2-24-3376/11 - Võlaõigus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

tagasi maksma osamaksete kaupa. Osamakse sisaldas laenu põhiosa, intressi, kuutasu ja ühekordset lepingutasu. Hagiavalduse kohaselt leppisid pooled kokku, et laenuandja annab laenusaajale laenu summas 10 000 eurot ja laenusaaja kohustub tegema laenuandjale igakuiseid tagasimakseid summas 154,67 eurot kuus (välja arvatud esimene makse, mille suurus on 201 eurot ja viimane makse, mille suurus on 154,69 eurot) intressimääraga 13,90% aastas ehk 0,04% päevas. Lepingutasuks leppisid pooled kokku 200 eurot. Lepingutasu tasus kostja lepingu sõlmimisel. Vastavalt väikelaenulepingu eritingimustele „Lepingu tingimused“ oli krediidi kulukuse määr 15,41% ja krediidikulu kogusumma 18 806,75 eurot. Kostja sai laenu kätte ja esialgu tasus laenu tagasimakseid laenuandjale. Edaspidiselt ei täitnud kostja lepingust tulenevaid maksekohustusi korrektselt, mistõttu saatis laenuandja laenusaajale 13.07.2023 lepingu ülesütlemise hoiatuse. Hoiatuses oli viide lepingu üldtingimuste punktile 11 ning selgitatud, et laenuandja annab võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja kuni 27.07.2023 ning võla tasumata jätmise korral ütleb laenuandja lepingu üles alates 28.07.2023. Hagiavaldusest nähtuvalt kostja nimetatud võlgnevust laenusaaja poolt lepingu ülesütlemise hoiatuses märgitud kuupäevaks (27.07.2023) ei tasunud, mistõttu ütles hageja lepingu üles. Hagiavalduse kohaselt tõi lepingu ülesütlemine kaasa ka kogu krediidisumma ja sissenõutavaks muutunud kõrvalnõuete viivitamatu tagastamise kohustuse. Lepingu lõppemise seisuga oli kostja võlgnevus kokku 9945,82 eurot, mis koosnes krediidisummast 9543,24 eurot, intressist 393,55 eurot, viivisest lepingu kehtivuse ajal 28.07.2023 seisuga 2,39 eurot ja võlamenetlustasust 6,64 eurot. Kostja on tasunud 11 kuu krediidisumma tagasimaksed täielikult ja osaliselt 12 kuu tagasimakse kogusummas 456,77 eurot. Enne lepingu üles ütlemist oli kostjal tasumata kolme kuu, so 10.05.2023, 10.06.2023 ja 10.07.2023, krediidisumma tagasimaksed. Kokku on kostjal tasumata krediidisumma 9543,24 eurot. Vastavalt lepingule oli kostjal kohustus tasuda intressi. Kostja tasus 11 osamakse intressi maksed kogusummas 1294,94 eurot. Alates 10.05.2023 osamaksest on kostjal intressid tasumata. Hageja intressinõue kostja vastu on kokku summas 393,55 eurot. Hagiavaldusest nähtuvalt on L AS nõuete loovutamise lepinguga loovutanud oma nõuded koos kõrvalkohustustega ja kõigi sellest tulenevate õigustega 28.07.2023 I DAC’le, kelle volitatud esindajaks Eestis oli I AS. Järgnevalt loovutas I DAC 13.08.2023 nõuete loovutamise lepinguga antud nõude koos kõrvalkohustustega ja kõigi sellest tulenevate õigustega Aktsiaseltsile Julianus Portfolio. Julianus Portfolio AS ühines Julianus Inkasso OÜ-ga 23.10.2023 sõlmitud ühinemislepingu alusel, mille tulemusena Julianus Inkasso OÜ ühendas endaga Julianus Portfolio AS-i. Seega on õigusjärglaseks Julianus Inkasso OÜ. Enne hagiga kohtusse pöördumist saatis I AS kostjale kohtuväliseid nõudeid kohustuse täitmiseks ja kohtumenetluse alustamise hoiatusi, kuid kostja võlgnevust ei tasunud. Kohtuvälise sissenõudmise läbiviimise eest on nõudele lisandunud sissenõudekulu 50 eurot kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p-ga 3, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista lepingu kehtivuse ajal sissenõutavaks muutunud viivise summas 2,39 eurot. Lisaks palub hageja mõista välja kostjalt lepingust tuleneva viivise pärast lepingu ülesütlemist kuni hagi esitamiseni. Lepingu eritingimustes on pooled leppinud kokku viivise määraks lepingujärgse intressimäära 13,90% aastas. Hageja arvestab viivist põhinõudelt 9543,24 eurolt alates lepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni summas 816,90 eurot. Lisaks nõuab hageja edasiulatuvat viivist alates hagi esitamisele järgnevast päevast. 15.05.2024 määrusega võttis kohus hagi menetlusse. Kostja on esitanud vastuse hagiavaldusele, milles teavitas kohut, et kõik aktseptid on tagasi

lükatud. Lisaks esitas kostja kohtule enesemääramise deklaratsiooni. Kostja tõi välja, et hageja ei ole kusagil märkinud fakti, et kostja on e-kirjadele ja ka füüsilistele kirjadele vastanud, kõik aktseptid täiuslikult tagasilükanud ning on ka reaalselt kohtunud L AS-i esindatava juristiga. Kostja on edastanud kohtule ca 300 leheküljelise dokumentide komplekti, mis sisaldab muuhulgas koopiat kuni 11.12.2007 kehtinud võlaõigusseaduse redaktsioonist. Kohtu põhjendused Kohus peab mõistlikuks lahendada asi kirjalikus menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt sittavad tõendeid menetlusosalised. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid ja otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Puudub vaidlus, et L AS ja kostja sõlmisid 29.04.2022 väikelaenulepingu nr xxxx. 29.04.2022 tegi L AS laenu väljamakse summas 9800 eurot kostja arveldusarvele. Kostja ei ole laenu tagastamise kohustust korrektselt täitnud. Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks TsMS § 231 lg 4 alusel. Hageja nõude aluseks oleva lepingu näol on tegu tarbijakrediidilepinguga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja seisukohtadega ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja nõuab kostjalt väikelaenulepingust nr xxxx tulenevat põhivõlgnevust summas 9543,24 eurot, intressivõlgnevust summas 393,55 eurot, viivist lepingu kehtivuse ajal 28.07.2023 seisuga summas 2,39 eurot, sissenõudmiskulu summas 50 eurot ja pärast lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud viivist summas 816,90 eurot. Kohus analüüsib lepingu kehtivust VÕS § 406 2 sätestatu kohaselt järgmiselt. VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra

arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Väikelaenulepingu nr xxxx krediidi kulukuse määraks on 15,41%. 29.04.2022 laenulepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 16,95% aastas (alates 30.11.202131.05.2022). Kolmekordne määr oleks seega 50,85% aastas. Tulenevalt eeltoodust ei ületa lepingu krediidi kulukuse määr rohkem kui kolm korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra. Seega ei ole leping tühine VÕS § 4062 lõike 1 alusel. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Käesolevalt on nõue kehtivalt üle läinud Julianus Inkasso OÜ-le. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. VÕS § 403 4 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub lg-s 6 sätestatud kohustust kontrollida tarbija krediidivõimet, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17). Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. VÕS § 4034 lg 1 järgi on krediidiandja enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama. VÕS § 403 4 lg 6 kohaselt võib vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS §

4034 lg 13). VÕS § 4035 lg 1 kohaselt on krediidiandja või krediidivahendaja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud andma tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale. Kohus selgitas 08.04.2024 määruses hagejale, et hagejal tuleb esitada detailsed andmed selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud ning vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ka tõendada. Hageja on toonud välja, et krediidiandja L AS on 10.12.2023 selgitanud kostjale vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisega seotud asjaolusid. Krediidiandja selgitas, et kostja krediidivõimelisuse hindamiseks sai krediidiandja andmeid kostjalt endalt ning sisemistest ja välistest andmebaasidest. Kõiki andmeid, mida krediidiandja sai, võeti arvesse kostja krediidivõimelisuse hindamisel kogumis. Hageja tõi välja, et kostja esitab krediiditaotlusega järgmised andmed: eesnimi, perekonnanimi, dokumendi nr, e-post, telefon, haridustase, perekonnaseis, ülalpeetavad, tegevusala, sissetulekud, kohustused ja soovitud krediidisumma. Hageja selgitas, et esitatud andmete, teostatavate päringute ning nende tulemuse töötlemine toimub vastavalt krediidiandja poolt kehtestatud sise-eeskirjadele. K. H. on läbi krediidiandja infotehnoloogilise lahenduse 27.04.2022 esitanud krediidiandjale remondilaenu taotluse, mis on registreeritud numbriga 1427499. Krediidiandja on kostja sissetulekuid ja kohustusi kontrollinud kostja pangakonto väljavõtte alusel. Kontrollid on teostatud taotluse esitamisele eelneva kuue kuu perioodi osas. Sissetuleku kontrolli tulemusena on krediidiandja arvestanud kostja keskmise stabiilse ja regulaarse sissetulekuna 832,32 eurot, mis on krediidiandja poolt korrigeeritud vastavalt ülalpeetavate arvule ning korrigeeritud sissetulekuks on saadud 603,84 eurot. Vastav summa on laenuteenindusvõimekuse väljaarvutamisel võetud ka aluseks. Kontoväljavõttelt on kontrollitud laenusaaja igakuised finantskohustused. Krediidiandja on laenusaajaga täpsustanud kohustust H AS-i ees ning laenusaaja on selgitanud, et nimetatud kohustus on täidetud. Krediidiandja on kontrollinud kostja eelnevat maksekäitumist nii välistest registritest kui ka oma sisemistest andmebaasidest. Maksehäirete kontrolli tulemusena nähtus, et kostjal puudusid maksehäired taotluse esitamisel. Samuti ei olnud kostjal krediidiandja ees negatiivset makseajalugu. Seega võis krediidiandja järeldada, et negatiivne maksekäitumine kostjal puudub. Vastavalt krediidiotsuse tegemise ajal kehtinud krediidivõimelisuse hindamist reguleerivatele eeskirjadele on laenusaaja osas kogumis analüüsitud andmed vastanud kehtestatud nõuetele. Sealhulgas on laenusaaja osas välja arvutatud Xxxx skoor, mis on sisuliselt laenusaaja maksejõuetuse tekkimise tõenäosuse kalkuleerimine ning mudeli funktsiooniks on logistilise regressiooni mudel, mis hindab laenusaaja maksejõuetuse tõenäosust. Laenusaaja osas väljaarvutatud skoor on jäänud lubatud piiridesse, vastasel juhul ei oleks krediidiandja teinud positiivset krediidiotsust. Kostja taotlus on heaks kiidetud laenuspetsialisti poolt. Sealhulgas on laenuspetsialist otsustanud mitte võimaldada laenusaajale krediidisummat 25 000 eurot nagu laenusaaja oli taotluse esitamisel soovinud. Krediidiotsus on tehtud krediidisummas 10 000 eurot. Arvestades eelnevaid asjaolusid, on krediidiandja seisukohal, et krediidiandja on kostja poolt esitatud taotlust analüüsinud ning krediidiotsuse teinud selliselt, et on pidanud kinni seadusest tulenevatest vastutustundliku laenamise põhimõtetest ning oma sise-eeskirjades kehtestatud nõuetest. Kohus asub seisukohale, et hageja poolt viidatud tegevusi saab lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Enne tarbijale laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, varasemate maksekohustuste täitmine ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 koosmõjus krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-dega 1-7).

Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja on teinud enne laenude väljastamist kindlaks laenusaaja kõikide kohustuste suurused. Sealjuures on krediidiandja analüüsinud kostja arvelduskonto väljavõtet, millelt nähtub, et kostja keskmine ja regulaarne sissetulek on 832,32 eurot. Vastav summa on krediidiandja poolt korrigeeritud vastavalt ülalpeetavate arvule ning korrigeeritud sissetulekuks on saadud 603,84 eurot. Kostjal tuli tasuda igakuise osamaksena 154,67 eurot (va esimene ja viimane maksegraafiku järgne osamakse). Lisaks puudusid kostjal maksehäired ning kohustused teiste finantsasutuste ees. Seega, kohtu hinnangul, oli kostja isikuks, kes oli võimeline laenu teenindama. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja on kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ning hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 403 4 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710, p 29.3). Kohtu hinnangul on praegusel juhul hageja seda teinud. VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Laenuandja on edastanud 13.07.2023 laenusaajale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles oli selgitatud, et laenuandja annab võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja 27.07.2023 ning võla tasumata jätmise korral ütleb lepingu üles alates 28.07.2023. Väikelaenulepingu punkti 11.4.2 järgi on laenuandjal õigus leping ennetähtaegselt ilma etteteatamiseta üles öelda, teatades sellest laenusaajale kirjalikus vormis, kui laenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 3 üksteisele järgneva osamakse tasumisega ning ei ole rikkumist kõrvaldanud ka laenuandja poolt antud 14 päevase täiendava tähtaja jooksul. Kostja nimetatud võlgnevust laenusaja poolt lepingu ülesütlemise hoiatuses märgitud kuupäevaks 27.07.2023 ei tasunud, mistõttu ütles hageja lepingu üles. Hageja saatis lepingu üles ütlemise teate kostja sellele e-posti aadressile, mille kostja ise väikelaenulepingut sõlmides hagejale andis. Kohus leiab, et leping on võlausaldaja poolt öeldud kehtivalt üles. Kostja on tasunud hagejale 11 kuu krediidisumma tagasimaksed täielikult ja osaliselt 12 kuu tagasimakse kogusummas 456,77 eurot. Enne lepingu ülesütlemist oli kostjal tasumata kolme kuu krediidisumma tagasimaksed. Kokku on kostjal tasumata krediidisumma 9543,24 eurot, kuivõrd lepingu ülesütlemisega muutus kogu krediidisumma sissenõutavaks. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 9543,24 eurot. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult

maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on väikelaenulepingu punkris 5.1. kokku leppinud, et kohustus tasuma laenuandjale intressi. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kostjal olid tasumata kolme kuu, so 10.05.2023, 10.06.2023 ja 10.07.2023, tagasimakse intressid summades 110,59 eurot, 110,08 eurot ja 109,57 eurot, so kokku summas 330,24 eurot. Kuivõrd laenuandja ütles lepingu üles 28.07.2023 ehk 18 päeva pärast eelmise osamakse tähtaega, siis lisanduvad 27.07.2023 seisuga intressid summas 63,31 eurot. Kokku on kostjal tasumata intresse summas 393,55 eurot (so 330,24 + 63,31). Kohus selgitab, et intressi saab nõuda kuni lepingu ülesütlemiseni, kuna intress on olemuslikult tasu laenu kasutamise eest. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest), (RKTKo 26.11.2012.a, nr 3-2-1-141-12, p 10). Kohus asub seisukohale, et hageja intressinõue on põhjendatud ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja intressid summas 393,55 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu kehtivuse ajal sissenõutavaks muutunud viivise summas 2,39 eurot. Lepingu eritingimustes on pooled kokku leppinud viivise määraks lepingujärgse intressimäära, mis on 13,90% aastas ehk 0,04% päevas. Viivist arvestas hageja igalt tasumata krediidisummalt ja kuutasu summalt järgmiselt: 11.05.2023 - 28.07.2023 võlgnevuselt 40,08 eurolt summas 1,25 eurot, 11.06.2023 - 28.07.2023 võlgnevuselt 44,59 eurolt summas 0,84 eurot ja 11.07.2023 - 28.07.2023 võlgnevuselt 45,1 eurolt summas 0,31 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks lepingu kehtivuse ajal sissenõutavaks muutunud viivise summas 2,39 eurot. Hageja palub lisaks mõista kostjalt välja lepingust tuleneva viivise alates lepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni lepingujärgses intressimääras 13,90% aastas. Hageja arvestab viivist põhinõudelt 9543,24 eurolt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 29.07.2023 kuni hagi esitamiseni 28.02.2024 summas 816,90 eurot. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise alates lepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni summas 816,90 eurot. Lisaks määrab kohus mõista välja kostjalt hageja kasuks edasiulatuva viivise põhinõudelt 9543,24 eurolt lepingujärgses määras 0,04% päevas alates 29.02.2024 kuni võlgnevuse tasumiseni.

Kostja ei ole hageja nõuetele ega nõude suurustele vastu vaielnud. Kostja on toonud üksnes välja, et kõik aktseptid on täiuslikult tagasi lükatud. Ühtegi vastuväidet nõuete osas kostja kohtule esitanud ei ole. Vastavalt VÕS § 1132 lg-le 2 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 113 2 lg 2 p 3 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Käesoleva hagi hind on 12 199,39 eurot. Antud juhul on hageja nõudnud esimese kirja eest 25 eurot, järgmise kirja eest 5 eurot ja ülejärgmise kirja eest 5 eurot, so kokku 35 eurot. Ülejäänud sissenõudmiskulu 15 eurot olnud kulutus, mis on olnud vajalik võlgnikuga ühenduse saamiseks, st võlgnikule helistamiseks, inkassoettevõtja teenuse kasutamisega seotud kuludeks, registripäringuteks jms. Hageja taotleb sissenõudmiskulude hüvitamist summas 50 eurot. Kohus rahuldab hageja vastavasisulise taotluse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja lepinguline esindaja vastab TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõuetele. Hageja menetluskuludeks on õigusabikulud summas 464,75 eurot (ilma käibemaksuta) ja riigilõiv summas 840 eurot. Õigusabi osutati 2,75 tundi tunnihinnaga 169 eurot. Hagejal on õigus õigusabile. Tunnihind vastab turusituatsioonile ja on põhjendatud. Hageja õigusabi toimingud koosnesid tõendite analüüsist, hagiavalduse koostamisest ja kohtule esitamisest ning menetluskulude nimekirja koostamisest. Kostja ei ole hageja menetluskulude suurusele vastu vaielnud. Arvestades asja mahtu ja keerukust peab kohus põhjendatud ajakuluks 2,75 tundi. Kohtumenetluses tuli hagejal koostada hagiavaldus ning esitada menetluskulude nimekiri. Riigikohus on leidnud, et menetluskulude nimekirja koostamise ja esitamise kulud on TsMS § 175 lõike 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud kulud (Riigikohtu 27. mai 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-7550, p 15). Kohus leiab, et hageja poolt teostatud toimingud on kooskõlas asja mahu ja keerukusega ning õigusabikulud kokku summas 464,75 eurot on põhjendatud ja vajalikud.