Tsiviilasi nr 2-08-49538
Otsuse teinud kohtu nimi
Harju Maakohus
Otsuse kuupäev
Tallinn, 22.detsembril 2008
Kohtukoosseis
kohtunik Imbi Sidok
Kohtuasi
V J ́i (isikukood xxx, elukoht: xxx) hagi A J ́i (isikukood xxx, elukoht: xxx) ja V E (isikukood xxx, elukoht: xxx) vastu enammakstud ettemaksu tagastamiseks ning kahju hüvitamiseks.
Asja läbivaatamise kuupäev
02.12.2008 avalikul sisulisel kohtuistungil
Istungil osalenud menetlusosalised
hageja esindaja V Kosteitšuk kostjate esindaja V Sadekov
Kohtuotsuse resolutsioon • Hagi rahuldada. • Mõista A J ́ilt ja V E ́ilt välja solidaarselt V J ́i kasuks kokku 36 333.00 (kolmkümmend kuus tuhat kolmsada kolmkümmend kolm) krooni. • Jätta hageja menetluskulud kostjate kanda solidaarselt ja kostjate menetluskulud nende endi kanda. Pooltel on õigus Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 632 ja § 633).
I Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid V J (edaspidi hageja) ja A J (edaspidi kostja 1) ning V E (edaspidi kostja 2) 16.03.2008 töövõtulepingu (t lk 7), mille kohaselt kohustusid kostjad teostama hageja objektil asukohaga L fassaaditöid, see on vahtplasti paigaldamine, krohvimine, värvimine. Kogu kostjate poolt teostamisele kuuluv töö pidi maksma 47 000.00 krooni. Lepingu sõlmimisel tasus hageja kostjatele ettemaksuna 20 000.00 krooni. Tööde teostamise käigus (2008 aprillikuu keskel) selgus, et kostjate teostatav töö ei ole kvaliteetne ega vasta RYL-i nõuetele. Fassaadi pind ei olnud tasane (objekti fotod CD plaadil, t lk 23). Kui kostjad väitsid, et krohvimine on lõpetatud ning tahtsid juba värvimistöödele asuda, nõudis hageja pindade täiendavat tasandamist. Kostjad lubasid puudused kõrvaldada, kuid seda ei tehtud. Maikuu
alguses keeldusid kostjad tööd parandamast. Pärast seda sõlmis hageja lepingu ehitusinsener UP tehtud töödele pädeva hinnangu andmiseks. UP 20.05.2008 koostatud akti (t lk 9) kohaselt on paigaldatud penoplasti välispind ebatasane, krohvitud pinnad ei vasta kvaliteedinõuetele (esineb kuni 20mm ebatasasusi), krohvitud pinnad on ebaühtlased, avatäidete paled on krohvimata ja kõverad, esinevad muud olulised rikkumised, krohvitööde käigus on ära määritud avatäited, mille puhastamine ilma klaaspindu rikkumata on ebatõenäoline. Samuti on ära määritud katusepinnad, mis vajavad seetõttu väljavahetamist. Seoses sellega, et kostjate töödes esinesid olulised puudused, mille kõrvaldamisest kostjad keeldusid, taganes hageja pooltevahelisest töövõtulepingust ja nõudis lepingu alusel enammakstud ettemaksu tagastamist ning lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Selleks hageja esitas 22.05.2008 kostjatele vastava avalduse (t lk 10-11). Pärast avalduse saamist helistasid kostjad hagejale. Telefonikõnes keeldusid kostjad hageja nõude rahuldamisest. Taganemisega lõppenud lepingu alusel said kostjad hageja käest ettemaksu summas 20 000 krooni. Kogu kostjate töö pidi maksma 47 000 krooni. Kostjate valmistatud fassaadi pind oli niivõrd ebatasane, et selle tasandamiseks oli vaja paigaldada uus armeeritud võrk, maalrisegu ja krohv. See tähendab, et peale vahtplasti paigaldust tuleb kogu kostjate teostatud töö ümber teha. Sellest tuleneb, et kostjate teostatud töödest kuulus hageja poolt vastuvõtmisele ja tasustamisele ainult vahtplasti paigaldus. Hageja on seisukohal, et sellise töö väärtus ei ületa 1/3 kogu vajaliku fassaaditöö kokkulepitud maksumusest. Seega kuulus hageja poolt tasustamisele kostjate töö vaid 15 666.66 krooni ulatuses (47 000.00 kogu töö maksumus × 1/3). Järelikult kuulub hagejale võlaõigusseaduse (VÕS) § 189 lg 1 alusel tagastamisele 4 333,33 krooni kostjatele makstud ettemaksust (20 000.00 – 15 666,66 = 4 333,33 krooni). VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Kostjate töödes esinenud puuduste kõrvaldamise ja fassaaditööde lõpetamise eesmärgil pöördus hageja kolmandate isikute poole, et tuvastada kostjate töödes esinevate puuduste ulatust ning nende kõrvaldamise väärtust. Kostjate kohustuste rikkumise tõttu oli hageja sunnitud pöörduma eriteadmistega isiku UP poole. Puudusi kostjate töödes tuvastati ehitusinseneri aktiga, mille eest tasus hageja 3 000.00 krooni (t lk 12). Nimetatud summa on käsitatav hagejale tekitatud kahjuna ning kuulub hüvitamisele kostjate poolt. Vastavalt MS H E OÜ hinnapakkumisele nr 20-5-08 maksab kostjate rikutud katuse remont 8 549.10 krooni (t lk 13). Pooltevahelise töövõtulepingu kohaselt on kostjad kohustatud nimetatud kulutused hagejale hüvitama. Lisaks eeltoodule on hageja seisukohal, et puuduste kõrvaldamisel ja uue armeeritud võrgu paigaldamisel on kostjate süül raisatud järgmine hageja ostetud ja kostjate ärakasutatud ehitusmaterjal: maarlisegu 100 kotti 115 krooni/1kott kokku 11 500.00 krooni armeeritud võrk kokku 2 600.00 krooni nurkvõrk kokku 1 024.00 krooni krohv kokku 5 660.00 krooni. Seega on kostjate mõttetult kasutatud materjali minimaalne väärtus 20 784.00 krooni, mis on samuti käsitatav hagejale tekitatud kahjuna ja seetõttu kuulub kostjatelt VÕS § 115 lg 1 alusel sissenõudmisele (t lk 14-18). Kokku tekitasid kostjad lepingu rikkumisega hagejale kahju kokku summas 32 333.00 krooni (3000.00 + 8549.00 + 20784.00). Hageja on seisukohal, et kostjad on tema suhtes solidaarvõlgnikud, kes vastutavad lepingu rikkumise eest solidaarselt. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista enammakstud ettemaks summa 4 333.00 krooni ja tekitatud kahju summas 32 333.00 krooni. Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. Vastuses kostjate kirjalikele seisukohtadele lisas hageja, et tõepoolest tekkis poolte vaheline õigussuhe enne 16.03.2008. Enne seda kehtis poolte vahel suuline töövõtuleping, mille olulised tingimused kajastusid ka 16.03.2008 lepingus. Suulise töövõtulepingu sõlmisid pooled umbes 28.12.2007. Hageja ei nõustu kostjate väitega nagu poleks kostjad olnud oma kohustuste täitmisel ajaliselt piiratud. Poolte vahel oli kokkulepe, et tööd teostatakse vastavalt ilmastikuoludest võimalikult kiiresti. Asjaolu, et kirjalikus lepingus ei ole märgitud tööde
teostamise tähtaega ega tööde lõpetamise kuupäeva, tähendab vaid seda, et tööd tuli teostada mõistliku aja jooksul. VÕS § 82 lg 3 kohaselt, kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Hageja ei nõustu kostjate väitega, et tööde teostamiseks oli vaja rohkem aega ebatasaste seinte tõttu. Objektil olid normaalsed seinad ning kostjad pole kunagi viidanud sellisele probleemile. Kogu fassaaditöö pidi koosnema järgnevatest etappidest: vahtplasti paigaldus, ehitusvõrgu paigaldus, krohvimine, dekoratiivkrohvi pealekandmine, värvimine. Hageja ei tunnista kostjate väidet, nagu poleks ta andnud neile võimalust viia lõpuni vajalik töötsükkel. Töövõtulepingust taganemise aja seisuga (22.05.2008) oli maja juba kaetud dekoratiivkrohviga ja oli ka osaliselt värvitud. Kostjad kavatsesid värvimise lõpuni viia ja seejärel objekti hagejale üle anda. Hageja ei olnud sellega nõus, sest seinad olid silmatorkavalt kõverad ja ebatasased. Spetsialistide poole pöördudes selgus, et pindade tasandamiseks oleks olnud vaja paigaldada uus ehitusvõrk, seejärel krohv, pärast seda dekoratiivkrohv ning viimaks oleks tulnud seinad uuesti värvida. Kostjate vigade tõttu oli hageja sunnitud teostama viiest neli etappi teistkordselt. Samuti ei vasta tegelikkusele kostjate väide nagu ei oleks hageja kostjaid objektile lubanud. Sisulisel kohtuistungil jäi hageja esindaja esitatud seisukohtade juurde. II Kostjate seisukoht ja põhjendused Kostjad hagi ei tunnista, kuna hageja nõuded on põhjendamata ning hagis toodud asjaolud ebatäpsed. Kostjad tunnistavad, et nad teostasid hageja tellimusel ehitustöid. Samuti määrasid hageja ja kostjad kindlaks töömahud ja töökulud. 16.03.2008 sõlmisid pooled kirjaliku lepingu. Nimetatud lepingu alusel ei olnud kostjad kohustuste täitmisel ajaga piiratud. Kuivõrd teostatud tööde eest ettenähtutud tasu oli keskmisest turuhinnast väiksem, siis leppisid pooled suuliselt kokku, et selliste tööde tegemiseks oli vaja rohkem aega. Täiendav ajakulu oli tingitud töö käigus ilmnenud asjaolust, et seinad olid ebatasased. Hageja oli kõikidest probleemidest teadlik ning pooled leppisid kokku, et juhul, kui kostjad väljuvad kokkulepitud kulutuste piirest, siis kannavad kostjad ise täiendavad kulud. Kostjad ei ole nõus hageja väitega, et nad täitsid oma kohustusi ebakvaliteetselt. Hageja ei andnud kostjatele võimalust viia vajalik töötsükkel lõpuni. Kui kostjad soovisid hagejat teavitada täiendava töö tegemise vajadusest, siis hageja ei soovinud seda kuulata ning lõpuks ajas kostjad objektilt minema. Kostjad on seisukohal, et lepingu lõpetamine toimus hageja initsiatiivil, kuid see ei olnud seotud kostjate tegevuse või tegevusetusega. Hageja rikkus lepingut, kui ei andnud kostjatele võimalust saada kokkulepitud tasu. Hageja ei ole millegagi tõendanud, nagu oleks kostjad loobunud ehitustööde lõpuleviimisest. Eeltoodu alusel paluvad kostjad jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Sisulisel kohtuistungil möönis kostjate esindaja, et kostjad on kohustatud hagejale maksma, kuid küsimus on selles kui palju. Üks kostjatest on 18- ja teine 19-aastane ning hageja oli teadlik, et nad on nii noored ja neil ei ole kogemusi, ta pidi arvestama, et nad ei pruugi teha kvaliteetselt. Hageja ei ole tõendanud 8549.00 krooni ulatuses kulutuste kandmist. Antud juhul on võimalik rääkida vaid 3000.00 krooni hüvitamisest hagejale, mille hageja tasus omanikujärelevalve eest. Kostjad on seisukohal, et hagi on põhjendatud vaid 3000.00 krooni ulatuses. III Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära poolte esindajate selgitused ja tunnistaja UP ütlused ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on tõendatud ja põhjendatud ning kuulub seega ka rahuldamisele.
lepingu avaldusega 22.05.2008 üles. Seega tuleb vaidlus lahendada lähtuvalt võlaõigusseaduse (VÕS) sätetest.
takistanud. Ka ei tõendanud kostjad, et nad oleksid hageja 22.05.2008 avaldusele mõistliku aja jooksul reageerinud ja avaldanud tahet töö parandada/lõpule viia.
tegemist kostjate ebakvaliteetse töö tegemise tagajärjel hagejale tekitatud otsese varalise kahjuga VÕS § 128 lg 3 mõttes ja kostjad ei tõendanud, et nad ei pea selle eest vastutama. Asjakohane ei ole kostjate esindaja seisukoht nagu ei piisaks kahju suuruse tõendamiseks hinnapakkumisest. Tegemist on piisava ja asjakohase tõendiga ning kostjatel oli võimalik esitada omapoolseid tõendeid, et tõendada hinnapakkumise ülepaisutatust vmt.
Imbi Sidok (allkiri) kohtunik
I.Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.