2-08-4129 Aleksei Vassilkovi hagi AS Eesti Merelaevandus vastu tervise kahjustamisest tekkinud mittevaralise kahju hüvitamiseks Harju Maakohtu 09.06.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aleksei Vassilkovi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
02.detsembril 2008, avalik kohtuistung Hageja Aleksei Vassilkov (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx x-x xxxxx xxxxxx), esindaja adv Kersti Kägi Kostja AS Eesti Merelaevandus (registrikood 10075832, asukoht Sadama 4, 15096, Tallinn), esindaja adv Tõnu Meidra
Tsiviilasi
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 09. juuni 2008 otsus lõppjärelduses muutmata ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendustega.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Kõik menetluskulud jäävad hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Hageja nõue ja selle põhjendused
Aleksei Vassilkov esitas 05.02.2008 hagi AS Eesti Merelaevandus vastu, milles palus kostjalt välja mõista tervisekahjustuse tekitamisest tuleneva mittevaralise kahju hüvitise kohtu määratud suuruses.
2.Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja õiguseelneja juures laevamehaanikuna alates 04.02.1967 kuni 26.03.1987, mil ta lahkus töölt seoses pensioniea saabumisega. Kutsehaiguste Kliiniku ambulatoorse kaardi andmeil on hageja töötanud laevamehaanikuna aastatel 1954-1987. Hagejal diagnoositi 25.06.1979 mürast tingitud kutsehaigusena vaegkuulmine ja selle keskmine raskusaste. Vaegkuulmine on hagejal aastatega süvenenud, mistõttu ta vajab kuuldeaparaati. Hageja sai temal 1979.a kutsehaiguse diagnoosimisest teada alles töösuhte lõppemisel 1987.a, kui talle anti üle dokumendid. Harju VEK 06.02.2001 otsusega nr 011264 määrati hagejale raske puue, mis põhjustab talle lisakulutusi. Kostja keeldus hagejale hüvitamast
tervisekahjustusega seotud ravikulusid ja moraalset kahju. Hageja käsitles moraalse kahju põhjustamisena asjaolusid, et kostja õiguseelneja ei teavitanud hagejat temal diagnoositud kutsehaigusest õigeaegselt ega rakendanud hagejat teisel tööl. Kui hagejale oleks kutsehaigusest teatatud, oleks ta töösuhte koheselt lõpetanud. Hageja soovib kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist, mis on tekitatud kostja õiguseelneja süül.
3.Hageja leidis, et nõude aegumisele tuleb kohaldada üldnormist pikemat aegumistähtaega. Kostja lõi süüliselt hagejale ebasoodsad töötingimused laevamehaanikuna töötamise ajal ning jättis hageja teavitamata kutsehaigusest, mistõttu tuleb aegumisele kohaldada tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 153 lg-s 2 sätestatud pikemat tähtaega. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja leidis, et hagi ei ole esitatud õige kostja vastu ning hagi on aegunud. Kuna hageja sai hagiavalduse kohaselt kutsehaigusest ja seega kahju hüvitamiseks kohustatud isikust väidetavalt teada 1987.a, siis on hagi esitamise ajaks möödunud TsÜS § 153 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaeg. Kostja taotles vaheotsuse tegemist aegumise osas. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
5.Maakohus jättis hagi rahuldamata aegumise tõttu. Tulenevalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (edaspidi VÕSRS) §-st 2, § 9 lg-st 1 ja 01.09.1994 jõustunud TsÜS (edaspidi TsÜS1994) §-st 178 tuleb aegumise algust arvestada 1987.a kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) sätete järgi. TsK § 81 kehtestas hagi korras õiguste kaitsmise üldiseks tähtajaks isikule, kelle õigusi on rikutud, 3 aastat. TsK § 86 lg 1 kohaselt hagi aegumise tähtaja kulgemine algas hagemisõiguse tekkimise päevast. Pooled ei vaielnud selle üle, et hagi aegumist tuleb arvestada alates 26.03.1987, mil hageja lahkus töölt ning talle anti üle tema töötamise ajal teostatud regulaarse tervisekontrolli dokumendid. Enda tervise kahjustumisest ja kuulmislangusest pidi hageja ise olema teadlik juba 1979.a, kuid siis ei pidanud hageja teadma, et tegemist on kutsehaigestumisega, kui tööandja või vastav raviasutus teda sellest ei informeerinud. Hagejal oli alates 26.03.1987 võimalus teada saada hagi aluseks olev asjaolu, et kostja õiguseelneja jättis hageja teavitamata 1979.a diagnoositud kutsehaigusest ning ei paigutanud hagejat koheselt tema tervisekahjustuse süvenemise vältimiseks teisele tööle, mistõttu hageja jäi õigeaegse ravita ja jätkas töötamist tervist kahjustavates tingimustes. Eeltoodu alusel on õige arvestada hagi aegumistähtaja algust 26.03.1987. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest järelduvalt aegumine oleks peatunud või katkenud. Seega möödus TsK §-s 81 sätestatud aegumistähtaeg 26.03.1990 ning 05.02.2008 esitatud hagi tervisekahjustuse tekitamisest tuleneva ühekordse kahjuhüvitise väljamõistmiseks on aegunud.
6.Hageja märkis hagiavalduse põhjendustes, et soovib kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist, hagi resolutsioonist see selgesõnaliselt välja ei tule. Tervise kahjustamisega seotud mittevaralise kahju hüvitamise kohustust ja seega ka vastavat nõudeõigust TsK ette ei näinud. Mittevaralise kahju hüvitamise õiguse sätestas 03.07.1992 jõustunud põhiseadus (PS). Seega mittevaralise kahju hüvitamise nõudeõigus tekkis hagejal PS jõustumisest ning hagi aegunuks 03.07.1995. Enne PS jõustumisest arvestatava aegumistähtaja lõppemist jõustus TsÜS1994, mille § 113 sätestas hagi korras õiguste kaitse üldiseks tähtajaks 10 aastat. Tulenevalt TsÜS1994 §st 178 tuleks juhul, kui arvestada mittevaralise kahju hüvitamise nõude aegumistähtaja algust PS jõustumisest, arvestada hagi aegumistähtajaks 10 aastat. Seega lõppenuks
sellise hagi esitamise tähtaeg 03.07.2002. 01.07.2002 jõustus uus TsÜS. Tulenevalt VÕSRS § 9 lg-st 3 ja kehtiva TsÜS § 153 lg-st 1 tuleb kohaldada TsÜS1994 sätteid ning hagi aegus 03.07.2002. Eelnevast tulenevalt oli ka mittevaralise nõude aegumistähtaeg hagi esitamise ajaks möödunud.
7.Eelneva alusel on põhjendamatu poolte tuginemine kehtiva TsÜS sätetele. TsÜS § 153 lg-s 2 ei ole sätestatud sama paragrahvi esimeses lõikes sätestatud üldisest 3-aastasest aegumistähtajast erinevat pikemat aegumistähtaega. Lõikes 2 on sätestatud 30-aastane piirtähtaeg kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest, mille jooksul on üldse võimalik nõuet esitada. See tähendab, et kui isik sai kahjust ja kahju tekitanud isikust teada pärast 30 aasta möödumist kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest, on tema kahju hüvitamise nõue aegunud vaatamata sellele, et kahjust ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust teadasaamisest arvestatav 3-aastane aegumistähtaeg ei ole möödunud. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
8.Hageja palus kohtuotsuse tühistada, mitte kohaldada aegumist ning saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
9.Hageja töötas kostja õiguseelneja juures laevamehaanikuna 04.02.1957-26.03.1987. 2001.a märtsis, kui hageja pöördus SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Kutsehaiguste- ja Töötervishoiukeskuse poole oma tervise halvenemise tõttu, sai ta kinnitust selle kohta, et kostja õiguseelneja oli tema eest varjanud 1979.a diagnoositud kutsehaigust. Kutsehaigusest teada saades pöördus hageja kostja poole 09.03.2001 kirjaga. Kostja teatas 28.03.2001, et ta on juba pikki aastaid materiaalset abi osutanud. Seega kostja kinnitas, et on teadlik hagejal diagnoositud kutsehaigusest. Samuti tõendab antud kiri, et kostja ei ole hagejale teatanud 1979.a diagnoositud kutsehaigusest.
10.Kutsehaiguse põhjustamise ja tervise kahjustamise eest taotles hageja moraalse kahju hüvitamist. Kohus on kohaldanud ebaõigesti seadust ning hinnanud vääralt tõendeid. Kuna TsK ei näinud ette nõudeõigust moraalse kahju hüvitamiseks ning selline võimalus sätestati alles 03.07.1992 jõustunud PS-iga, tuleb hagi aegumise tähtaega hakata arvestama alates PS jõustumise kuupäevast. Kuna TsÜS1994 § 113 sätestas hagi aegumise üldiseks tähtajaks 10 aastat, kehtivas TsÜS § 153 lg-s 1 on aga tervise kahjustamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, 3 aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust või kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama, tuleb käesoleval juhul hagi aegumise tähtaega hakata arvestama alates TsÜS jõustumisest 01.07.2002. VÕSRS § 9 lg 3 antud juhul kohaldamisele ei kuulu. Samas on kohus otsuse tegemisel jätnud kohaldamata VÕSRS § 9 lg 2.
11.Hageja leiab, et käesolevas asjas tuleks kohaldada kehtivat TsÜS ja selle § 153 lg 2. Kohtu järeldused TsÜS § 153 lg 2 tõlgendamisel on vastuolulised. Sätet ei saa mõista kohtuotsuses kirjeldatud viisil. Hageja arvates on TsÜS § 153 lõige 2 lõike 1 suhtes erinormiks ja tervise kahjustamisest tulenevad nõuded aeguvad igal juhul 30 aasta jooksul. Antud juhul on hagi esitatud enne TsÜS § 153 lg-s 2 sätestatud aegumistähtaega.
12.Hageja leiab, et hagi ei aegunud ka TsÜS § 153 lg-s 1 sätestatud alustel ja korras. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et hageja tervis on saanud kahjustada töötamise ajal ajavahemikul 04.02.1957-26.03.1987 kostja õiguseelneja juures ja kutsehaigus diagnoositi esmakordselt 1979.a. Ehkki kohus on otsuses viidatud SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Kutsehaiguste ja Töötervishoiukeskuse 2004.a ja 2007.a teatistele, ei ole kohus otsuse tegemisel osundanud asjaolule, et mõlemast teatisest nähtub, et hagejal esineb kuulmiskahjustus, mis on esmakordselt diagnoositud 1979.a ja mille tõttu ta vajab kuulmisaparaati. 23.01.2007 teatisest nr 13-1/788 AEK-ile sai hageja veelkord teada, et
tal esineb kuulmiskahjustus, mistõttu ta vajab uut kuuldeaparaati. Seega tulenevalt asjaolust, et hageja sai 1979.a diagnoositud kutsehaigusest tingitud kuulmiskahjustusest teada 23.01.2007 kirjast, tuleb asuda seisukohale, et hagi ei olnud selle esitamise ajaks aegunud. Vastus apellatsioonkaebusele
13.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
14.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohtu otsus on lõppjärelduses õige, kuid kohus kohaldas vääralt materiaalõiguse normi, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata käesolevas otsuses toodud põhjendustega.
15.Hagiavalduse kohaselt said hagejale 26.03.1987 teatavaks mittevaralise kahju hüvitamise nõude alusena esitatud asjaolud, so et kostja õiguseelneja ei teavitanud hagejat 25.06.1979 diagnoositud kutsehaigusest ega viinud hagejat üle teisele tööle. Hageja esitas hagi mittevaralise kahju hüvitamiseks 05.02.2008.
16.Hagejal kutsehaiguse diagnoosimise ja sellest teadasaamise ajal kehtinud TsK §-d 448 ja 463 ei näinud ette mittevaralise kahju hüvitamist. Esimest korda sätestati mittemateriaalse kahju hüvitamise võimalus 1992. a jõustunud PS §-s 25. Seejärel täpsustati mittevaralise kahju hüvitamise regulatsiooni 01.09.1994 jõustunud TsÜS §-dega 23-26 ja §-ga 172. 01.09.1994 jõustunud TsÜS § 172 lg 1 järgi kohaldati nimetatud sätteid moraalse kahju hüvitamisele ka siis, kui isiklikke õigusi rikuti enne 01.09.1994. Samas sai TsÜS § 172 lg 1 järgi 01.09.1994 jõustunud TsÜS sätteid kohaldada vaid sellise mittevaralise kahju hüvitamisele, mis tekkis pärast põhiseaduse jõustumist, sest enne PS § 25 jõustumist puudus materiaalõiguslik alus mittevaralise kahju väljamõistmiseks. Põhimõtteliselt samale seisukohale on Riigikohus asunud ka 12.03.1998 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-32-98 ja 22.05.2006 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-37-06.
17.Kuna hageja nõude rahuldamiseks puudub materiaalõiguslik alus, pole põhjust rääkida hageja nõude aegumisest. Seetõttu tuleb hagi jätta rahuldamata mitte hageja nõude aegumise, vaid hageja nõude rahuldamiseks vajaliku materiaalõigusliku aluse puudumise tõttu.
18.Apellatsioonkaebuse väited, et hageja sai 2001.a märtsis kinnitust 1979.a diagnoositud kutsehaiguse kohta ja sellest tingitud kuulmiskahjustusest veelkord teada SA PõhjaEesti Regionaalhaigla Kutsehaiguste ja Töötervishoiu Keskuse 23.01.2007 teatisest nr 13-1/788 ning et ta vajab uut kuuldeaparaati, ei oma asja lahendamisel tähtsust.
19.Kuna ringkonnakohus jätab kohtuotsuse lõppjärelduses muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, so antud juhul hageja.
Ü. Jänes
J. Paap
A. Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.