Võlaõigus › Võõrandamislepingud

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pangas või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber 3100057358. Asjaolud ja menetluse käik OÜ F(hageja) esitas 03.11.2008 maakohtule hagi W OÜ (kostja) vastu põhivõla 131 019.85 krooni ja viivise väljamõistmiseks. 10.11.2008 täpsustas hageja esitatud viivise nõuet ning palub välja mõista viivis põhinõude suuruses summas, s.o 131 019.85 krooni. Hagiavalduse kohaselt on hageja 31.05.2008 omandanud nõude, mis tuleneb OÜF ja kostja vahel 01.10.2005 sõlmitud lepingust nr 1/10. Nimetatud lepingu alusel tarnis OÜF kostjale toiduaineid ning kostja pidi nende eest tasuma. Kokku oli lepitud viivise määras 0.5 % päevas iga viivitatud päeva eest. Kostja jättis arved summas 131 019.85 krooni tasumata. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise määruse ning hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva määruse kättesaamisest. Määrus ja hagimaterjalid toimetati kostja seaduslikule esindajale kätte 21.11.2008. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja on omandanud OÜF nõude kostja vastu, mis tuleneb OÜF ja kostja vahel 01.10.1005 sõlmitud müügilepingust. Kostja on lepingust tulenevad kohustused jätnud täitmata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele (VÕS § 164 lg 2). Hagi kuulub rahuldamisele VÕS § 76 lg 1 ja § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 113 lg 1, § 208 lg 1 ning lepingu p 2.2 alusel. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsusotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskulud: riigilõiv summas 7 250 krooni ja lepingulise esindaja kulu 15 000 krooni, kokku summas 22 250 krooni. Kohus mõistab esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Käesoleval juhul leiab kohus, et lepingulise esindaja kulu, arvestades asja mahukust ja keerukust, tuleb välja mõista summas 3 000 krooni. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.