Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (3)

Tsiviilasi nr 2-08-68482 kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Panka või arvelduskontole nr 221013921094 Swedbanka, viitenumber 3100057358. Asjaolud ja menetluse käik 17.10.2008 esitas OÜ E Harju Maakohtule hagi TP vastu, milles palub kostjalt välja mõista laenusumma 7 870,99 krooni, intressi laenu kasutamise eest 478,81 krooni, leppetrahvi 2 087,45 krooni, hageja tehtud kulutused summas 500 krooni, hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 7 331,68 krooni ning edaspidi 0,25% tähtaegselt tasumata summast päevas iga laenusumma tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva kohta kuni kohustuse täitmiseni. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 08.02.2007 sõlmitud tähtajalisest laenulepingust . Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise määruse ning hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva määruse kättesaamisest. Kostja sai dokumendid kätte 25.11.2008. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Kohus leiab, et kuna hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud osaliselt, tuleb õiguslikult põhjendatud ulatuses hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Õiguslikult põhjendamata osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Hageja on palunud kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi, leppetrahvi, rikkumisega seoses hagejale tekkinud kulu ja viivise, samuti alates hagi esitamisest viivise protsendina tagastamata summalt. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud põhivõla, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi ja viivise ning leppetrahvi osas ning selles osas tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, ja 6, § 113 lg 1 ja § 158 lg 1 alusel. Hageja nõude, mis puudutab kostja lepingurikkumisega seonduva kulu hüvitamist summas 500 krooni, jätab kohus rahuldamata. VÕS § 113 lg-s 5 sätestatut arvestades ei ole nimetatud nõue kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. Osundatud sätte kohaselt võib nõuda viivist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas ja kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab viivise. Hageja nõutav kahju 500 krooni ei ületa hagis nõutavat viivist 7 331,68 krooni (Riigikohtu 19.12.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-07, p 14).

2 (3)

Tsiviilasi nr 2-08-68482

Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 17 768,93 krooni ja jätab rahuldamata 500 krooni nõude. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 esimese lause kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleval juhul rahuldab kohus hagi 17 768,93 krooni ulatuses, mis moodustab ligikaudu 97% hageja nõudest (18 268,93 krooni). Lähtudes eeltoodust, jätab kohus menetluskulud 97% ulatuses kostja kanda ning 3% ulatuses hageja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg-tele 1 ja 2 võib hageja nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.

Hannes Olev kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.