nr 2-22-134829 Aktiva Finance Group OÜ hagi Gxxxxx-Lxxx Kxxxx vastu Placet Group OÜ-ga 20.02.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr KK3651817 tuleneva põhivõlgnevuse 1999,35 euro, intressi 202,76 euro, sissenõudmiskulude 50 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 593,35 euro ning viivise alates 30.12.2022 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 40,57% aastas väljamõistmiseks hagimenetlus lihtmenetlusena
Hagihind
3656,60 eurot
Kohtunik
Kadi Karting
Hageja
OÜ Aktiva Finance Group (registrikood: 10746479, asukoht: A. Weizenbergi 20, Tallinn)
5.Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja kostjale. Edasikaebe kord ja selgitused Kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633). Arvestades hagihinda, mis ei ületa põhinõudelt 3500 eurot ning koos kõrvalnõuetega 7000 eurot, on kohus lahendanud asja TsMS § 405 lg 1 kohaselt õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest, s. o ilma kohtuistungi pidamiseta; menetlusosalistele on teatatud õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud.
Kohus ei anna luba lihtmenetlusotsuse edasikaebamiseks. See ei välista samas edasikaebeõiguse kasutamist. Kohus selgitab aga, et lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2).
ASJAOLUD
1.Kohus võib lihtmenetlusotsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid (TsMS § 444 lg 1). Seega piirdub kohus käesolevalt üksnes olulisemate väidete ja asjaolude väljatoomisega.
2.Hageja on 29.12.2022 esitanud kohtusse hagi kostja vastu tarbijakrediidilepingust tuleneva võla nõudes (dtl 18-22). Hageja toob välja, et kostja sõlmis Placet Group OÜ-ga (krediidiandja) 20.02.2021 tarbijakrediidilepingu nr KK3651817 ja 02.03.2021 põhitingimuste muutmise kokkuleppe, millega kostja sai krediiti 1999,35 eurot (dtl 23-36). Lepingu krediidi kulukuse määraks on 49% aastas ja krediidi kogukulu 2239 eurot ning põhitingimuste muutmise kokkuleppe järgselt 3733,33 eurot. Seisuga 22.03.2022 oli kostjal võlgnevus 292,76 eurot, millest tulenevalt krediidiandja andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks (dtl 37). Kuna kostja oma laenulepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud, ütles Placet Group OÜ 06.04.2022 lepingu üles ja loovutas nõude Aktiva Finants OÜle (dtl 38).
3.Hageja nõuab kostjalt põhivõla 1999,35 euro, intressi 202,76 euro, võla sissenõudmiskulude 50 euro, hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 593,35 euro ning alates 30.12.2022 kuni põhivõla tasumiseni viivise 40,57% põhivõlalt aastas tasumist. Samuti palub hageja jätta kostja kanda menetluskulud – õigusabikulud 480 eurot ja riigilõivu 55 eurot, samuti välja mõista viivise tasumata menetluskuludelt lahendi jõustumisest menetluskulude tasumiseni.
4.Hageja on täiendavalt selgitanud asjaolusid tarbijakrediidilepingu kehtivuse, krediidikulukuse määra ning vastutustundliku laenamise põhimõtte osas (dtl 74-83). Hageja selgitab, et poolte vahel sõlmitud leping on sõlmitud sidevahendi abil. Kostja laenutaotlus on esitatud elektrooniliselt laenuandja kodulehe vahendusel (dtl 84-94). Kuivõrd sidevahendi abil sõlmitava tarbijakrediidilepingu puhul loetakse krediidiandja esitatavad nõuded täitnuks, kui ta on esitanud tarbijale Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe käesolevas paragrahvis nimetatud teabega ja lisateabega finantsteenuste kaugturustuse kohta, siis hageja tõendab, et laenuandja on kostjale, enne lepingu sõlmimist saatnud euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe, lepingu põhitingimused ja üldtingimused (dtl 285; 291; 295; 297; 329). Kostja on tingimustega nõustunud, neid aktsepteerinud ja lepingu sõlminud. Vastutustundliku laenamise kohta selgitas hageja, et kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet. Analüüsi tulemusena selgus, et kliendi igakuine netosissetulek on piisav laenutaotluse rahuldamiseks ning samuti on igakuised kohustused väiksemad, kui kliendi sissetulekud (dtl 84 kliendi andmed). Lisaks on laenuandja kontrollinud avalike andmebaase ja registreid (dtl 86; 94; 399, Creditinfo.ee, dokumendi kontroll, elamisloa kontroll, andmed rahvastikuregistrist, taust.ee). Esitatud on kostja profiilanalüüs (dtl 96-257). Lähtudes maksehäireregistri informatsioonist ei olnud lepingute sõlmimise kuupäeval kostjal
ühtegi maksehäiret ja samuti Taust.ee süsteemist nähtub, et kostjal lepingu sõlmimisel maksehäired puudusid.
5.Hageja esitab tõendina krediidikonto väljavõte, millest nähtub krediidisumma väljamakseid, kuidas on krediidikonto kaardi kasutatud, mis summas tagasimakseid teostatud ja mille katteks tagasimaksed on arvestatud. Kokkuvõtvalt teostas kostja tagasimakseid summas 669,24 eurot, millest põhiosa katteks 160,94 eurot, intressi katteks 503,30 eurot ja meeldetuletustasu katteks 5 eurot (dtl 275). Hageja sissenõudmiskulu 50 eurot kujuneb 07.04.2022, 18.04.2022, 03.05.2022 saadetud tasulistest meeldetuletuskirjadest ja muudest makseviivitusega tekkinud kuludest (dtl 400-476).
6.Hageja selgitab täiendavalt (dtl 497-498), et on teinud päringu laenuandjale kostja pangakonto väljavõte saamiseks ja on saanud Nordigeni poolt koostatud konto väljavõtte analüüsi, millel on konto andmed. Laenuandja selgitas täiendavalt, et konto väljavõte on täidetud automaatselt läbi Nordigen süsteemi, mis tähendab, et väljavõtet eraldi dokumendina ei ole. Eeltoodust tulenevalt nähtub, et laenuandja on kontrollinud kostja pangakonto väljavõtet ning sellest tulenevalt on teinud laenuotsuse. Kostja taotluses esitatud andmete ja pangakonto väljavõte alusel on laenuandja saanud teda, et kostja sissetulek on 600 eurot ja väljaminekud (koos majapidamiskulude ja laenu osamaksega) on 215,43 eurot, mis tähendab, et kostjale jäi reservi vähemalt 384,57 eurot. Kuivõrd esitatud konto väljavõtted pole kohtule selgelt loetavad, esitas 04.06.2024 hageja kohtule järgneva selgituse: „Selgitan, et esialgne võlausaldaja on kasutanud kontoanalüüsi ja pärimise teenust (AccountScoringut), mille abil saab laenuvõtja anda oma pangakontode analüüsimiseks tehnilise ligipääsu teenusepakkujale (AccountScoring). Selle käigus saab teenusepakkuja kontoväljavõtte ja vajadusel ka konto andmete analüüsi. Esitatud kontoväljavõte on masinloetavas formaadis, mida süsteemid omavahel vahetavad. Sellel korral siis pank(pangad) on edastanud selle kontoanalüüsi teenusepakkujale, kelle kaudu see on liikunud edasi krediiti andvale ettevõttele, kui tõendus andmetest, mille järgi krediidiotsus on tehtud. Tegemist on laenuvõtja jaoks lihtsama protsessiga, kus ta ei pea minema igasse panka eraldi küsima neilt allkirjastatud pabereid ja siis viima need laenuandjale. Selle käigus saab laenutaotleja anda kõigi oma kontodele tehniline ligipääs konto analüüsiks ja andmete vahetamiseks. Tavalises formaadis konto väljavõtet endine võlausaldaja ei ole väljastanud.“
7.Kohus tagastas 06.06.2024 hagejale 25.08.2023 esitatud lisa 1 (konto analüüs) ja 04.06.2024 esitatud lisa 1 (konto analüüs), kuivõrd dokumendid on loetamatud.
8.Hageja vastuses kohtunõudele avaldas 13.09.2024, et kostja on kokku saanud krediiti 2160,29 eurot, teinud tagasimakseid 669,24 eurot, millest 160 eurot on põhiosa katteks, intressi katteks 503,30 ja meeldetuletuste katteks 5 eurot ja (dtl 1139-1142).
9.Kohus on toimetanud hagiavalduse, menetlusse võtmise määruse ja täiendavad seisukohad kostjale kätte, kuid kostja ei ole kohtule vastanud. Hagi on kätte toimetatud kostjale 19.01.2023 e-toimiku kaudu.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses võib põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2).
11.Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ja hinnanud TsMS § 232 lg 1 kohaselt poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
12.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
13.On tuvastatav, et Placet Group OÜ ja kostja sõlmisid 20.02.2021 laenulepingu nr KK3651817 ja 02.03.2021 krediidikonto lepingu põhitingimuste muutmise kokkuleppe, mille alusel väljastati kostjale krediiti 1999,35 eurot (dtl 275-280). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Krediidiandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning laenu välja maksnud. Vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 6.1. tasub laenusaaja, kas kogu laenu, osa sellest või vähemalt maksekorraldusel näidatud kohustusliku minimaalse osamakse. Minimaalne osamakse koosneb krediidijäägi tagasimaksest, intressist ja muudest lepingu alusel arvestatud summadest. Minimaalse osamakse suurus on määratud põhitingimustes. Tsiviilasja materjalidest tulenevalt ei ole kostja tagasimakseid teinud korrapäraselt.
14.Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 02.03.2021 krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 20,09%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3x20,09% = 60,27%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli 49% aastas (dtl 23-24), mis ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
15.Samuti on tuvastatav, et kuivõrd kostja tulenevalt laenuandja täiendavast tähtajast võlga ei tasunud, ütles krediidiandja laenulepingu nr KK3651817 06.04.2022 üles (dtl 37) ning loovutas nõude hagejale 07.04.2022 (dtl 38). Kostja ülesütlemisele ega nõude loovutamisele vastuväiteid esitanud ei ole.
16.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
17.VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks ei piisa ainult krediidiandjate ja -vahendajate seadus (KAVS) § 49 lg-s 1 sätestatud sise-eeskirjaga kehtestatud krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodikast. Vastav metoodika peab olema ka selline, et metoodika alusel tarbija krediidivõime hindamisel saadud tulemuse põhjal oleks selge, kas tarbija suudab või ei suuda oma sissetulekuga krediidilepingust tulenevaid kohustusi lepingus kokkulepitud tingimustel täita (KAVS § 49 lg 4). Krediidivõimelisuse hindamise metoodika ei saa olla paika pandud nii, et tarbijale elamiskuludeks arvestatud raha tegelikkuses keskmisele inimesele vähemalt minimaalsel tasemel elutingimuste loomist ei võimalda.
18.Kohus selgitas 15.03.2023 hagejale, et hagejal tuleb lepingu kehtivuse kontrolliks välja tuua krediidikulukuse määr, esitada detailsed andmed selle kohta, et vastutustundliku laenamise
põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud ning vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ka tõendada (dtl 69), mh täiendavalt asjaolud kostja poolt krediidisummade kätte saamise kohta ja millal ning mis summas kostjalt laenuandjale maksed laekusid ja mille katteks.
19.Kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohta on Riigikohus märkinud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks (vt RKTKo nr 2-21-13098, p 18). VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Enne tarbijale laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, varasemate maksekohustuste täitmine ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 koosmõjus (KAVS) § 49 lg 1 pdega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust. Hageja avaldas, et kostja pangakonto väljavõtet on analüüsitud, kuid kohtule esitatud konto analüüs oli loetamatu, mistõttu ei ole kohtul võimalik hinnata, mil määral seda krediidivõimekuse hindamisel arvesse võeti. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Maksehäirete puudumine ei ole selle sätte tähenduses piisav muu teave. Maksehäirete puudumine, elamisloa ega kinnisvara olemasolu ei näita tarbija väljaminekute suurust. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha objektiivseid järeldusi tarbija kohustuste suuruse kohta. Üksnes kostja märgitud hinnang enda majapidamiskulude suuruse kohta ei ole piisav, kuivõrd kostja ei pruukinud aru saada, mida selle all mõeldud on. Ei nähtu, et oleks kontrollitud infot kostja muude kohustuste kohta. Seega pole võimalik järeldada, et isiku varaline seisund ja krediidivõime oleks kindlaks tehtud. Eelnimetatu ei sõltu igakuise tagasimakse suurusest ega isiku sissetuleku suurusest. Ka suurema sissetulekuga isiku jaoks võib väiksem kuumakse olla isiku maksevõimet ületav, kui isikul on kõik muud kohustused kokku igakuiselt suuremad kui tema sissetulek. Seda aga välja selgitatud ega kontrollitud pole. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja lasta vajadusel andmeid täpsustada (RKTKo nr 2-14-21710, p 29.3).
20.Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, on selle rikkumise tagajärjeks, et VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel saab hageja nõuda tagasi kostjalt põhivõla koos VÕS §-s 94 sätestatud intressiga, st hagi on võimalik osaliselt rahuldada. Kui tarbija on tühise
intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale või tema eriõigusjärglasele raha, tuleb see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks (vt RKTKm 2-23-116386, p 14.1.4, RKTKm, 2-21-13098/50, p-d 25 ja 26). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli tarbijakrediidilepingu sõlmimise ajal veebruaris 2021. aastal 0% (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar), mis oli kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Vastavad kõrvalnõuded (võla sissenõudekulu, viivised) jätab kohus rahuldamata.
21.Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p-ga 1 ja VÕS § 108 lg-ga 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Rikkumise vabandavatus on raha maksmise kohustuse rikkumisel üldjuhul olemuslikult välistatud. Kuivõrd on tuvastatav, et kostja on kokku saanud krediiti 2160,29 eurot ja teinud tagasimakseid kokku 669,24 eurot (dtl 1139-1142), mis tuleb kõik arvestada põhivõla katteks, on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 1491,05 eurot (2160,29-669,24).
22.TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kadi Karting kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.