Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Hageja ei saa käesoleva tagaseljaotsuse peale kaevata.

2-08-59210 Kostjal on õigus esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kautsjoni Rahandusministeeriumi arvele aktsiaseltsis SEB Eesti Pank nr 10220034799018 või aktsiaseltsis Hansapank nr 221013921094, Harju Maakohtu viitenumbrile 3100057358. Asjaolud Pooled on 14.06.2007 sõlminud krediitkaardi kasutamise lepingu, mille kohaselt sai kostja kasutada arvelduskrediiti summas 5 000 krooni. Kostja ei ole lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Kostja võlgnevus hageja ees moodustab kokku 4 412.61 krooni, mis koosneb põhivõlast summas 3 554.83 krooni, leppetrahv 200 krooni, intress 275.45 krooni ja viivis 312.33 krooni ja tasu teatiste eest summas 70 krooni. Hagimaterjalid on 03.11.2008 kostjale isiklikult allkirja vastu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 313 kohaselt kätte toimetatud. Kostjat on kohustatud kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest, s.o. hiljemalt 03.12.2008. Kohtu poolt määratud tähtpäevaks ega hiljem kostja vastanud ei ole. Teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks esitamata jätmise korral on kohtul TsMS § 407 lg 1 alusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtuotsuse põhjendused Pooled on 14.06.2007 sõlminud krediitkaardi kasutamise lepingu, mille kohaselt sai kostja kasutada arvelduskrediiti summas 5 000 krooni. Kostja ei ole lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja enda kohustusi ei täitnud ja tal tekkis võlgnevus hageja ees. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. 27.03.2008 seisuga oli kostja põhivõlgnevus hageja ees 93 819.21 krooni. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista ASS kasuks viivis alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras. Kuna hagejal ei ole teada asjaolu, mil kostja võlgnevuse tasub, palub hageja teha otsus viivisnõude osas kuni põhinõude täitmiseni protsendina.

2-08-59210 Kohus leiab, et eeltoodu alusel on hageja taotlus põhjendatud ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks viivis põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kostja võlgnevus hageja ees moodustab kokku 4 412.61 krooni, mis koosneb põhivõlast summas 3 554.83 krooni, leppetrahv 200 krooni, intress 275.45 krooni ja viivis 312.33 krooni ja tasu teatiste eest summas 70 krooni. Kuna kostja kohtuväliselt võlgnevust ei kustutanud, on hageja pöördunud hagiavaldusega kohtusse. Kohus on hagiavalduse kostjale kätte toimetanud ning kohustanud kostjat tähtaegselt kohtule vastama. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja vastanud ei ole. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hagi tuleb TsMS § 407 lg 1 alusel hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses tagaseljaotsusega rahuldada. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174’ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskuludena kokku 250 krooni, milleks on hagi esitamisel makstud riigilõiv. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus menetluskulude kostjalt väljamõistmiseks on tõendatud ja põhjendatud ning tuleb rahuldada, kohus mõistab kostjalt välja menetluskulud summas 250 krooni.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.