2-25-14109/15 - Võlaõigus - Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja - lahend.ee

1.Hagiavalduse kohaselt IPF Digital AS ja A.K. vahel sõlmiti 23.09.2019 esmane krediidileping nr 4557204, limiidiga 1000 eurot, intressimäär 45,96% aastas, krediidikulukuse määr 57,98% aastas. 03.01.2020 limiidi suurendamine, leping nr 4679556, limiit 1100 eurot, intressimäär 45,96% aastas, krediidikulukuse määr 57,98 % aastas. 11.03.2020 limiidi suurendamine, leping nr 4792317, limiit 1250 eurot, intressimäär 47,88% aastas, krediidikulukuse määr 60,96% aastas. 21.03.2021 limiidi suurendamine, leping nr 5025490, limiit 1400 eurot, intressimäär 47,16% aastas, krediidikulukuse määr 59,84% aastas. 24.04.2023 limiidi suurendamine, leping nr 5668063, limiit 3500 eurot, intressimäär 37,68% aastas, krediidikulukuse määr 45,67% aastas. 19.01.2024 limiidi suurendamine, leping nr 5713101381, limiit 5000 eurot, intressimäär 41,88% aastas, krediidikulukuse määr 51,78% aastas. 03.01.2020 limiidi suurendamine, leping nr 4679556, krediidikonto limiit: 1100 eurot; intressimäär 45,96% aastas, 0,13% päevas, krediidi kulukuse määr 57,98% aastas. 11.03.2020 limiidi suurendamine, leping nr 4792317, krediidikonto limiit 1250 eurot, intressimäär 47,88% aastas, 0,13% päevas, krediidi kulukuse määr 60,9 % aastas. 21.03.2022 limiidi suurendamine 1400 eurot, leping nr 5025490, intressimäär 47,6%, 0,13% päevas; krediidikulukuse määr 59,84%. 24.04.2023 limiidi suurendamine, leping nr 5668063 – krediidi limiit 3500 eurot, intressimäär 37,68%, 0,10% päevas, krediidikulukuse määr 45,67%. 19.01.2024 limiidi suurendamine, leping nr 57131013819, krediidi limiit 5000 eurot, intressimäär 41,88%, 0,12% päevas, krediidikulukuse määr 51,78%. Krediidikonto on kliendile avatav limiit, mille raames saab klient raha vabalt kasutusse võtta, seda tagastada ja uuesti kasutusse võtta. Krediidiandja on teinud perioodil 23.09.2019 kuni 14.10.2024 kostja arvelduskontole väljamakseid summas 8290,65 eurot. Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 7659,28 eurot, millest on arvestatud põhiosa katteks 3290,65 eurot, intressi katteks 4362,87 eurot, teenustasude katteks 5 eurot, viivise katteks 0,76 eurot. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega, kuivõrd kostja jättis lepingust tulenevad 18.11.2024, 18.12.2024, 18.01.2025 arved tasumata. Vastavalt lepingu punktile 11.1. klient peab maksma tagasi krediiti ja tasuma intressi ning tasusid igakuiselt vastavalt kliendile saadetud arvele. Samuti saadeti kostjale korduvaid meeldetuletusi, millele kostja ei reageerinud. Krediidiandja saatis 21.01.2025 kostjale lepingu ülesütlemise teate. Krediidiandja teatas, et kirja saatmise seisuga kostja võlgnevus krediidiandja ees on 597,97 eurot. Krediidiandja andis kostjale täiendava tähtaja eelpool mainitud võlgnevuse tasumiseks kuni 10.02.2025. Kostjale pakuti võimalust nimetatud tähtaja jooksul läbirääkimisteks. Krediidiandja on hoiatanud kostjat teates, et täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb krediidiandja lepingu üles. Siiski kostja ei tasunud krediidiandja poolt kindlaks määratud tähtajaks võlgnevust ega võtnud krediidiandjaga ühendust olukorra reguleerimiseks, mistõttu loetakse leping ülesöelduks 11.02.2025. Võlgnik nõuet ei tasunud, mistõttu on hageja pöördunud võla väljamõistmiseks kohtusse. Hageja on saatnud võlgnikule omalt poolt nõudekirja 14.02.2025, pretensiooni 28.02.2025 ja hagihoiatuse 09.04.2025, millele võlgnik ei ole reageerinud. Krediidiandja teavitas kostjat, et täiendava tähtaja jooksul võlgnetavate summade tasumata jätmise korral loovutab krediidiandja nõude B2 Impact OÜ-le. Tulenevalt lepingu tingimuste punktist 21.2. teade loetakse kätte antuks teate kätteandmisel allkirja vastu või 5 kalendripäeva jooksul tähitud kirjaga saatmise korral ja 1 kalendripäeva jooksul e-postiga, Iseteenindussüsteemi või

12.Hageja on tuginenud hagiavalduses sellele, et krediidiandja on kostjaga sõlmitud lepingu kehtivalt üles öelnud ning loovutanud talle sellest tulenevad nõuded, mille ta soovib käesolevalt maksma panna. Kohus peab Euroopa Kohtu praktika järgi omal algatusel kontrollima, kas krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, OPR-Finance s.r.o. vs. GK, p-d 18 ja 46). Samal seisukohal on olnud ka Riigikohus, kes on selgitanud, et kohus peab vastutustundliku laenamise põhimõtet omal algatusel kontrollima, sest imperatiivsetest põhimõtetest kõrvale kaldumine muudab tühiseks kas lepingus sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 403 4 lg 7) või lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 13 ja 25). Krediidiandja pidi VÕS § 4034 lg 2 kohaselt hindama kostja krediidivõimelisust nõuetekohase hoolsusega. Krediidiandja pidi krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtma kõiki talle teadaolevaid asjaolusid, mis võisid mõjutada kostja võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel. Muuhulgas pidi krediidiandja hindama kostja varalist seisundit, sissetulekut regulaarsust, kostja teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ning rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Krediidiandja pidi määrama vajalike hindamistoimingute ulatuse, lähtudes kostja kohta olemasolevatest andmetest, tarbijakrediidilepingu tingimustest ja võetava rahalise kohustuse suurusest. Krediidiandja pidi lähtuma krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. Krediidiandja pidi VÕS § 4034 lg 3 esimese lause kohaselt küsima krediidivõimelisuse hindamiseks kostjalt teavet, kasutama andmekogusid ja kontrollima mõistlikul viisil kostja esitatud teavet VÕS § 4033 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt. Kohtupraktikas on rõhutatud, et tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt. Muuhulgas peab krediidiandja üldjuhul küsima tarbija pangakonto väljavõtet. Riigikohus on leidnud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt pangakonto väljavõtet küsinud, peab ta tõendama, et muu teave oli piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 18). Krediidiandja võib sõlmida tarbijaga tarbijakrediidilepingu üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmane tagajärg on, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks tuleb lugeda seadusjärgne määr ning muid tasusid kostja hagejale sellisel juhul VÕS § 4034 lg 7 järgi ei võlgne. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata, sest hageja ei tõendanud, et krediidiandja ütles lepingu VÕS § 416 lg 1 kohaselt kehtivalt üles. Hageja ei esitanud VÕS § 4034 lg 7 kohaseid ümberarvutusi.