21. jaanuar 2026 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja
Tsiviilasi
nr 2-25-14109; B2 Impact OÜ hagi A.K. vastu võlgnevuse ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks; tsiviilasja hind 5866,35 eurot Kalev Kuningas
Kohtunik Hageja Hageja esindaja
B2 Impact OÜ (registrikood 11542046; aadress XXX, 10617 Harjumaa)
P.M. (XXX)
Kostja Asja lahendamine
A.K. (isikukood XXX; aadress XXX, XXX; XXX) kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi täielikult rahuldamata.
2.Seoses ülalmärgituga: 2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need hageja kanda; kostjal menetluskulusid ei esine; 2.2 toimetada kohtuotsus pooltele kätte.
3.Selgitada: 3.1 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2); 3.2 kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega (TsMS § 630); 3.3 TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.4 kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.5 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse
lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Hagi sisu
1.Hagiavalduse kohaselt IPF Digital AS ja A.K. vahel sõlmiti 23.09.2019 esmane krediidileping nr 4557204, limiidiga 1000 eurot, intressimäär 45,96% aastas, krediidikulukuse määr 57,98% aastas. 03.01.2020 limiidi suurendamine, leping nr 4679556, limiit 1100 eurot, intressimäär 45,96% aastas, krediidikulukuse määr 57,98 % aastas. 11.03.2020 limiidi suurendamine, leping nr 4792317, limiit 1250 eurot, intressimäär 47,88% aastas, krediidikulukuse määr 60,96% aastas. 21.03.2021 limiidi suurendamine, leping nr 5025490, limiit 1400 eurot, intressimäär 47,16% aastas, krediidikulukuse määr 59,84% aastas. 24.04.2023 limiidi suurendamine, leping nr 5668063, limiit 3500 eurot, intressimäär 37,68% aastas, krediidikulukuse määr 45,67% aastas. 19.01.2024 limiidi suurendamine, leping nr 5713101381, limiit 5000 eurot, intressimäär 41,88% aastas, krediidikulukuse määr 51,78% aastas. 03.01.2020 limiidi suurendamine, leping nr 4679556, krediidikonto limiit: 1100 eurot; intressimäär 45,96% aastas, 0,13% päevas, krediidi kulukuse määr 57,98% aastas. 11.03.2020 limiidi suurendamine, leping nr 4792317, krediidikonto limiit 1250 eurot, intressimäär 47,88% aastas, 0,13% päevas, krediidi kulukuse määr 60,9 % aastas. 21.03.2022 limiidi suurendamine 1400 eurot, leping nr 5025490, intressimäär 47,6%, 0,13% päevas; krediidikulukuse määr 59,84%. 24.04.2023 limiidi suurendamine, leping nr 5668063 – krediidi limiit 3500 eurot, intressimäär 37,68%, 0,10% päevas, krediidikulukuse määr 45,67%. 19.01.2024 limiidi suurendamine, leping nr 57131013819, krediidi limiit 5000 eurot, intressimäär 41,88%, 0,12% päevas, krediidikulukuse määr 51,78%. Krediidikonto on kliendile avatav limiit, mille raames saab klient raha vabalt kasutusse võtta, seda tagastada ja uuesti kasutusse võtta. Krediidiandja on teinud perioodil 23.09.2019 kuni 14.10.2024 kostja arvelduskontole väljamakseid summas 8290,65 eurot. Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 7659,28 eurot, millest on arvestatud põhiosa katteks 3290,65 eurot, intressi katteks 4362,87 eurot, teenustasude katteks 5 eurot, viivise katteks 0,76 eurot. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega, kuivõrd kostja jättis lepingust tulenevad 18.11.2024, 18.12.2024, 18.01.2025 arved tasumata. Vastavalt lepingu punktile 11.1. klient peab maksma tagasi krediiti ja tasuma intressi ning tasusid igakuiselt vastavalt kliendile saadetud arvele. Samuti saadeti kostjale korduvaid meeldetuletusi, millele kostja ei reageerinud. Krediidiandja saatis 21.01.2025 kostjale lepingu ülesütlemise teate. Krediidiandja teatas, et kirja saatmise seisuga kostja võlgnevus krediidiandja ees on 597,97 eurot. Krediidiandja andis kostjale täiendava tähtaja eelpool mainitud võlgnevuse tasumiseks kuni 10.02.2025. Kostjale pakuti võimalust nimetatud tähtaja jooksul läbirääkimisteks. Krediidiandja on hoiatanud kostjat teates, et täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb krediidiandja lepingu üles. Siiski kostja ei tasunud krediidiandja poolt kindlaks määratud tähtajaks võlgnevust ega võtnud krediidiandjaga ühendust olukorra reguleerimiseks, mistõttu loetakse leping ülesöelduks 11.02.2025. Võlgnik nõuet ei tasunud, mistõttu on hageja pöördunud võla väljamõistmiseks kohtusse. Hageja on saatnud võlgnikule omalt poolt nõudekirja 14.02.2025, pretensiooni 28.02.2025 ja hagihoiatuse 09.04.2025, millele võlgnik ei ole reageerinud. Krediidiandja teavitas kostjat, et täiendava tähtaja jooksul võlgnetavate summade tasumata jätmise korral loovutab krediidiandja nõude B2 Impact OÜ-le. Tulenevalt lepingu tingimuste punktist 21.2. teade loetakse kätte antuks teate kätteandmisel allkirja vastu või 5 kalendripäeva jooksul tähitud kirjaga saatmise korral ja 1 kalendripäeva jooksul e-postiga, Iseteenindussüsteemi või 2
Äpi kaudu saatmise korral. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus 5000 eurot, sissenõutavaks muutunud intress 62,98 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 295,87 eurot. Välja mõista kostjalt hageja kasuks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates 29.08.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni. Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud. Välja mõista kostjalt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale on kostja palunud välja mõista hagejalt menetluskuludena riigilõiv 595 eurot. Kostja põhjendused
2.Kostja esitas taotluse kompromissi sõlmimiseks. Hageja ja kostja esitasid kohtule 25.09.2025 kompromissi, mis Tartu Maakohtu 29.09.2025 määrusega jäeti kinnitamata. Pooltele anti tähtaeg uue ümberarvestusest lähtuva kompromissi esitamiseks. Hageja avaldas 9.12.2025 seisukohas, et kuivõrd kohus keeldus poolte kokkuleppe kinnitamisest, siis ei näe hageja kohtu ettekirjutusel kokkuleppe sõlmimise eesmärki. Pooled määravad ise oma tõendid ja asjaolud, millele tuginevad.
3.Tartu Maakohus andis 8.01.2026 hagejale tähtaja, et selgitada põhinõude ja sissenõutavaks muutunud viivise kujunemist ning esitada nõude ümberarvutus, kuna kohtu hinnangul ei ole krediidiandja laenamise põhimõtet järginud. Kohus selgitas, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjena tuleb hagejal tagasimaksed uuesti määrata, võttes arvesse intressimäära ja muude kulude vähenemisega. Kohus palus ka välja tuua, kas leping on ümberarvestuse tulemusena kohaselt üles öeldud, muuhulgas, kas kostja oli ka ümberarvutuse korral enne lepingu ülesütlemist kolme järjestikuse tagasimaksega VÕS § 416 lg 1 mõttes viivituses.
4.Hageja esitas 8.01.2026 hagiavalduse täienduse, milles kordas hagiavalduses esitatut. Hageja oma seisukohas leiab, et tarbijakrediidi osas ei ole TsMS muudetud ning ainuüksi Ringkonnakohtu lahend ei muuda TsMS kehtetuks. Hagejal ei ole rohkem tõendeid esitada ning tänase osalise kohtupraktika järgi puudusena esitatud kontoväljavõte ja kostja poolt võla tasumiste selekteerimisega hagiavalduse p-s 1.6 esmasel hagiavaldusel nimetatud. Seega, palub hageja kohtul teha otsus lähtudes esitatud tõenditest, kuivõrd hageja ei nõustu vähendama kohtunõudel etteruttavalt hagis selgelt esitatud ja tõenditega kinnitatud võlanõuet. Hageja ei esitanud nõude ümberarvutust. Kohtu põhjendused
Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
6.Hageja on esitanud kostja vastu nõue tulenevalt kostja ja hageja vahel sõlmitud tähtajatud krediidilepingud (dtl 248-366), mille on kostja perioodil 23.09.2019-14.10.2024 võtnud kasutusse krediidisumma kokku 8290,65 eurot (dtl 367-394) ja kostja on tagasimakseid teinud kokku 7659,28 eurot (dtl 395-400). Leping on üles öeldud 11.02.2025 (dtl 401), nõue on loovutatud hagejale.
7.Vaidlust ei ole selles, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 tähenduses. Hageja oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et laenuandja ütles lepingu üles 11.02.2025. Vaidlust ei ole, et kostja on 3
saanud laenu summas 8290,65 eurot ja vaidlust ei ole, et kostja on teinud tagasimakseid 7659,28 eurot. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab.
Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
9.Pooled esitasid kohtule kompromissilepingu, milles sisalduvad nõuded lähtunud asjaolust, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus sellega ei nõustunud.
10.Hagiavalduse kohaselt kliendi krediidivõimelisuse hindamiseks kogutud teabe kontrollimiseks ja täiendava teabe kogumiseks teeb IPFD ise või kolmanda isiku (Creditinfo) poolt IPFD-le pakutavaid infoteenuseid kasutades alati automaatsed päringud alljärgnevatesse andmebaasidesse: www.creditinfo.ee ja www.taust.ee, www.ametlikudteadaandned.ee, Pensioniregister. Taotlus aktsepteeriti manuaalprotsessis. Kliendi regulaarse netosissetuleku hindamisel võeti esmalt aluseks krediiditaotluses kliendi poolt esitatud keskmise netosissetuleku andmed, mida võrreldi Pensioniregistrist nähtuva keskmise netosissetuleku suurusega. Päring toimub IT süsteemide vahendusel automatiseeritult ning saadud maksuandmete alusel arvutab IPFD IT-süsteem välja kliendi keskmise netosissetuleku suuruse. Pensioniregistrist nähtuvate andmete alusel arvutatakse välja Kliendi keskmine netosissetulek: 1) kogumispensionimakse omaosaluse (1/3) alusel leitakse Kliendi ühe kuu brutosissetuleku summa 2) brutosissetuleku summast arvestatakse maha kehtivate määrade alusel töötaja töötuskindlustusmakse, kogumispensionimakse omaosalus ja tulumaks (arvestades seadusega lubatud tulumaksuvaba osa); kui krediiditaotluse esitamisele eelnenud kuu kohta ei ole andmed veel Pensioniregistrisse jõudnud lähtutakse kõige värskematest andmetest ja Kliendi keskmine netosissetulek arvutatakse viimase kolme (3) kuu andmete alusel, mille kohta Pensioniregistrisse on andmed kohale jõudnud Krediidivõimelisuse arvutustes (sh laenuteenindamise suhtarvu määramisel) võtab krediidiandja aluseks taotluse andmete ja EVK andmete võrdluses neist väiksema. Pensioniregistri andmetest nähtuvalt oli tarbija keskmine netosissetulek 889,22 eurot kuus. Kliendi regulaarse keskmise netosissetulekuna arvestatakse Kliendi regulaarset maksudejärgset sissetulekut.
11.Kohus leiab, et laenuandja on jätnud kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvestamata kostja pangakontolt nähtuva teabe kostja kohustuste kohta erinevate võlausaldajate ees. Kostja pangakonto väljavõtte põhjal pidi olema selge, et kostja väljaminekud ületavad tema sissetulekuid. Lisaks nähtub kostja pangakonto väljavõttest, et väljamakseid on tehtud erinevatele krediidiandjatele. See viitab sellele, et kostjal oli laenukohustusi vahetult enne laenutaotluse esitamist, mis oleks pidanud tekitama mõistlikus laenuandjas kahtluse, et kostja püsivalt ei suuda oma sissetulekute arvel katta oma väljaminekuid, vaid peab võtma selleks laene. Laenuandja ei omandanud piisavalt teavet laenutaotleja sissetulekute ja muude kohustuste kohta. Hoolas laenuandja oleks pidanud kostjalt tema pangakonto väljavõttelt nähtuvate muude finantskohustuste kohta vähemalt selgitusi küsima. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et laenuandja oleks kostjalt tema pangakonto väljavõttelt nähtuvate muude finantskohustuste kohta küsinud või palunud kostjal selgitada vastuolusid pangakonto väljavõttelt nähtuva teabe ja laenutaotlustes märgitu vahel. Samuti nähtub, et on sõlmitud lepingud ja sooritatud maksed Placet Group OÜ-le, Bandora AS-ile, Coop Finants AS-ile, IPF Digital. Samuti kohus märgib, et kontoväljavõte on esitatud ajavahemikus 1.01.2023-24.04.2023 kahe viimase so 24.04.2023 ja 19.01.2024 lepingute osas (dtl 22-246; 424-438). Eelnevate lepingute osas konto väljavõtteid esitatud ei ole, mis on ainus usaldusväärne viis laenutaotleja finantskohustuste kontrollimiseks. 4
12.Hageja on tuginenud hagiavalduses sellele, et krediidiandja on kostjaga sõlmitud lepingu kehtivalt üles öelnud ning loovutanud talle sellest tulenevad nõuded, mille ta soovib käesolevalt maksma panna. Kohus peab Euroopa Kohtu praktika järgi omal algatusel kontrollima, kas krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, OPR-Finance s.r.o. vs. GK, p-d 18 ja 46). Samal seisukohal on olnud ka Riigikohus, kes on selgitanud, et kohus peab vastutustundliku laenamise põhimõtet omal algatusel kontrollima, sest imperatiivsetest põhimõtetest kõrvale kaldumine muudab tühiseks kas lepingus sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 403 4 lg 7) või lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 13 ja 25). Krediidiandja pidi VÕS § 4034 lg 2 kohaselt hindama kostja krediidivõimelisust nõuetekohase hoolsusega. Krediidiandja pidi krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtma kõiki talle teadaolevaid asjaolusid, mis võisid mõjutada kostja võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel. Muuhulgas pidi krediidiandja hindama kostja varalist seisundit, sissetulekut regulaarsust, kostja teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ning rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Krediidiandja pidi määrama vajalike hindamistoimingute ulatuse, lähtudes kostja kohta olemasolevatest andmetest, tarbijakrediidilepingu tingimustest ja võetava rahalise kohustuse suurusest. Krediidiandja pidi lähtuma krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. Krediidiandja pidi VÕS § 4034 lg 3 esimese lause kohaselt küsima krediidivõimelisuse hindamiseks kostjalt teavet, kasutama andmekogusid ja kontrollima mõistlikul viisil kostja esitatud teavet VÕS § 4033 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt. Kohtupraktikas on rõhutatud, et tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt. Muuhulgas peab krediidiandja üldjuhul küsima tarbija pangakonto väljavõtet. Riigikohus on leidnud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt pangakonto väljavõtet küsinud, peab ta tõendama, et muu teave oli piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 18). Krediidiandja võib sõlmida tarbijaga tarbijakrediidilepingu üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmane tagajärg on, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks tuleb lugeda seadusjärgne määr ning muid tasusid kostja hagejale sellisel juhul VÕS § 4034 lg 7 järgi ei võlgne. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata, sest hageja ei tõendanud, et krediidiandja ütles lepingu VÕS § 416 lg 1 kohaselt kehtivalt üles. Hageja ei esitanud VÕS § 4034 lg 7 kohaseid ümberarvutusi.
13.Krediidiandja saab tarbijakrediidilepingu VÕS § 416 lg-te 1 ja 2 järgi tarbija makseviivituse tõttu erakorraliselt üles öelda järgmistel tingimustel: tarbija on viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega; krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist; krediidiandja on pakkunud tarbijale hiljemalt koos eelnimetatud kahenädalase tähtajaga kokkuleppele jõudmiseks läbirääkimiste võimalust.
14.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et lepingu erakorralise ülesütlemise eeldused oli täidetud ka VÕS § 4034 lg 7 kohase nõude ümberarvutuse korral. Kohus andis hagejale 8.01.2026 tähtaja, et selgitada põhinõude ja viivisenõude kujunemist ning selgitas, et hagejal tuleb teha nõude ümberarvutus ning tagasimaksed uuesti määrata, võttes arvesse intressimäära ja muude kulude vähenemisega.
5
15.Hageja esitas 8.01.2026 seisukoha, milles kordas hagiavalduses esitatut ja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 5000 eurot, sissenõutavaks muutunud intress 62,98 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 295,87 eurot ning välja mõista kostjalt hageja kasuks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates 29.08.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni. Hageja ei esitanud vaatamata kohtu selgitustele VÕS § 403 4 lg 7 kohaseid ümberarvutusi.
16.Kohus leiab, et VÕS § 4034 lg 7 kohaste ümberarvutuste esitama jätmise tõttu ei ole hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tagajärgi arvestades tõendanud, kas ja millal kostja maksetega viivitusse jäi ega seda, millal krediidiandja oleks saanud lepingu üles öelda. Hageja ei ole tõendanud, et ülesütlemise materiaalsed eeldused VÕS § 416 lg 1 tähenduses oleksid olnud täidetud. Hageja ei tõendanud, et kostja oleks olnud maksete tasumisega viivituses ka siis, kui lähtuda VÕS § 4034 lg 7 kohastest ümberarvutustest, mille järgi saanuks krediidiandja kostjalt nõuda üksnes põhivõla ja seadusjärgse intressi tasumist.
17.Hageja jäi ka enda 8.01.2026 seisukohas selle juurde, et krediidiandja ütles kolme järjestikuse maksega tasumisega viivitamise tõttu lepingu 11.02.2025 kehtivalt üles, sest kostja oli viivituses 18.11.2024, 18.12.2024, 18.01.2025 tagasimaksetega. Kohtul ei ole võimalik hagiavalduses väljatoodust ega lisatud tõenditest ise järeldada, millal kostja kolme makse tasumisega VÕS § 416 lg 1 tähenduses viivitusse jäi. Hageja on kohtule esitanud tabeli, kus peaksid kajastuma maksed ja tagasimaksed (dtl 395-400), sellest ei ole võimalik aru saada, millal kostja tasumisega viivitusse jäi. Selline maksete ja tagasimaksete tabel ei kajasta ka VÕS § 4034 lg 7 kohaseid ümberarvutusi.
18.Eeltoodut arvestades jätab kohus hagi rahuldamata. Hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt kogu tasumata põhivõlga. Kuivõrd lepingu ülesütlemisel põhinev põhivõla nõue jääb rahuldamata, jäävad rahuldamata ka kõrvalnõuded.
19.Kohus määrab TsMS § 173 lg 1 kohaselt kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kostjal menetluskulusid ei esine. (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.