Galina Stupeni hagi OÜ EL.WMF vastu 23 580 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30. oktoobri 2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Galina Stupeni apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Galina Stupen (ik XXXXXXXXXXX, elukoht XXX
XX X;
Kostja OÜ EL.WMF (reg.kood 10683098, asukoht Punane 1, Tallinn), esindaja Anastasia Nezgovorova
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 30. oktoobri 2008 otsus ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused
Galina Stupen esitas 27.12.2007 hagi OÜ EL.WMF vastu 23 580 krooni saamiseks. Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt pöördus hageja 03.02.2007 kostjale kuuluvasse kauplusesse aadressil Punane 1, Tallinnas eesmärgiga osta sülearvuti. Kuna kaupluses sellist sülearvutit, mida hageja soovis, ei olnud, nõustus kostja täitma hageja tellimuse arvuti kokkupanekuks ja kauplusse toomiseks, arvestades hageja soove. Hageja soovis saada sülearvutit kõvaketta mahuga HDD 160 Gb, venekeelse programmvarustusega, digitaalse videoväljundiga televiisorisse ja vastava kaabliga, Kaspersky viirusetõrje, WI-FI ruuteri ja vene-inglise klaviatuuriga. Tellimuse maksumus oli 19 380 krooni. Hageja maksis käsiraha 9000 krooni. Kostja väljastas hagejale kviitungi raha saamise kohta, kuid lepingut hagejaga ei sõlminud, väites, et kaupluse printer ajutiselt ei tööta. Õhtul kodus hageja märkas, et kostja välja antud tšekile on märgitud teise isiku aadress ja telefoninumber. 05.02.2007 pöördus hageja kauplusesse nõudmisega raha tagastada, sest kahtles tehingu õiguspärasuses. Kostja keeldus nõudmise täitmisest ja nõudis hagejalt ülejäänud summa tasumist, öeldes, et vastasel juhul ta keeldub käsiraha tagastamisest ja hageja tellimuse täitmisest. 10.02.2007
maksis hageja kostjale 10 380 krooni. Seekord kostja väitis, et tal ei tööta ajutiselt kassaaparaat ja tõestas raha saamise allkirja ja templijäljendiga 03.02.2007 väljastatud tšeki tagaküljel. Kostja andis hagejale pakitud karbi sülearvutiga ja kinnitas, et arvuti on kontrollitud, töötab ja kõik hageja poolt tellimuses esitatud soovid on täidetud. Karpi avada ja sülearvuti tööd kontrollida kostja ei soovinud. Kodus arvutikarpi avades nägi hageja, et puudub sülearvuti tehniline kirjeldus, arvuti on kokku pandud firmas Ordi, viirusetõrje tähtaeg on lõppenud, hageja soovi vastaselt oli lisatud inglisekeelne klaviatuur. Karbis oli 09.02.2007 sularahaarve nr VO-001888 lisatud kaupade loeteluga. Hageja ei andnud allkirja nende kaupade vastuvõtmise kohta, olemas on vaid kostja allkiri. Sülearvutil ei töötanud internetiühendus, ei olnud võimalik akut laadida, kõvaketta maht oli ainult HDD 120 Gb. Seda kinnis ka firma STV töötaja, kes üritas tulutult arvutit internetti ühendada. Ta pööras tähelepanu ka sellele, et sülearvuti ei ole uus, see on juba kasutuses olnud ja ta soovitas hagejal arvuti kaupluses välja vahetada. 12.02.2007 pöördus hageja kostja poole nõudmisega rikkis sülearvuti parandada või ära vahetada või raha tagastada. Kostja keeldus kõigi nende nõudmiste täitmisest. Hageja pöördus vahetult sülearvuti tootjafirmasse Ordi, kus selgus, et kostja ostis 07.02.2007 vaidlusaluse sülearvuti AS-st Ordi ja seejärel 10.02.2007 müüs selle (tõenäoliselt märksa suurema hinnaga) hagejale. Seega ei olnud hagejal faktiliselt õigust garantiiremondile. Hageja pidi ise paluma tootjafirmat Ordi sülearvutit kontrollida ja parandada, kuid seal vaid uuendati programmvarustust ja viirusetõrjet. Ka peale seda ei võimaldanud sülearvuti ühendust internetiga. 31.03.2007 pöördus hageja kostja poole avaldusega lepingu ülesütlemiseks seoses sellega, et kostja müüs hagejale korrast ära sülearvuti, ei vahetanud seda välja ega remontinud. Hageja nõudis raha tagastamist. Kostja keeldus nõudmise täitmisest. 26.05.2007 võttis kostja sülearvuti ekspertiisi, kuid ainult ühest lausest koosnev ekspertiisiakt äratab kahtlust, sest selles ei näidata, mida kontrolliti. Seoses lepingu ülesütlemisega ja pärast kahtlast ekspertiisi keeldus hageja sülearvutit kostjalt tagasi võtmast ja käesoleval ajal asub arvuti kostja kaupluses. Hageja kaotas sülearvuti ostmiseks kulutatud summa 19 380 krooni, kulutas 4000 krooni arvuti vedamiseks erinevatesse firmadesse kontrollimiseks ja remondiks ning kandis 200 krooni postikulusid, mis hageja palub kostjalt välja mõista.
2.Hagiavalduses toodud asjaolusid soovis hageja tõendada hagiavaldusele lisatud kirjalike tõendite ning tunnistajate Valeri Stupeni ja Aare Meigase ütlustega. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnistanud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 77 lg 1 järgi võib tehingu teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Kuna hageja poolt tellitud kaup vajas komplekteerimist vastavalt hageja soovidele, nõudis see teatud aega, et saaks paigaldatud vastav tarkvara. Hagiavalduses märgitu, nagu oleks hageja pöördunud 05.02.2007 kauplusesse nõudmisega raha tagastada, ei vasta tõele. Seda kinnitab ka asjaolu, et hageja maksis 10.02.2007 kostjale ülejäänud summa (10 380 krooni). Pooled sõlmisid suulises vormis kokkuleppe sülearvuti ja selle jaoks tarkavara ostmiseks (komplekteerimiseks). Kaupluse töötaja teatas hagejale, et tema poolt soovitud klaviatuur (vene-inglise) on hetkel otsas nii kaupluses kui ka laos. Alternatiivvariandina pakuti inglisekeelset klaviatuuri vahetuse võimalusega venekeelse klaviatuuri vastu, kui need lattu tulevad (või hageja saab seda teisest kauplusest osta). Hagejale see variant sobis ja arvutiga anti kaasa vene tähestiku kleebised. Seda ei ole hagiavalduses vaidlustatud. Kooskõlas hageja soovidega anti talle üle sularahaarve nr Vo-001888 09.02.2007 alusel alljärgneva komplekteerimisega sülearvuti: sülearvuti Ordi Enduro 5680BF Lite; Intel Core Duo T5600 2M, 1 GB DDR2, 15,4“ WXGA, HDD 120GB, DVDRW; MS Windows XP Home Edition CD Rus + viirusetõrje 1 aasta + EST/ENG sõnaraamat; ruuter Wireless D-Link DI-524.
Selline komplekteerimine teostati vastavalt hageja soovidele (tellimusele). Hageja ei avaldanud soovi ostetava sülearvuti testimiseks. Kostjal puudus vajadus ja kohustus seda teha. Ostetud sülearvutil ei olnud defekte ega rikkeid, see vastas nõuetele ja tehnilistele tingimustele. Kaupluse töötaja teatas hagejale arvuti ja tarkvara garantiitingimused ning selgitas, et tarkvara garantii alla ei kuulu. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks sülearvuti või selle komplekteerimise puudusi. Hagiavalduse lisa 4 tõendab, et AS Ordi poolt teostati installeerimine ja aktiveerimine, mitte remont. Nimetatud dokumendist ei nähtu, et hageja maksis selle eest 4000 krooni, nagu hageja hagiavalduses väidab. Ei ole võimalik tuvastada, et esialgne sülearvuti komplekteerimine ei vastanud sama liiki kaubale ja hageja soovidele. Sülearvuti käivitati komisjoni istungil ja komisjoni liikmed veendusid, et arvuti on tehniliselt korras. Hageja ei tõendanud asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded. Kostjale on ebaselge ka see, et millal, kuhu ja millisel eesmärgil sõitis hageja taksoga 4000 krooni eest. Tõendamata on postikulude suurus 200 krooni. Ühtegi postkviitungit hageja ei esitanud. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused
4.Maakohus jättis hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et 03.02.2007 pöördus hageja kostjale kuuluvasse kauplusesse eesmärgiga osta sülearvuti, kaupluses ei olnud sellist sülearvutit, mis hagejat huvitas, hageja poolt tellitud kaup vajas eraldi komplekteerimist ning et hageja tasus kostjale 19 380 krooni. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja poolt müüdud sülearvuti oli töökorras, kas täideti kõik hageja tellimuses esitatud soovid ning kas hagejal oli õigus lepingust taganeda.
5.Kohtule jäi arusaamatuks, mida peab hageja silmas sülearvuti tehnilise kirjelduse puudumise all, mistõttu jättis kohus selle väite tähelepanuta. Samuti ei saa pidada puuduseks asjaolu, et arvuti oli kokku pandud firmas Ordi. Viirusetõrje tähtaeg ei olnud mitte lõppenud, vaid viirusetõrje programm oli aktiveerimata. Kohtule esitatud AS Ordi töölehtedelt nähtub, et nad on viirusetõrje aktiveerinud ja uuendanud, millega on tõrked viirusetõrje toimimiseks kõrvaldatud. Sülearvuti komplekteerimine ingliskeelse klaviatuuriga on iseenesest küll lepingutingimuste rikkumine, kuid arvestades asjaolu, et arvutiga anti kaasa vene tähestiku kleebised, ei saa seda rikkumist pidada niivõrd oluliseks, et see annaks aluse lepingust taganemiseks. Samuti ei saa pidada soovitust väiksema kõvaketta mahu paigaldamist selliseks puuduseks, mis oleks aluseks lepingust taganemiseks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 1 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Hageja väide, et sülearvutil ei töötanud internetiühendus, on paljasõnaline ja tõendamata. Kohtule esitatud AS Ordi töölehelt nähtub, et võrgukaardi draiverid on installeeritud, mis tähendab, et eeldused internetiühenduseks on loodud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et akut ei olnud võimalik laadida.
6.Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et sülearvuti puudused kõrvaldati. Praegusel ajal ei ole sülearvuti kasutamine välistatud või oluliselt häiritud. Eelnevast tulenevalt saab väita, et sülearvuti vastab lepingutingimustele, kuna ostja saab seda kasutada vastavalt sihtotstarbele. Hagi rahuldamata jätmise tõttu puudub kohtul vajadus hinnata tõendeid (tl 37-51) ning võtta seisukoht, kas hageja kulutatud summad arvuti kontrolliks ja remondiks ning postikuludeks ja tõlkimiseks olid põhjendatud. Hageja apellatsioonkaebuse põhjendused
7.Hageja palus kohtuotsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja mõista kostjalt välja hageja kohtukulud.
8.Hageja leiab, et kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme ja rikkus protsessinorme.
Maakohus nõustus kostja paljasõnalise väitega, et sülearvuti on töökorras. Kohus leidis, et tehnilise kirjelduse puudumine ei tõenda asja mittevastavust lepingutingimustele, kuigi VÕS § 217 sätestab, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi ja kirjelduse osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Kostja dokumente ei esitanud. Kohus ei pannud tähele ka VÕS § 217 lg 2 p 1, mis sätestab, et asi ei vasta lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Antud juhul ei saanud hageja internetiga ühendust sülearvuti rikke tõttu ja kostja ei andnud hagejale venekeelset klaviatuuri. Eeltoodud asjaolud annavad hagejale aluse lepingust taganemiseks.
9.Hageja taotles maakohtus tunnistajate ülekuulamist, kes saaks tõendada hagiavalduses esitatud asjaolusid. Kohus jättis taotluse rahuldamata, seda põhjendamata.
10.Kohus viitas otsuses AS Ordi ekspertarvamusele, mille kohaselt on arvutit kontrollitud ja see on töökorras. Arvestades asjaolu, et ekspertiisi teostas sülearvuti tootja, ei ole ekspertarvamus objektiivne. Kohtul olid olemas alused täiendava, sõltumatu ekspertiisi määramiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 293 lg 1 ja § 294 järgi. Kohus rikkus TsMS § 436 lg-s 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Hageja palus ringkonnakohtul kuulata üle maakohtus üle kuulamata jäetud tunnistajad, määrata täiendav sõltumatu ekspertiis sülearvutile ja hinnata maakohtu poolt hindamata jäetud dokumentaalseid tõendeid. Vastus apellatsioonkaebusele
11.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
12.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asi saata TsMS § 646 ja § 656 lg 1 p 5 alusel uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Ringkonnakohus otsustas asja üksnes apellatsioonkaebuste põhjal, kuna leidis, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses.
13.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus asjas läbi viinud puuduliku eelmenetluse, mis võis kaasa tuua ebaõige lahendi tegemise. Eelmenetluse ülesanded on sätestatud TsMS §-s 392. Kohus peab eelmenetluses välja selgitama hageja nõuded ning poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta, samuti tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks.
14.TsMS § 230 lg-te 1 ja 2 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 238 lg 1 sätestatu kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Hageja soovis hagiavalduses toodud asjaolusid tõendada kohtule esitatud kirjalike tõendite ja tunnistajate ütlustega. Hageja põhjendas vastavuses TsMS § 236 lg-ga 3 kohtule, milliste asjas tähtsust omavate asjaolude tõendamiseks ta tunnistajate ülekuulamist taotles (t lk 22). Kohus jättis 11.09.2008 kohtuistungil hageja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks rahuldamata, seda põhjendamata. Kuna maakohus on teinud hagejale põhjendamatult takistusi tõendite esitamiseks, on hagi rahuldamata jätmine tõendamatuse põhjendusel lubamatu. Maakohus rikkus sellega TsMS § 2, § 4 lg-t 2, § 5 lg-d 1 ja 2 ning § 7.
15.Maakohus märkis otsuses, et talle jäi arusaamatuks, mida peab hageja silmas sülearvuti tehnilise kirjelduse puudumise all, mistõttu jättis kohus selle väite tähelepanuta. Kui kohus leidis, et hageja nõue ei ole piisavalt põhjendatud, tõendatud või esile toodud, oleks kohus pidanud nimetatud asjaolule juhtima tähelepanu ja andma hagejale võimaluse nõuet täiendavalt põhjendada, tõendada või esile tuua ning ebaselguse kõrvaldama. Antud juhul kohus vastavat kohustust ei täitnud. Maakohtu istungi protokollist (t lk 62-64) ei nähtu, et istungil oleks tehnilise kirjelduse puudumise teemat puudutatud ja hagejale antud võimalus oma seisukoha selgitamiseks. Maakohus on sellega rikkunud TsMS § 348 lg-t 3, § 351 lgd 1 ja 2 ning § 436 lg-t 4.
16.TsMS § 436 lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele (TsMS § 438 lg 1). TsMS § 442 lg 8 sätestatu kohaselt märgitakse kohtuotsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Ringkonnakohus nõustub hageja seisukohaga, et vaidlustatud kohtuotsus eelnimetatud nõuetele ei vasta. Maakohtu järelduste kujunemine ei ole jälgitav.
17.Kohtuotsusest ei järeldu, millist tähendust omab hageja poolt AS-st Ordi tellitud ja seal tehtud viirusetõrje uuendamine (tõend t lk 5) hageja väite suhtes, et kostja müüs hagejale sülearvuti, millel oli müümise ajaks viirusetõrje tähtaeg lõppenud. Kohtuotsus on selles osas ka vastuoluline. Kohus leidis, et viirusetõrje tähtaeg ei olnud lõppenud, kuid samas viitas AS Ordi töölehele ja tuvastas selle alusel, et viirusetõrje aktiveeriti ja uuendati. Miks oli kohtu arvates vaja uuendada viirusetõrjeprogrammi, mille kehtivuse tähtaeg ei olnud lõppenud, kohtuotsusest ei selgu. Samuti ei ole kohus põhjendanud, miks ta ei pidanud oluliseks rikkumiseks hageja soovitust väiksemat kõvaketta mahtu – 160 gb asemel 120 gb. Ka ei ole kohus põhjendanud, miks asjaolu, et hageja lasi AS-l Ordi müüdud asja puudused kõrvaldada ja selle kasutamine oleks praegu võimalik, välistab hageja õiguse tugineda asja puudustele müügilepingu sõlmimise ajal ja lepingust taganeda.
18.Kuna asja lahendamiseks on vaja tuvastada asjaolusid ja hinnata seni kohtu poolt hindamata tõendeid, tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule eelmenetluse staadiumist. Ringkonnakohus ei pea antud asjas võimalikuks kohtuotsuse tühistamisel uue otsuse tegemist, sest tõendite esmakordse hindamise juures ja faktiliste asjaolude tuvastamisel peab pooltele olema tagatud PS § 24 lg-s 5 sätestatud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks tulenevalt TsMS § 688 lg-tes 3 ja 4 sätestatust. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus asja lahendamiseks olulist tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise tagamiseks juhinduma TsMS §-dest 348 ja 351. TsMS § 230 lg 2 teise lause järgi võib kohus vajadusel teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Hageja vastava taotluse esitamise järel tuleb kohtul muu hulgas kaaluda ka ekspertiisi korraldamist asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks.
19.Ringkonnakohus juhib maakohtu tähelepanu ka asjaolule, et TsMS § 442 lg 7 kohaselt tuleb otsuse kirjeldavas osas märkida loogilises järjekorras lühidalt ja olulist sisu esile tuues esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja tõendid. Vaidlustatud kohtuotsuses on kohus kopeerinud hagiavalduse ja vastuse hagiavaldusele, parandamata
isegi trükivigu, mis on kohtuotsuse vormistamisel lubamatu.
20.Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
Tiit Kollom
Mare Merimaa
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.