendajana täitma käenduslepingust tuleneva kohustuse, läheks talle

rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. MTÜS § 32 lg 1 ja 2 kohaselt võib mittetulundusühingu võlausaldaja (Sander Saat) nõuda solidaarselt vastutavatelt juhatuse liikmetelt kahju hüvitamist juhul, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada mittetulundusühingu vara arvelt. Seega tekiks olukord, kus Sander Saadil tekiks tagasinõudeõigus juhatuse teiste liikmete Agur Fuchs ning Andrus Konga vastu. Arvestades, et esialgne võlausaldaja ja Andrus Konga on sama isik, on käendus 1/3 osas lõppenud, seoses võlausaldaja ja võlgniku kokkulangemisega (VÕS § 206). Käenduslepingu järgi on käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks 1 000 000 krooni, mille järgi on käendus lõppenud solidaarsuse põhimõtte järgides 1/3 osas ehk 333 333 krooni ulatuses. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis solidaarselt MTÜ-lt Spordiklubi Demeteri ja Sander Saadilt välja põhivõlgnevuse 200 000 krooni ning viivised 200 000 krooni Peep Sau kasuks. Kohus jättis menetluskulud 64% ulatuses Peep Sau kanda ja 36% ulatuses solidaarselt MTÜ Spordiklubi Demeteri ja Sander Saadi kanda. Kohus tuvastas, et 16.10.2003 sõlmisid Andrus Konga ja MTÜ Spordiklubi Demeteri laenulepingu, millega MTÜ Spordiklubi Demeteri võttis laenu 500 000 krooni tagastamise tähtajaga 01.05.2005 (tl 7-10). Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid Andrus Konga ja Sander Saat 16.10.2003 käenduslepingu, mille p 2 kohaselt oli käendatava kohustuse suuruseks põhinõue 500 000 krooni ja 315 000 krooni intress (tl 11-12). Laenulepingust nr 1/2003 tulenevate kohustuste täitmiseks sõlmis Andrus Konga 16.10.2003 käenduslepingu ka Agur Fuchsiga (tl 91). 19.05.2005 loovutas Andrus Konga laenulepingust nr 1/2003. tuleneva nõude summas 1 197 900 krooni Peep Saule (tl 13-14). Laenulepingu nr 1/2003 p 2.2 kohaselt andis Andrus Konga MTÜ-le Spordiklubi Demeteri laenusummad üle järgmiselt: 16.09.2003 - 50 000 krooni; 18.09.2003 - 30 000 krooni; 24.09.2003 20 000 krooni; 02.10.2003 - 200 000 krooni ja 10.10.2003 - 100 000 krooni (tl 7). Sander Saadi vastuväite kohaselt on 80 000 krooni laenuna MTÜ-le Spordiklubi Demeteri üleandmine tõendamata, laenuleping on reaalne leping, raha üleandmata jätmisel ei teki kohustust see tagastada. Sander Saadi käsitlus laenusumma üleandmise kohta vastab TsK § 272-278 regulatsioonile, mis käesolevas vaidluses ei ole kohaldatav. Vastavalt VÕS § 396 lg-le 2 võivad isikud kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. Seega ei oma tähendust, et ülekandel nimetati makset „sissemakseks“ ja „ülekandeks“ (tl 75). Laenulepingule nr 1/2003 kirjutasid alla Andrus Konga, Sander Saat ja Agur Fuchs, kes olid 16.10.2003 MTÜ Spordiklubi Demeteri juhatuse liikmed (tl 38). Seega väljendas laenusaaja oma nõustumust sellega, et saadud rahasumma võlgnetakse laenuna. Kohtu hinnangul ei ole kogu 16.10.2003 laenuleping tühine MTÜS § 19 lg 5 vastuolu tõttu. Keelu mõtteks ei ole välistada juriidilisel isikul juhtorgani liikmelt laenu võtmine. Laenulepingule kirjutasid alla kõik kolm juhatuse liiget seisuga 16.10.2003. Tühine on laenulepingu p-s 4.2 sätestatud intressi kokkulepe 63% laenusummalt, s.o 315 000 krooni 18-kuulise laenuperioodi eest. Nõude loovutamise lepingu lisa 1 p 4 kohaselt leppisid Andrus Konga ja Peep Sau kokku, et kui Peep Sau saab MTÜ Spordiklubi Demeteri, Agur Fuchsi või Sander Saadi käest nõude loovutamise lepingust tulenevast nõudest kokku 500 000 krooni, loetakse Andrus Konga võlgnevus Peep Sau ees summas 500 000 krooni tasaarvestuse korras tasutuks (tl 95). Peep Sau ja Andrus Konga leppisid kokku, et hoiavad nõude loovutamise lepingu lisas kokkulepitu MTÜ Spordiklubi Demeteri, Agur Fuchsi ja Sander Saadi ees saladuses. Nõude loovutamise lepingu lisa p-dest 1, 3 ja 4 nähtub, et Andrus Konga sai Peep Sault intressita laenu 500 000 krooni. Pooled ei vaidle, et MTÜ juhatuse liikmed olid 16.10.2003 laenulepingut sõlmides teadlikud, et Andrus Konga laenas MTÜ-le edasi Peep Sault saadud laenusumma 500 000 krooni. Intressikokkulepet sõlmides oli Andrus Konga tahe

seega suunatud sellele, et teenida MTÜ-le raha edasilaenamisega endale kasumit 63% laenusummalt. Kohus nõustus Sander Saadiga, et laenulepingus kokkulepitud intress on oluliselt suurem kui Eesti krediidiasutuste pakutavad intressid. Kokkulepitud intressimäär on liigkasuvõtjalik ja heade kommete vastane ka seetõttu, et juhatuse liikmete Sander Saadi ja Agur Fuchsi eest püüti saladuses hoida laenuraha tegelikku hinda, ehk seda, et Andrus Konga ise Peep Saule raha kasutamise eest intressi ei pidanud tasuma ning üritas rikastuda enda juhitud juriidilise isiku arvelt. Riigikohus väljendas oma lahendites 3-2-1-41-07 ja 3-2-1-100-07 seisukohta, et tsiviilõiguse teoorias üldiselt tunnustatud seisukoha järgi kaotab võlausaldaja seadusest, tavast või tehingust tuleneva nõudeõiguse, kui tuvastatud asjaolude tõttu ei vasta õiguse teostamine lepingulise suhte olemusele, lepingu eesmärgile ega poolte käitumisele seaduse või ühiskonnas väljakujunenud moraalistandardite seisukohast. Andrus Konga käitumine ei vasta majandus- ja kutsetegevuses tegutsevate isikute üldiselt väljakujunenud käitumisstandardile. Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt on kostjate põhivõlgnevus 500 000 krooni. VÕS § 142 lg 1 järgi käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Sander Saadi vastuväite kohaselt tasus Andrus Kongale MTÜ Spordiklubi Demeteri 2005 veebruaris 100 000 krooni ning Agur Fuchs 200 000 krooni, maksete teostamisel lepiti kokku, et tegemist on põhivõla kustutamise, mitte viiviste ega intresside tasumisega. VÕS § 88 lg 8 järgi, kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. 15.12.2006 käenduslepingu nr 2 lisas 1 leppisid Peep Sau ja Agur Fuchs kokku, et Agur Fuchsi poolt 200 000 krooni tasumisel loevad pooled kõik kõnealusest võlasuhtest pooltele tulenevad õigused ja kohustused lõppenuks (tl 91). VÕS 150 kohaselt, kui sama kohustust käendab mitu isikut, vastutavad nad võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt. Kohus ei nõustu hagejaga, et nimetatud 200 000 krooni arvelt tuleb vastavalt laenulepingu p-le 7.3 lugeda kõigepealt tasutuks viivis. Vastavalt käenduslepingutele oli käendatava kohustuse suuruseks 815 000 krooni, mis koosneb laenust 500 000 krooni ja intressist 315 000 krooni. Kuna käenduslepingu p-s 2 kinnitasid pooled (tl 91, 92), et kohustus on nõuetekohaselt täidetud, ei saa asuda seisukohale, et kokkulepe hõlmas üksnes viivist. Kuna intressikokkulepe laenulepingus on tühine, saab 200 000 krooni arvelt olla tasutud üksnes põhivõlg ning selles ulatuses on põhivõlgniku kohustus vähenenud. VÕS § 152 kohaselt läheb põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale üle tema poolt rahuldatud võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Kuna MTÜ Spordiklubi Demeteri tasus 100 000 krooni enne 01.05.2005 (tl 45-46), ei saa ka seda summat lugeda tasutuks viivisena, kuna MTÜ Spordiklubi Demeteri ei olnud kohustuse täitmisega viivituses. Kohus ei nõustunud Sander Saadi vastuväitega, et tema käenduskohustus oli lahutamatult seotud Andrus Konga isikuga ning ei ole seetõttu üleantav hagejale. VÕS § 167 lg 2 kohaselt nõudega seotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused on tagatised ja õigused, mis lõpevad nõude lõppemisel, mille tagamiseks need on antud. Eelkõige hõlmab VÕS § 167 lg 2 käendust, mis on nõudega seotud tagatis. Aktsessoorsed tagatised lähevad nõude loovutamise korral uuele võlausaldajale VÕS § 167 lg 1 alusel automaatselt üle. Samuti võib vastavalt VÕS § 164 lg 1 võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. Seega on ekslik Sander Saadi seisukoht, et nõude loovutamiseks oleks Andrus Kongal olnud vaja võlgniku või käendajate nõusolekut. Hageja loobus 02.05.2005-01.02.2007 eest viivise nõudest ning palus kohtul kostjatelt välja nõuda viivis 02.03.2007-13.02.2008 eest 945 000 krooni (tl 89). Laenulepingu p 7.1 kohaselt on viivis 0,5% tasumisega viivitatud summas päevas. MTÜ Spordiklubi Demeteri tasus Andrus Kongale 11.02.2005 40 000 krooni, 18.02.2005 50 000 krooni ja 22.02.2005 10 000 krooni (tl 45-46). Agur

Fuchs tasus Peep Saule 20.12.2006 100 000 krooni ja 03.01.2007 100 000 krooni (tl 92-93). Kuna kostjad on viivitanud tasumata põhinõude, s.o 200 000 krooni tasumisega 378 päeva, on viivis 378 000 krooni. VÕS § 162 lg 1 alusel kohus vähendab kostjatelt väljamõistetava viivise suurust 178 000 krooni võrra. Riigikohus leidis lahendis nr 3-2-1-66-05, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. Hageja ei tõendanud endal suuremas ulatuses kahju tekkimist. Sander Saat tõlgendas vääralt TsÜS-is sätestatud aegumise regulatsiooni. Vastavalt TsÜS § 146 lgle 1 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ning § 147 lg 1 järgi aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega. Laenuleping nr 1/2003 sõlmiti laenusumma tagastamise tähtajaga 01.05.2005. Seega muutus nõue sissenõutavaks 02.05.2005. Hageja pöördus kohtusse 09.05.2007, mil hageja nõue ei olnud veel aegunud. Põhjendatud ei ole Sander Saadi vastuväited seoses OÜ-le Koltsi Kaminad tasutud 46 138 krooniga. Veenev on MTÜ Spordiklubi Demeteri selgitus, et sellest summast tasuti spordiklubi remondiarved (tl 115). Apellatsioonkaebuse põhjendused Peep Sau palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse osaliselt tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi tervikuna rahuldada ning mõista kostjatelt solidaarselt täiendavalt välja 600 000 krooni; mõista välja täiendavalt võlgnevus 100 000 krooni MTÜ-lt Spordiklubi Demeteri ja jätta menetluskulud kostjate kanda. A. Konga tahe oli suunatud tasu saamisele raha kasutamise eest. Selline tahe ei muuda nõuet heade kommete vastaseks ega seetõttu tühiseks. Kehtiva õiguse kohaselt ei ole keelatud küsida raha kasutamise eest tasu s.o intressi. Pooled leppisid kokku fikseeritud intressi, mis rohkem ei suurenenud. Intressi tasumise otsustas kogu MTÜ Spordiklubi Demeteri juhatus, sh juhatuse liikmed, kes ei olnud ise laenuandjaks. Oluline on, et võla tasumist nõuab hageja, mitte A. Konga. Seega A. Konga soovid ei kandu automaatselt üle hagejale, nagu ei ole A. Kongal enam õigust intressile. Kohus omistas MTÜ Spordiklubi Demeteri esindaja motiive hagejale. Hageja sellega ei nõustu. Kohus ei arvestanud, et Sander Saat MTÜ Spordiklubi Demeteri esindajana kasutas laenatud raha, seega on raha kasutamise eest tasu küsimine õigustatud. Heade kommetega vastuolu ei saa seisneda üksnes suures intressimääras, vaid mitme asjaolu kokkusattumises ja selle olukorra ärakasutamises (RK 3-2-1-137-06). Selliseid kokkulangevusi ei tuvastatud. Samuti märkis Riigikohus, et lühiajalise tagatiseta laenu puhul ei saa pangalaenudega võrreldes suuremat intressimäära pidada iseenesest selliseks, mis annaks aluse lugeda tehingu tehtuks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel ja mis võiks seetõttu olla lähtekohaks tehingu tühistamisele. Raskeid asjaolusid, mida ära oleks kasutatud, käesolevas tsiviilasjas ei tuvastatud. Samuti ei ilmnenud sellist olukorda ka kostjate vastuväidetes. Seega ei saa kohtuotsuse vaidlustatud osa olla intressi osas õiguspärane juba ainuüksi seetõttu. Kohus nõustus, et kõik teadsid laenuraha algset päritolu ja seega põhjust, miks ei laenanud P. Sau MTÜ-le Spordiklubi Demeteri raha otse ja isiklikult. Hageja ei tundud MTÜ-d Spordiklubi Demeteri ega usaldanud talle raha laenata. Seetõttu laenas hageja raha A.Kongale, kes omakorda laenas selle MTÜ-le Spordiklubi Demeteri. Sellise raha laenamisega võttis A.Konga endale suure vastutuse, kuivõrd tema pidi vastutama raha tagasisaamise eest hageja ees. A. Konga ebaõnnestus raha laenamisega MTÜ-le Spordiklubi Demeteri ning jäi seetõttu hätta hageja ees võla tasumisega. Seetõttu oli A. Konga laenulepingusse sätestanud intressi, mis võis muutuda nt nõude loovutamisel oluliseks. Hageja jaoks otsustas nõude loovutamise just asjaolu, et kokku oli lepitud intressis,

vastasel korral puudunuks hagejal huvi asuda võlausaldajaks kostjate. Seega oli intressi sätestamine A. Konga poolt tema isiklikku riski arvestades mõistlik ning vajalik. Asjaolu, et võlg on senini tasumata, näitab laenu andmise tegelikku riskiastet, mille A. Konga võttis raha laenamisel MTÜ-le Spordiklubi Demeteri. Sellise riski mitterealiseerumisel oleks kokkulepitud intress olnud mõistlik tasu riski talumise eest A. Kongale. Sellistel asjaoludel ei ole intress moraalivastane, ebaeetiline või muul viisil pahatahtlik. Agur Fuchsi tasutud 200 000 krooni on tasutud viiviste arvelt. Võla tagasimaksmisel ei ole määratlenud pooled, millise kohustuse katteks tasutud summa arvestatakse. Poolte kokkuleppe sõnastusest - pooled kõik kõnealusest võlasuhtest pooltele tulenevad õigused ja kohustused lõppenuks - ei saa tuletada, millise kohustuse katteks konkreetset summat loeti. Pooled leppisid kokku, et käendusleping on lõppenud ning käenduslepingu pooltel käenduslepingust tulenevalt enam võlausaldaja nõudeid esitada ei saa. Muu tõlgenduse puhu kaotaks VÕS § 66 lg 1 regulatsioon mõtte. VÕS § 66 lg 1 kohaselt, kui võlausaldaja on täielikult või osaliselt loobunud nõudest mõne solidaarvõlgniku vastu, on teised solidaarvõlgnikud siiski kohustatud täitma kohustuse täies ulatuses. Seega, kui võlausaldaja ja ühe käendaja vaheline leping lõppeb ja nende vahel enam nõudeid võlasuhtest ei tulene, on teised solidaarvõlgnikud kohustatud täitma nõude täies ulatuses. Riigikohtu praktika toetab (3-2-1-34-08) VÕS § 88 lg 6 p 1 regulatsiooni, mille kohaselt, kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha, esemed või teenus arvestatakse, loetakse täidetuks esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustused. Laenulepingu p 7.3 kohaselt loetakse maksete tasumisel kõigepealt tasutuks kulud, siis viivis, seejärel intress ja alles seejärel põhimaksed. Ainus kokkulepe, mis puudutas tagasimaksete järjestust, oli laenulepingus. VÕS § 145 lg 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Seega muutusid sissenõutavaks esimeses järjekorras kulud, seejärel viivis ja seejärel intress ning seejärel alles põhimaksed ning Agur Fuchsi tasutud 200 000 krooni sai hageja põhjendatult lugeda tasutuks viivise arvelt. Põhivõlg seetõttu ei vähenenud 200 000 krooni võrra. Kohus märkis, et kuna MTÜ Spordiklubi Demeteri tasus 100 000 krooni enne 01.05.2005, ei saa seda summat lugeda tasutuks viivisena, kuna MTÜ Spordiklubi Demeteri ei olnud kohustuse täitmisega viivituses. Kuivõrd intressikokkulepe oli kohtu arvates tühine, luges kohus selle summa tasutuks põhivõla arvelt. Hageja selle käsitlusega ei nõustu, kuivõrd intress ei ole ülalpool mainitud põhustel tühine ning kokkulepitud tasumise järjekorra kohaselt (laenulepingu p 7.3) kuulus tasutud 100 000 krooni arvestamisele intressina. Vastus apellatsioonkaebusele MTÜ Spordiklubi Demeteri nõustus apellatsioonkaebuse põhjendustega. Sander Saat ei nõustunud apellatsioonkaebuse põhjendustega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Maakohtu otsust 400 000 krooni väljamõistmises ei ole vaidlustatud. Apellatsioonkaebuses taotleb apellant Peep Sau hagi rahuldamist täies ulatuses. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et nõue ei ole aegunud ning hagejale on üle läinud kostja Sander Saadi poolt antud tagatis käenduse

näol VÕS § 167 lg 1 alusel. Tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 kolleegium ei korda otsuses olevaid põhjendusi. Kolleegium, olles ära kuulanud apellandi, menetlusosaliste esindajad ning tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et otsus kuulub osalisele tühistamisele menetlusõigusnormide olulise rikkumise tõttu alljärgnevatel põhjendustel. Maakohus tuvastas asjas olulised faktilised asjaolud, mille üle vaidlus puudub: -16.03.2003 sõlmisid Andrus Konga ja MTÜ Spordiklubi Demeteri laenulepingu, mille kohaselt spordiklubi sai laenuks 500 000 krooni tagastamise tähtajaga 01.05.2005. Laenulepingu punkti 4.2 kohaselt oli intressi suuruseks 63 % laenusummalt, mis tuli tasuda graafiku kohaselt, so igakuiselt 17 500 krooni, kokku 315 000 krooni (t.lk.10). -MTÜ Spordiklubi Demeteri laenukohustust tagas Sander Saat 16.10.2005 sõlmitud käenduslepingu alusel (t.lk. 11). Vastavalt lepingu punktile 2 oli käendatava kohustuse suuruseks 815 000 krooni, mis koosnes laenust 500 000 krooni ja intressist 315 000 krooni. Teiseks käendajaks oli Agur Fuchs. -19.05.2005 loovutas Andrus Konga laenulepingust tuleneva nõude MTÜ Spordiklubi Demeteri vastu Peep Saule. Nõude loovutamise lepingu kohaselt koosnes loovutatud nõue põhivõlast 500 000 krooni, viivistest 382 000 krooni ja intressist 315 000 krooni. Maakohus asus seisukohale, et laenulepingus olev kokkulepe intresside osas on tühine, kuivõrd on liigkasuvõtlik ja heade kommetega vastuolus. Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga selles, et intresside kokkulepe on liigkasuvõtlik. Seaduses puudub säte intresside ülemmäära kohta. MTÜ Spordiklubi Demeterit esindasid laenulepingu sõlmimisel kaks juhatuse liiget Sander Saat ja Agur Fuchs, kes aktsepteerisid laenulepingu tingimusi, seda ka intresside osas. Ka ei nõustu kolleegium maakohtu seisukohaga selles, et Andrus Konga käitumine ei vasta majandus- ja kutsetegevuses tegutsevate isikute üldiselt väljakujunenud käitumisstandardile. Laenuandmine on seotud tavapäraselt intresside maksmisega. Selline õigus tuleneb ka VÕS §-st 113. Seega ei nähtu Andrus Konga käitumises otsuses väidetud asjaolu esinemist. Seega intresside kokkulepet ei saa lugeda tühiseks otsuses toodud asjaoludel. Kostja kui käendaja vastu nõude esitamisel tuli tuvastada, millises ulatuses oli MTÜ Spordiklubi Demeteri võlgnevus tasutud. Maakohus tuvastas, et MTÜ Spordiklubi Demeteri maksis Andrus Kongale 2005.a. veebruaris 100 000 krooni ning Agur Fuchs maksis Peep Saule 200 000 krooni. Sellest tegi kohus järelduse, et nimetatud maksetega vähenes põhivõlgnevus. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Vastavalt laenulepingu nr 1/2003 punktile 7.3 maksete tasumisel loetakse kõige pealt tasutuks kulud, siis viivis, seejärel intress ning alles seejärel põhimaksed. Õige on, et viiviseid sai hageja nõuda alles laenu sissenõutavaks muutumisest, so 2. maist 2005. Intresside maksmises leppisid MTÜ Spordiklubi Demeteri ja Andrus Konga kokku selliselt, et intressid tuli tasuda summas 315 000 krooni igakuiselt 17 500 krooni alates 01.2. 2003 ning viimane makse pidi toimuma 01.05.2005. Intresside pealt viiviseid ei võeta. Käendajana tasus Agur Fuchs Peep Saule 20.12. 2006 100 000 krooni ja 03.01.2007 100 000 krooni (t. lk, 92-93). Seega MTÜ Spordiklubi Demeteri poolt tasutud 100 000 krooni ja Agur Fuchsi poolt üle kantud 200 000 krooni tuleb lugeda tasutuks intresside katteks. Seega intresside võlgnevuseks jäi 15 000 krooni ning põhivõlaks 500 000 krooni.

Hageja esitas viivise nõude arvates 02.03.2007 kuni 13.02.2008. Hageja arvestuse kohaselt oli kostja viivitanud põhivõla tasumisega 378 päeva. Arvestus ei ole õige. Nimetatud perioodil oli kokku 349 päeva ning viivise korral 0,5 % päevas moodustab viivis kokku 872 500 krooni (500 000 kr x 0,5 % x 349 päeva). Intresside pealt viiviseid arvestada ei saa. Sander Saat vaidlustas viiviste suurust ning maakohus vähendas viiviseid VÕS § 162 lg 1 alusel 200 000 kroonini. Kostjad viiviste väljamõistmist nimetatud ulatuses ei vaidlustanud. Kolleegium nõustub maakohtuga viiviste vähendamisel, arvestades laenu võtmise asjaolusid. Laen võeti juhatuse liikmete Andrus Konga, Sander Saati ja Agur Fuchsi ühisel kokkuleppel äriühingu huvides, kes on väidetavalt oma tegevuse praktiliselt lõpetanud. Andrus Konga ei eita, et tema intresse ei maksnud 500 000 krooni saamisel Peep Saule. Seega on põhjendatud kostjatelt välja mõista solidaarselt VÕS §-de 396 lg 1 ja 145 lg 1 alusel kokku 715 000 krooni, sellest põhivõlgnevus moodustab 500 000 krooni, intressid 15 000 krooni ja viivised 200 000 krooni. MTÜ Spordiklubi Demeteri on hagi õigeks võtnud nii maakohtus kui ka apellatsioonimenetluses. TsMS § 440 lg 1 järgi, kui kostja võtab hageja nõuded õigeks, rahuldab kohus hagi. Apellant taotleb hagi rahuldamist 1 100 000 krooni osas. Arvestades hagi õigeksvõttu, tuleb MTÜ-lt Spordiklubi Demetri välja mõista täiendavalt 385 krooni. Menetluskulu jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kasuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral tuleb menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi kuulub rahuldamisele MTÜ Spordiklubi Demeteri suhtes osas 100% ning Sander Saadi osas 65 %. Eeltoodust tulenevalt tuleb MTÜ-l Spordiklubi Demeteri kanda enda ja hageja menetluskulud täies ulatuses, millest 65 % ulatuses kannab hageja menetluskulusid solidaarselt Sandre Saat. Hageja kanda jääb 35 % kostja Sander Saadi menetluskuludest.

Mare Merimaa

Iko Nõmm

Malle Seppik

Kohtulahend parandatud Tallinna Ringkonnakohtu 15.01.2009 määrusega

RESOLUTSIOON

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.