Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kohtule 25.08.2003 G. S, L. N ja V. Š poolt esitatud hagiavalduse kohaselt (tl 1, tõlke tl-l 30) 13.10.2002 valiti Korteriühistu R xx üldkoosolekul uus juhatus. Nimetatud koosolekul osales Korteriühistu liige V.Tš ning tal oli teada, et valiti uus juhatus. Samuti teadis ta, et teda ei olnud valitud uude juhatusse. Vaatamata sellele esitas V.Tš Korteriühistu 13.10.2002 toimunud üldkoosolekul valitud juhatusele teatamata notari kaudu avalduse tema isiku kandmise kohta registrikaardile, kuna ta olevat valitud juhatuse liikmeks Korteriühistu 08.05.2002 toimunud üldkoosolekul. Hagejate seisukohalt puudus V.Tš-l õigus kirjutada avaldusele alla, sest allkirjastamise õigus on vastavalt Korteriühistu R xx Põhikirja paragrahvile 53 ainult Esimehel. Seega on V.Tš ületanud oma volitusi avalduse registrisse esitamise osas, kuna tal puudus õigus ainuisikuliselt esitada avaldusi Korteriühistu nimel ning tema toiming on riivanud Korteriühistu liikmete huve, kes on valinud juhatuse, mille koosseisu ei V.Tš ei kuulu. V.Tš tegevus on esile kutsunud asjaolu, et Korteriühistu 13.10.2002 toimunud üldkoosolekul valitud juhatus jäi registreerimata, sest juhatuse arvuline koosseis ei vastanud Korteriühistu R xx Põhikirjale. Eespool öeldu põhjal ning juhindudes mittetulundusühingute seaduse paragrahvist 20 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvidest 137, 138, 147 palutakse tunnistada V. Tš toimingud, mis on seotud avalduse esitamisega registrisse pärast 13.10.2002 ebaseaduslikeks. Viru Maakohtu 02.10.2008 määrusega võeti vastu V.Š hagist loobumine ja lõpetati menetlus V.Š hagi osas KÜ R xx vastu KÜ R xx juhatuse liikme V.Tš toimingute suhtes, mis on seotud avalduse esitamisega registrisse, ebaseaduslikuks tunnistamise nõudes; L.N ja G.S hagis KÜ R xx vastu KÜ R xx juhatuse liige V.Tš toimingute, mis on seotud avalduse esitamisega registrisse, ebaseaduslikuks tunnistamise nõudes, menetlus jätkati.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vastuse kohaselt (tl 26) kostja ei tunnista hagiavaldust täies ulatuses. Hagiavalduses viitavad hagejad 13.10.2002 korduva erakorralise üldkoosoleku protokollile, mida kostja ei tunne. 13.10.2002 “korduv erakorraline üldkoosolek” on tunnistatud mitteõiguspäraseks, kuna hagejad rikkusid paljusid protsessinorme, mis sisalduvad Mittetulundusühingute seaduses. Hagejate poolt esitatud protokoll on kehtetu, ei ole teada: kelle poolt ja millal on see koostatud. Puuduvad koosolekul osalenute allkirjad, nagu seda nõuab seadus. Peale selle, hagiavaldusele lisatud protokolli kehtetusele viitab ka fakt, et vastavalt sellele protokollile valiti uus juhatus, aga B-kaardis, mis oli samuti lisatud hagejate poolt 03.02.2003, on märgitud teised juhatuse liikmed. V.Tš esitas registrisse notariaalselt kinnitatud avalduse kolme juhatuse liikme tagasikutsumiseks ja V. Tš juhatuse liikmena registrisse kandmiseks. 08.05.2002 üldkoosoleku protokolli alusel, mis oli märgitud ka avalduses. V.Tš pani oma allkirja avaldusele Mittetulundusühingute seaduse § 9 lg 2 ja lg 3 alusel. Äriregister aktsepteeris avaldust ja kandis V. Tš juhatuse liikmena registrisse. Kostja arvab, et Tš ei rikkunud oma toimingutega ei Põhikirja ega seadust, vaid tegutses vastavalt üldkoosoleku otsusele. 2(5)

Tsiviilasi nr 2-03-445

Kostja palub jätta hagiavalduse rahuldamata ja kohtukulud hagejate kanda.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil jäid pooled oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Vastavalt TsMS § 439 ei või kohus ületada nõude piire, ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. TsMS § 442 lg 5 näeb ette, et kohus lahendab selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded. Sama paragrahvi lg 8 kohaselt peavad kohtu järeldused põhinema tuvastatud asjaoludel, samuti peab kohus kohaldama vastavat seadust. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu seega rahuldamisele täies ulatuses. TsMS § 230 lg-st 1 tuleneb, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt TsMS § 272 lg 1 dokumentaalne tõend on igasugune kirjalikult, pildistamisega või video-, heli- või elektroonilise salvestusega või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt dokumendid on ka ametlikud ja isiklikud kirjad, kohtulahendid teistes kohtuasjades ning menetlusosalise poolt kohtule esitatud eriteadmistega isikute arvamused. Vastavalt väljavõttele KÜ Rahu 14 liikmete 08.05.2002 üldkoosoleku protokollist (tl 62, 88-89) oli V.Tš valitud juhatuse koosseisu. Kohtule ei ole esitatud tõendid, et antud koosolekul vastuvõetud otsused oleksid tunnistatud kehtetuks. Korteriühistu seaduse (KÜS) § 13 lg 1 kohaselt korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti, üldkoosoleku protokollist teist otsust ei nähtu, seega on 08.05.2002 vastuvõetud otsused jõustunud nende vastuvõtmise hetkest. Vastavalt KÜ R xx liikmete 13.10.2002 üldkoosoleku protokollile, (tl 10-13, tõlke tl 31-35) kutsuti juhatusest tagasi A. O, L. J, F. D, V. N, A. N, A. T ja I. T ning valiti uus juhatus koosseisus: L.A, G.D, A.G, P.G, V.I, V.M, A.M, V.S ja V.Š. 15.10.2002 tõestas notar Albina Birjukova V.Tš avalduse Lääne-Viru Maakohtu registriosakonnale (tl 9), kus palutakse kanda vastavad muudatused mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse KÜ R xx liikmete 08.05.2002 üldkoosoleku otsuste alusel. Lääne-Viru Maakohtu 06.11.2002 kandeotsusega registriasjas nr M 3968/5 (tl 56) jäeti rahuldamata KÜ R xx avaldus teha KÜ R xx kohta mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse taotletud kanded. Viru Maakohtu 03.03.2008 määrusega tsiviilasjas nr 2-02-328 L.N, T.K, G.S ja V.Š avalduses KÜ R xx vastu üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamises rahuldati avaldus ning tunnistati KÜ 3(5)

Tsiviilasi nr 2-03-445

R xx poolt kokku kutsutud 27.10.2002.a KÜ R xx üldkoosolek otsustusvõimetuks ja selle poolt 27.10.2002 vastu võetud otsused kehtetuteks. Ülalmainitud määruses leidis kohus, et 13.10.2002 üldkoosolek oli mittepädev, kuna sellel üldkoosolekul puudus otsustusõigus kvoorumi puudumise tõttu korteriomandi seaduse (KOS) järgi. Kohal oli 210-st korteriomanikust kõigest 56. Samuti nähtub, et päevakorras oli üksnes tariifide arutamine ning juhatuse ja revisjonikomisjoni tegevuse arutamine. Kutses peab aga olema ära näidatud kogu päevakord (KÜ põhikirja p 45). Seega antud 13.10.2002 otsust on õigustühine. KOS § 19 lg 2 kohaselt üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui selles osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole kinnistusraamatusse kantud kaasomandiosadest. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Puudutatud isikust KÜ'l polnud aga vajalik vaidlustada 13.10.2002 vastuvõetud otsuseid kohtus, kuna need otsused olid kvoorumi puudumise tõttu ilmselt õigustühised ja nad neid otsuseid ka avalikult ei tunnustanud, jätkates senise juhatusega oma ülesannete täitmist. Asjaolus, et käesolevas asjas puudutatud isikuks olev KÜ juhatus jätkas oma ülesannete täitmist, vaidlus puudub. Seega kohus leiab, et avaldajate väide, et puudutatud isikuna antud kohtuvaidluses olev KÜ juhatus ei olnud enam edaspidi pädev kutsuma kokku üldkoosolekut 27,10.2002, kuna ta oli väidetavalt õiguslikult korrektselt tagasikutsutud, on asjaolude ja seaduse järgi väär. Kohus leiab asjakohatu on hagejate väide selle kohta, et V. Tš-l ei olnud õigust esitada avaldust Lääne-Viru Maakohtu registriosakonnale, kuna see on vastuolus KÜ R xx põhikirja (tl 2-8) punktiga 53, mille kohaselt juhatajal on allkirjaõigus ja tema volitused algavad valimise päevast. Vastavalt KÜ R xx põhikirja p 54 ühistut võib esindada iga juhatuse liige. Tsiviilaseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 31 lg 1 kohaselt eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lg 2 esimene lause sätestab, et eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgan on juhatus. Tulenevalt TsÜS § 34 lg-st 1 juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ loetakse suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. Sama paragrahvi lg 2 järgi juriidilist isikut saab tehingu tegemisel esindada iga juhatuse või seda asendava organi liige, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse või seda asendava organi liikmed või mõned neist saavad esindada juriidilist isikut üksnes ühiselt (ühine esindamine). Ühise esindamise korral võivad juhatuse või seda asendava organi liikmed volitada üht või mitut enda hulgast teatud tehingute või teatud liiki tehingute tegemiseks. KÜ R xx põhikirjaga ega ka seadusega ei ole ettenähtud juriidilise isiku ühine esindamine, seega oli V. Tš-l õigus esitada avaldus Lääne-Viru Maakohtu registriosakonnale kande tegemiseks. Ülaltoodu alusel leiab kohus, et hagejate nõuded ei ole põhjendatud ja ei kuulu seega rahuldamisele.

MENETLUSKULUD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS ja TMS RakS) § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. 4(5)

Tsiviilasi nr 2-03-445

Vastavalt TsMS § 61 lg 2 poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnata hagi puhul kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. Kuna hagi jäetakse rahuldamata tuleb hagejate kohtukulud jätta nende endi kanda ja nendelt mõista välja kostja kasuks vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kostja on kandnud kohtukulusid õigusabi näol summas 2250 krooni, millest on konsultatsioon 250 krooni, 20.11.2007 kohtuistungil nõustajana esinemine 1000 krooni ja 06.11.2008 kohtuistungil nõustajana esinemine 1000 krooni. Kohus ei loe neid kohtukulusid vajalikuks ja põhjendatuks, kuna enne 01.01.2006 kehtinud TsMS ei näinud ette nõustaja instituuti, seega jätab kohus kostja kohtukulud tema enda kanda. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1.

Tamara Šabarova Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.