Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja Pille Martin (e-post XXX) Kostja: S. T. (isikukood XXX)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi S. T. vastu E AS ja S. T. vahel 10.04.2024 sõlmitud väikelaenulepingust nr XXX tulenevas võla nõudes.
2.Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda. Jätta kostja menetluskulude rahaline suurus hüvitamisele kuuluvate kulude puudumise tõttu kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse
lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.B2 Impact OÜ (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse S. T. (kostja) vastu. 31.03.2025 määrusega anti asi üle Harju Maakohtu menetlusse.
2.Hageja esitas 10.04.2025 hagiavalduse, mille kohaselt sõlmisid kostja ja E AS 10.04.2024 väikelaenulepingu nr XXX, mille alusel kanti kostja arvelduskontole 960 eurot. Lepingus lepiti kokku intressi määr 20,70% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks on 51,41%. Kostja on tasunud esimese tagasimakse vastavalt lepingu maksegraafikule summas 61,01 eurot. Edaspidised maksed puuduvad. Kuivõrd kostja lepingut ei täitnud ning oli võlgnevuses vähemalt 3 järjestikuse maksega, hoiatati kostjat 30.08.2024 teatega lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu täiendava kahenädalase tähtaja (13.09.2024) jooksul võlgnetavaid summasid. Kostja täiendava tähtaja jooksul lepingut ei täitnud ja võlgnevust ei tasunud, mistõttu edastati kostjale lepingu lõpetamise teade selle kohta, et alates 16.09.2024 on ühepoolselt leping lõpetatud. Nõue on vastavalt hageja ja E AS vahel sõlmitud nõudeloovutuse lepingule loovutatud hagejale.
3.Hageja nõuab hagis põhiosa 945,71 eurot, intressi 48,14 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 111,93 eurot, meeldetuletuskirja tasu 15 eurot, sissenõudmisega kaasnenud kulusid peale lepingu loovutamist 35 eurot ja viivist põhinõude tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni hagi esitamisele järgnevast päevast ehk alates 11.04.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Kohus on jätnud 20.05.2025 kohtumäärusega hagiavalduse käiguta ning kohustanud hagejat kõrvaldama kohtumääruses märgitud puudused (sh andis võimaluse esitada nõude ümberarvestus), hageja puuduseid ei kõrvaldanud ning ümberarvestust ei esitanud.
5.Kohus toimetas hagiavalduse ja 02.07.2025 kohtumääruse kostjale kätte 30.07.2025 kättetoimetamisportaali vahendusel. Kostja hagile vastanud ei ole.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus jätab hagi rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et krediidi andmisel oleks järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja ei ole esitanud nõude ümberarvestust, mistõttu ei ole kohtul võimalik hinnata, millises ulatuses on laenu tagastamise nõue sissenõutavaks muutunud.
7.Hageja nõude aluseks on E AS ja kostja vahel 10.04.2024 sõlmitud väikelaenuleping nr XXX (dtl 132, 40). Hageja nõuab hagis sissenõutavaks muutunud põhiosa 945,71 eurot, sissenõutavaks muutunud intressi 48,14 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist summas 111,93 eurot, meeldetuletuskirja tasu 15,00 eurot, sissenõudmisega kaasnenud kulusid peale lepingu loovutamist summas 35,00 eurot ja viivist lepingu põhinõude tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni hagi esitamisele järgnevast päevast ehk alates 11.04.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (dtl 130).
8.Tegemist on tarbijakrediidilepinguga. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Vastavalt VÕS § 402 lg-le 1 on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija 2/6
avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). VÕS § 408 lg 2 kohaselt muutub käesoleva seaduse § 404 lõikes 2 või 23 sätestatud andmete puudumisel krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama.
9.Käesoleval juhul on kostja lepingu allkirjastanud (dtl 39). Seega on tuvastatav kostja tahteavaldus lepingu sõlmimiseks ning kostja on allkirjastanud lepingudokumendid. Kuigi kohtule esitanud lepingul puudub hageja allkiri, on E AS täitnud lepingu järgse põhikohustuse ja hageja esitatud maksekorraldusest nähtuvalt on E AS kostjale üle kandnud 960 eurot (dtl 49). Lepingu number XXX ühtib maksekorraldusele märgitud lepingu numbriga. Seega loeb kohus, et leping oli sõlmitud.
10.Hagi asjaolude kohaselt on kostja teinud tagasimakse summas 61,01 eurot (põhiosa 14,29 eurot, intress 32,82 eurot, haldustasu 3,90 eurot, meeldetuletustasu 10 eurot) (dtl 134). Kohus on hagile lisatud laekumiste arvestuselt tuvastanud, et kostja on teinud tagasimakse summas 61,01 eurot, millest 14,29 eurot on arvestatud põhiosa katteks, 32,82 eurot intressi katteks, 3,9 eurot haldustasu katteks ja 10 eurot meeldetuletustasu katteks (dtl 50-51).
11.Hageja on esitanud faktiväite, et hageja edastas kostjale 04.11.2024 teate selle kohta, et vastavalt hageja ja E AS vahel sõlmitud nõudeloovutuse lepingule on nõue loovutatud hagejale (dtl 135). Kohus arvestab hageja selgitust tõendina, kuivõrd tegemist on lihtmenetlusega ja kostja ei ole vastuväidet esitanud. Hageja on esitanud kohtule ka kostjale saadetud nõudekirja, milles muuhulgas teavitas nõude loovutamisest (dtl 71). Nõudeloovutuse lepingut hageja esitanud ei ole, kuid kohus peab usutavaks, et nõue on loovutatud, sest hageja valduses on ka lepingu kohta käivad dokumendid.
12.Lepingu krediidikulukuse määr oli lepingu kohaselt 51,41% aastas (dtl 40, 132). Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli alates 01.01.2024 rakenduva krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 17,36%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 17,36% = 52,08%. VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud määr on kõrgem, kui kostjaga sõlmitud lepingu krediidikulukuse määr. Seega ei ületanud laenu krediidi kulukuse määr lepingute sõlmimise ja krediidi andmise ajal seadusega kehtestatud piirmäärasid.
13.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
14.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
15.Hageja on hagis selgitanud, kuidas toimus vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine. Hageja selgituste kohaselt omandas krediidiandja muuhulgas teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotlusel esitatud andmete alusel. Infot andmete tõepärasuse ja varasemate maksekohustuste täitmise kohta omandas krediidiandja lisaks ka avalikest andmebaasidest, mh E-krediidiinfo andmebaasist, Taust.ee andmebaasist, EMTA-st ja Rahvastikuregistrist. Krediidivõimelisuse hindamisel on 3/6
krediidiandja analüüsinud võlgniku regulaarset sissetulekut ning finantskohustusi võlgniku esitatud andmete põhjal. Krediiditaotluse täitmisel on kostja oma sissetulekuks märkinud 2500 eurot, kuid krediidiotsuse tegemisel on lähtutud võlgniku pangakonto sissetulekust, mille kohaselt oli võlgniku 4 kuu min sissetulek 2380,82 eurot. EMTA päringu kohaselt oli võlgniku 4 kuu min sissetulek 1150,99 eurot. Krediidiotsuse tegemisel on arvesse võetud ka infot võlgniku finantskohustuste ja majapidamiskulude kohta: finantskohustused on võlgnik märkinud 150 eurot ja majapidamiskulud 325 eurot. Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring (dtl 138-140). Hageja esitas tõenditena vastutustundliku laenamise selgitused (dtl 76-80) ja pangakonto väljavõtte (dtl 81-124).
16.Maakohus on seisukohal, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.
16.1.Hageja selgituse kohaselt lähtus esialgne krediidiandja laenutaotlusel esitatud andmetest ja omandas infot avalike andmebaaside vahendusel. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et krediidiandja on automatiseeritult analüüsinud kostja pangakontosid perioodil 01.12.2023-10.04.2024 (dtl 81-83). Kuigi kohtule on esitatud kostja pangakonto väljavõtete analüüs, nähtub hagiavaldusest, et kostja finantskohustuste ja majapidamiskulude osas on lähtutud kostja esitatud andmetest (dtl 140). Samas nähtub kohtule esitatud pangakonto väljavõtte analüüsist, et ainuüksi kostja keskmised laenumaksed analüüsitud perioodil olid 887,62 eurot kuus. Eelnimetatust tuleb järeldada, et krediidiandja ei ole kindlaks teinud kostja tegelikke igakuiseid finantskohustusi ja majapidamiskulusid ning neid krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtnud.
16.2.Enne tarbijale laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et võlausaldaja ei teinud enne lepingu sõlmimist kindlaks kostja sissetulekute, väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust. Samuti ei kontrollinud krediidiandja infot ülalpeetavate kohta.
16.3.Märkimisväärsed vastuolud esinevad kostja sissetuleku kontrollis. Hagiavalduse kohaselt on kostja enda sissetulekuna märkinud 2500 eurot, kuid krediidiotsuse tegemisel on lähtutud kostja pangakonto sissetulekust, mille kohaselt oli kostja 4 kuu minimaalne sissetulek 2380,82 eurot. Seejuures on hageja aga märkinud, et EMTA päringu kohaselt oli võlgniku 4 kuu minimaalne sissetulek 1150,99 eurot (dtl 140). Hageja ei ole põhjendanud, miks on lähtunud sissetulekust summas 2380,82 eurot, kui EMTA päringu kohaselt oli kostja sissetulek enam kui 1000 euro võrra väiksem. Seejuures nähtub kohtule esitatud pangakonto väljavõtte analüüsist, et kostja keskmine palk oli analüüsitud perioodil 1011,57 eurot (dtl 81).
16.4.Kuigi hagiavalduse selgituste kohaselt on krediidivõimelisuse hindamise protsessis tehtud päringud ka maksehäireregistritesse, ei nähtu esitatud tõenditest, kelle kohta päringud tehtud on. Seega ei ole tõendatud kostjal maksehäirete puudumise kontrollimine lepingu sõlmimise eelselt. Ühtlasi ei ole tõendatud, et krediidiandja oleks kontrollinud infot ülalpeetavate kohta.
16.5.Ülaltoodut arvestades on lepingu sõlmimisel kogumata andmed kostja tegelike sissetulekute, finantskohustuste ja majapidamiskulude kohta, teostamata on kostja krediidivõime kontroll. Üksnes kostja laenutaotluse alusel, mille andmed on vastuolus teistest allikatest pärinevate andmetega, kostja krediidivõime osas otsustuse tegemist ei saa pidada piisavaks. 4/6
16.6.Ilma mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija kulude ja finantskohustuste ning varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda need andmed teha adekvaatseid järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta (Tallinna RK 28.08.2024, nr 2-22-142669, p 11.2.2).
16.7.Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et võlausaldaja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.
17.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
18.TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
19.Kohus jättis 20.05.2025 kohtumäärusega hagiavalduse käiguta, selgitas muuhulgas vastutustundliku laenamise põhimõtet, juhtis tähelepanu probleemidele vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisel ning andis võimaluse esitada nõude ümberarvestus. Ühtlasi tuli hagejal esitada seisukoht lepingu ülesütlemise kehtivuse osas muutunud olukorra puhuks ehk kas kostjal oli lepingu ülesütlemise hetkeks krediidiandja ees võlgnevus, mis võimaldas lepingu kehtivalt üles öelda, juhuks kui kohus tuvastab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud (dtl 145-149). Vastavalt 20.05.2025 kohtumäärusele tuli kohtumääruses märgitud puudused kõrvaldada 14 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Hageja esindajale on määrus kätte toimetatud 20.05.2025 avaliku e-toimiku kaudu ehk tähtaeg saabus 03.06.2025. Hageja puuduseid ei kõrvaldanud, ümberarvestust ei esitanud ega esitanud seisukohta lepingu ülesütlemise kehtivuse osas.
20.Tallinna Ringkonnakohus on 12. juuli 2023 määruses tsiviilasjas 2-22-147995 punktis 12.2 selgitanud, et kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile, et krediidiandja oleks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks.
21.Kuivõrd hageja esitatud andmete ja tõendite alusel on kohus tuvastanud, et krediidiandja ei ole vastustundliku laenamise põhimõtet järginud ning hageja ei ole esitanud ka hoolimata 20.05.2025 kohtunõudest VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist (st hageja ei ole esile toonud ega tõendanud oma nõude aluseks olevaid asjaolusid, sh millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks ning andmeid selle kohta, kas 5/6
lepingu ülesütlemine kehtib), asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud ja on ebaselged. Seetõttu jätab kohus hagi kostja vastu rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
22.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
23.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
24.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
25.Kostja ei ole menetluses osalenud ning seega jääb hüvitamisele kuuluvate menetluskulude puudumise tõttu menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. (allkirjastatud digitaalselt) Helvia Räägel kohtunik
6/6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.