Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 22.12.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number: 2-06-4569/27
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 22.12.2008
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 2030

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Malle Seppik, liikmed Margo Klaar ja Urmas Reinola

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. detsember 2008. a., Tallinn

Tsiviilasja number

2-06-4569

Tsiviilasi

Volli Alti hagi ERGO Kindlustuse AS-i vastu 36.300 krooni väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 2. novembri 2007. a. otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Volli Alti apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

15. detsember 2008. a.

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant Volli Alt (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx x-xx xxxxxxx) Vastustaja ERGO Kindlustuse AS (registrikood 1017013, asukoht Tammsaare tee 118C, Tallinn), volitatud esindaja Diana Sotnikova

RESOLUTSIOON:

1.Jätta muutmata Harju Maakohtu 2. novembri 2007. a. otsus Volli Alti hagis ERGO Kindlustuse AS-i vastu 36.300 krooni väljamõistmiseks.

2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3.Apellatsioonimenetluse menetluskulud jätta Volli Alt’i kanda.

4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

31.märtsil 2006. a. N. Š. on vastavuses võlaõigusseaduse (VÕS) §-ga 167 Volli Altile üle andnud täieliku nõudmise AS-i ERGO Kindlustuse vastu, mis on seotud kindlustuspoliisiga nr. XXXXXX. Eelnimetatud teade on kostjale esitatud 16. mail 2006. a. Kostjaga on peetud kauaaegseid läbirääkimisi, kostja on pidanud ennast ülal ebakorrektselt. Kostja on rikkunud oma kohustusi tahtlikult, mille tulemusel tekkis N. Š.l südameatakk ja hüpertooniline kriis. Kostja on põhjendamatult keeldunud osa kindlustuse väljamaksmisest. Hageja esitas 18. septembril 2007. a. avalduse hagisumma muutmiseks, vähendades haginõuet 5000 kroonini, mis koosneb: õnnetusjuhtumi kompensatsioonist 1000 krooni N. Š.le, Volli Altiga kokkuleppe järgi 1000 krooni ja auto avariikahju kompensatsioonist 3000 krooni. Kohtuistungil hageja selgitas, et ta soovib hagi rahuldamist nõude osas, mille ta sai N. Š.lt summas 36.300 krooni ja selle nõude osas võib teha osaotsuse ja ta soovib, et arutataks ka nõuet, mille ta esitas 18. septembril 2007. a. avalduses hagisumma muutmiseks ja mis puudutab tema isiklikku kindlustusjuhtumit. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Nõue on aegunud. Tulenevalt VÕS § 475 lg. 3 tuleb esitada hagi kohustuse täitmisele sundimiseks ühe aasta jooksul, alates taotluse rahuldamata jätmise vastuse saamisest. 1. jaanuaril 2005. a. saatis kostja N. Š.le teate, milles selgitas kindlustusvõtjale kindlustuslepingust (poliis nr. XXXXXX) tulenevaid hüvitamise aluseid ning teatas osalisest kindlustushüvitise taotluse rahuldamata jätmisest. Samas teates selgitas kostja aegumistähtaja õiguslikke tagajärgi. Hagi on esitatud 31. märtsil 2006. a., seega enam kui aasta hiljem. Hageja ei ole õigustatud isik hagi esitama ja vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg. 2 tuleks menetlus lõpetada. Kostja ja N. Š. vahel 16. aprillil 2004. a. sõlmitud õnnetusjuhtumikindlustuse lepingus on soodustatud isikuks märgitud V. P.. Kindlustuslepingu lahutamatuks osaks on tingimused Q 100*2002 ning õnnetusjuhtumikindlustuse avaldused nr. XXXXXX/1, XXXXXX/2 ja XXXXXX/3. Õnnetusjuhtumikindlustuse avalduse nr. XXXXXX/1 kohaselt on soodustatud isikuks V. P.. Õnnetusjuhtumikindlustuse tingimuste Q 100*2002 § 4 kohaselt on soodustatud isik kindlustuslepingus määratud füüsiline või juriidiline isik, kellele pärast kindlustatu surmaga lõppenud kindlustusjuhtumit makstakse välja surmajuhtumihüvitis. Soodustatud isikut võib kindlustuslepingu kehtivuse ajal kindlustusvõtja soovi korral ja kindlustatu nõusolekul muuta. Kuna kindlustuslepingu kehtivus sai läbi kindlustusperioodi lõppemisega 16. juunil 2005. a.,

2.novembri 2007. a. otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vastavalt TsMS § 230 lõikele 1 peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg. 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised. TsMS § 5 lg. 1 ja § 436 lg. 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. Kohus ei pea vajalikuks käesolevas asjas eraldi vahe- või osaotsuse tegemist. Pooltel on olnud piisavalt aega kõigi tõendite ja taotluste esitamiseks. Hageja esitas nõude 16. juunil 2004. a. N. Š. ja ERGO Kindlustuse AS-i vahel sõlmitud õnnetusjuhtumikindlustuse lepingu alusel, mille kohta on väljastatud kindlustuspoliis nr. XXXXXX. Kindlustusjuhtum toimus 8. juulil 2004. a. Venemaa territooriumil. Kohus jätab tähelepanuta hageja selgitused, et ta sooviks sama tsiviilasja raames arutada ka temaga seotud kindlustusjuhtumeid. Eelnimetatu ei ole võimalik, kuna selle eelduseks olevat hagi ei ole kohtule esitatud. Vaidlust ei ole, et 16. juunil 2004. a. sõlmisid N. Š. ja AS ERGO Kindlustus õnnetusjuhtumikindlustuse lepingu, mille kohta väljastati kindlustuspoliis nr. XXXXXX. Lepingu sõlmimiseks on täidetud nõutavad avaldused. Kindlustatud isikuteks olid N. Š., V. P. ja A. Š.. N. Š. tasus lepingu sõlmimise päeval ettenähtud kindlustusmakse. Vastavalt kindlustuspoliisile nr. XXXXXX/1 oli soodustatud isikuks V. P.. Vaidlust ei ole selles, et kostja on õnnetusjuhtumikindlustuse lepingu alusel N. Š.le välja maksnud N. Š. päevarahahüvitise kokku 16.800 krooni perioodi 15. juuli 2004. a. – 8. september 2004. a. eest ja V. P. päevarahahüvitise 31.500 krooni perioodi 15. juuli 2004. a. – 21. oktoober 2004. a. eest. Hageja on esitanud selle perioodi kohta N. Š. töövõimetuslehed. VÕS § 475 lg. 3 kohaselt, kui kindlustusvõtja on esitanud kindlustusandjale taotluse kindlustusandja kindlustuslepingust tuleneva kohustuse täitmiseks ja kindlustusandja teatab kirjalikult taotluse rahuldamata jätmisest, vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja ei esita hagi kohustuse täitmisele sundimiseks ühe aasta jooksul taotluse rahuldamata jätmise vastuse saamisest. Kindlustusandja ei vabane täitmise kohustusest, kui ta ei teata oma vastuses kindlustusvõtjale üheaastase tähtaja möödumise õiguslikust tagajärjest.

Eeltoodu põhjal tuleb hagi esitada kohtule 1 aasta jooksul taotluse rahuldamata jätmise vastuse saamisest. Seega aegumise tähtaeg on 1 aasta, mitte 10 aastat, nagu hageja arvab. Kostja on kindlustusvõtjale N. Š.le 10. jaanuari 2005. a. kuupäevaga saatnud teate kindlustushüvitise maksmata jätmise kohta perioodi 9. september 2004. a. – 11. november 2004. a. eest, kuna puudub alus maksmiseks. Teade sisaldab ka selgitusi aegumise tähtaja kohta. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendit, millest nähtuks, millal N. Š. eelmärgitud teate kätte sai. Kostja esindaja selgituse kohaselt ei ole neil tõendit, mis kinnitaks teate kättesaamise täpset aega. Seega ei saa täpselt määrata aegumistähtaja kulgemise algust, kuna ei ole võimalik tuvastada teate kättesaamise aega. Poolte vahelisest kirjavahetusest saab teha järelduse, et N. Š. esitas täiendavaid töövõimetuslehti, mille alusel ta esitas täiendavaid nõudeid kostjale ja millele kostja vastas 2005. aasta veebruaris, märtsis, aprillis ja mais. Tuginedes eeltoodule tuleb hagi pidada mitte aegunuks. VÕS § 537 lg. 1 sätestab, et kindlustusvõtjal on õigus määrata kindlustusandja nõusolekuta soodustatud isikuks kolmas isik ja seda muuta, isegi juhul, kui soodustatud isik oli lepingus nimetatud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt saab soodustatud isik õiguse nõuda kindlustusandjalt täitmist alles kindlustusjuhtumi toimumisel. N. Š. ja kostja vahel sõlmitud õnnetusjuhtumikindlustuse kindlustuslepingu lahutamatuks osaks on tingimused Q 100*2002, õnnetusjuhtumikindlustuse avaldused nr. XXXXXX/1, XXXXXX/2 ja XXXXXX/3. Õnnetusjuhtumikindlustuse avalduse nr. XXXXXX/1 kohaselt on soodustatud isikuks V. P.. Õnnetusjuhtumikindlustuse tingimuste Q 100*2002 § 4 kohaselt on soodustatud isik kindlustuslepingus määratud füüsiline või juriidiline isik, kellele pärast kindlustatu surmaga lõppenud kindlustusjuhtumit makstakse välja surmajuhtumi-hüvitis. Soodustatud isikut võib kindlustuslepingu kehtivuse ajal kindlustusvõtja soovi korral ja kindlustatu nõusolekul muuta. Kuna kindlustuslepingu kehtivus sai läbi kindlustusperioodi lõppemisega 16. juunil 2005. a., siis pole kindlustusvõtjal õigust tagantjärgi, s. o. 31. märtsil 2006. a. soodustatud isikut määrata. Samuti pole käesoleval juhul tegemist surmajuhtumiga, mille korral kindlustushüvitise saajaks on soodustatud isik. Eeltoodust tulenevalt ei saa hageja olla soodustatud isikuks. Hageja esitas 15. mail 2006. a. kohtule teatise, mille kohaselt N. Š. on vastavuses VÕS §-ga 167 üle andud Volli Altile täieliku nõudeõiguse AS-i ERGO Kindlustuse vastu, mis on seotud kindlustuspoliisiga nr. XXXXXX. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et hagejal puudus hagi esitamise ajal nõue, kuna nõude loovutamine toimus üle kahe kuu pärast hagi esitamist. Seega hagi esitati ennatlikult. Samas peab arvestama, et nõude loovutamine on oluline, mida tuleb käesolevas vaidluses arvestada. Seega on käesolevas vaidluses hageja kohane. VÕS § 548 kohaselt on kindlustusandja kohustus hüvitada õnnetusjuhtumi toimumisel lepingus kokkulepitud summa vastavalt kokkulepitud viisile.

Volli Alt palub Harju Maakohtu otsuse tühistada ning saata tsiviilasja tagasi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Haginõude suhtes aegumistähtaja rakendamine on olnud põhjendamatu. Kohus rikkus TsMS § 435 lg. 1 sellega, et asus otsust tegema vaatamata sellele, et asi ei olnud ammendaval viisil läbi vaadatud ega ettevalmistatud. Protokollis interpreteeris kohus suvaliselt hageja sõnu. Kohus on jätnud hindamata hageja poolt esitatud tõendid ning tuginenud otsuse tegemisel ühekülgselt vaid kostja dokumentaalsetele tõenditele, mida saab kasutada hageja vastu ja kostja kasuks. Seega on kohus rikkunud poolte võrdsuse printsiipi. Kohus jättis ka lahendamata hageja taotluse kostjalt tõendite väljanõudmiseks, mis puudutavad kostja põhjendamatut keeldumist maksta välja kindlustushüvitis seoses N. Š., V. P. ja Volli Alti õnnetusjuhtumitega ja auto avarii kohta. Kohus on omavoliliselt muutnud haginõude suurust, põhjust ja põhjendusi. Maakohus on hulgaliselt rikkunud menetlusnorme, kohus ei ole pööranud tähelepanu hageja poolt esitatud vastuväidetele kohtu tegevuse ja istungiprotokollide võltsimiste kohta. Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb kooskõlas TsMS § 657 lg. 1 punktiga 1 jätta muutmata. Kooskõlas TsMS § 654 lõikega 6 ei pea kolleegium vajalikuks põhjendust üle korrata. Apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud. Apellant ei ole õigesti mõistnud aegumistähtajaga seonduvat, sest aegumist ei ole kohus kohaldanud. Apellant ei ole kohtu aadressil esitatud üldsõnalisi süüdistusi konkretiseerinud, kolleegium aga ei tuvastanud menetlusnormide rikkumisi, mida võiks taoliste süüdistustega seostada. Kaebusest ei nähtu ka, milles seisneb apellandi arvates istungi protokolli ebaõigsus, ehk siis, mida väidetavalt ebaõigesti interpreteeriti. Samuti on üldsõnalised ega ole seega kontrollitavad väited, nagu oleks hindamata jäetud tõendid, mis räägivad hageja kasuks: kaebusest ei nähtu, mis tõendeid on apellant silmas pidanud ja kuidas tuleks neid apellandi arvates hinnata. Oma seisukohta väidete osas, mis puudutavad suhteid, millest tulenevalt ei ole vaidlusaluses asjas nõudeid esitatud, on kohus otsuses põhjendanud. Et vaidlusaluses asjas ei ole menetletud nõudeid, mis oleksid seotud V. P. ja Volli Altiga juhtunud kindlustusjuhtumitega, sealhulgas Volli Alti auto kahjustamisega, siis ei ole asjakohane taotlus nende juhtumitega seotud tõendite väljanõudmiseks. TsMS § 162 lg. 1 ja §171 mõtte koosmõjust tulenevalt jäävad apellatsioonimenetluse menetluskulud hageja kanda.