Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Panka või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapanka, viitenumber 3100057358. Asjaolud ja menetluse käik Hageja poolt 12.11.2008 esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista poolte vahel 31.05.2005 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 0500300/27st ja selle lisadest tuleneva võlgnevuse. Kostja ei täitnud lepinguga võetud kohustusi nõuetekohaselt ning hageja saatis kostjale kirjaliku meeldetuletuse. Hageja saatis kostjale 27.12.2006 lepingu ülesütlemise hoiatuse. Kostja täiendava tähtaja jooksul kohustusi ei täitnud ning hageja ütles 02.02.2007 ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Hageja palub kostjalt välja mõista 48 058.17 krooni, millest tagastamata krediidisumma on 24 859.19 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 4 233.06 krooni, leppetrahv 4 971.84 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 900 krooni, sissenõutavaks muutunud viivis perioodil 02.02.2007 kuni 10.11.2008 13 094.08 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista alates 10.11.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 28.49 % tagastamata krediidisummalt aastas. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise määruse ning hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva määruse kättesaamisest. Määrus ja hagimaterjalid toimetati kostjale kätte 01.12.2008. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud 47 158.17 krooni ja lisanduva viivise nõude osas. Hagiavalduse kohaselt on pooled sõlminud 31.05.2005 tarbijakrediidilepingu nr 0500300/27st. Samuti on pooled sõlminud kokkulepped nr 1 ja 2 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Kostja ei ole nõuetekohaselt lepingut täitnud ning leping on lõppenud hageja poolt lepingu ülesütlemisega. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Pooled on kokku leppinud intressimääras 28.49 % krediidisummalt ühe aasta kohta ning tulenevalt VÕS § 415 lg 1 on hageja õigesti arvestanud viivisemääraks 28.49 % põhivõlalt aastas. Leppetrahvi nõudes on pooled kokku leppinud üldtingimuste p 6.3. Kuna sissenõutavaks muutunud viivist on arvestatud kuni 10.11.2008 k.a, tuleb kohtuotsusega välja mõista viivis alates 11.11.2008. Kohus leiab, et õiguslikult põhjendamata on võla sissenõudmisega seotud kulud 900 krooni. Võla sissenõudmisega seotud kulude nõude aluseks on üldtingimuste p 9.3. Võla sissenõudmisega seotud kulu – kulud, mida laenuvõtja peab tasuma lepingust tulenevate kohustuste rikkumisel – kujutab oma olemuselt lepingu rikkumisega seotud kahju. VÕS § 113 lg

5 kohaselt võib nõuda viivist ületava kahju hüvitamist, kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab viivise. Eeltoodud seisukohti on väljendanud ka Riigikohus (19.12.2007 otsus nr 3-2-1-122-07, punkt 14). Kohtu hinnangul on üldtingimuste p 9.3 tühine tüüptingimus tulenevalt VÕS § 42 lg 3 p 5 ning VÕS § 113 lg 5, kuna ette nähtud hüvitis on ebamõistlikult suur ning teiselt lepingupoolelt on sellega võetud võimalus tõendada tegeliku nõudekirjade väljastamisega kaasnenud kulu suurust. Samuti on selle sättega kokku lepitud VÕS § 113 lg 5 sätestatust erinevalt, mis samas on aga tarbijat kahjustav. Hagi summas 47 158.17 krooni kuulub rahuldamisele vastavalt VÕS § 76 lg 1 ja § 101 lg 1 p 1, 6, § 113 lg 1 ja § 402 alusel. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub suuremas osas rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud hagiavalduses menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskulud summas 2030 krooni, millest 30 krooni moodustab riigilõiv menetlusdokumentide väljatrüki eest, hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1 750 krooni ja kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 250 krooni (TsMS § 144 p 7). Taotlus on põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 2030 krooni.

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.