Aktiva Finance Group OÜ hagi J. O. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
11 395,38 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (kuni 27.02.2023 nimega Osaühing Aktiva Finants; registrikood: 10746479; asukoht: A.Weizenbergi tn 20, Kesklinna linnaosa, XXX) lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: J. O. (isikukood: XXX; elukoht: XXX-i )
Menetlemise viis
Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
Välja mõista J. O.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks J. O. ja Bigbank AS vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr CL-EEC-20017801 tulenev võlgnevus kokku 10 058,54 eurot (millest 5875,99 eurot põhivõlgnevus, 458,20 eurot intress, 6,00 euro lepingu haldustasu, 3718,35 eurot põhivõlalt perioodi eest 10.06.2021 kuni 29.04.2024 sissenõutavaks muutunud viivis).
Välja mõista J. O.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks sissenõutavaks muutunud viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 5875,99 eurot) alates 30.04.2024, kuni otsuse tegemiseni, so kuni 19.09.2024 k.a summas 502,78 eurot.
Välja mõista J. O.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 5875,99 eurot) alates 20.09.2024 kuni kohase tasumiseni määras 21,9% aastas.
Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi J. O. vastu sissenõudmiskulude 50,00 euro väljamõistmiseks.
Jätta menetluskulud 99,56% ulatuses J. O. kanda ja 0,44% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
Määrata Aktiva Finance Group OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 990 eurot (millest 840 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 150 eurot hageja lepingulise esindaja tasu) millest 985,64 eurot mõista J. O.-lt Aktiva Finance
Väljamõistetud menetluskuludelt on J. O. kohustatud tasuma Aktiva Finance Group OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). TsMS § 44 lõike 4 alusel tehtud kirjeldava või põhjendava osata otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka TsMS § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates (TsMS § 444 lg 4, § 448 lg 41). Kui menetlusosaline ei ole kohtule kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 448 lg 42). Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 29.04.2024 hagiavalduse J. O. vastu tarbijakrediidilepingust nr CL-EEC-20017801 tuleneva põhivõlgnevuse 5875,99 euro; intressi 458,20 euro; sissenõudmiskulude 50,00 euro; lepingu haldustasu 6,00 euro; sissenõutavaks muutunud viivise 3718,35 euro ja täiendava viivise põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 30.04.2024 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 21,9% aastas väljamõistmiseks. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 840 eurot, hageja õigusabikulud 507,00 eurot ja menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Esitatud asjaolude kohaselt sõlmisid Bigbank AS (laenuandja) ja kostja J. O. tarbijakrediidilepingu nr CL-EEC-20017801, millega laenuandja võimaldas kostjal kasutada 2 (6)
Tsiviilasi nr 2-24-6810 krediiti 6250,00 eurot. Kostja krediidivõimelisuse hindamine toimus kostja poolt esitatud pangakonto väljavõtte, taotluses märgitud info ja registripäringute alusel. Kostja oli krediidivõimeline, sest tema igakuised sissetulekud olid suuremad kui kulutused ja kohustused ning kostjal ei olnud ka ühtegi aktiivset makshäiret. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 25.11.2020 kuni 25.08.2023. Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 374,01 eurot, seega on põhiosa võlgnevus summas 5875,99 eurot. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 21,9% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus summas 458,20 eurot. Kostja intressi tasunud ei ole. Hageja nõuab kostjalt viivist põhivõlalt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 10.06.2021 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 29.04.2024 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 21,90% aastas summas 3718,35 eurot. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis kuni sellekohase tasumiseni alates 30.04.2024 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 21,90% aastas. Vastavalt lepingule on kostja kohustatud tasuma lepingu haldustasu 1,50 eurot kuus. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 6,00 eurot (4x1,50) lepingu haldustasu. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lg 2 sätestatust. Hageja sissenõudmiskulud on 50,00 eurot: 23.08.2022 tasulise kirja saatmine 25 eurot; 14.11.2022. tasulise kirja saatmine 5 eurot; 23.11.2022 tasulise kirja saatmine 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud). Bigbank AS loovutas 04.07.2022 kostja vastased nõuded hagejale koos õigusega nõuda viiviseid, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid.
2.Pärnu Maakohus võttis 30.07.2024 hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3111 lg 3 alusel kätte 30.07.2024. Kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 13.08.2024 kell 24:00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
4.Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14). Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).
5.Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel ei ole kostja kohaselt täitnud võlausaldajaga krediidilepingust nr CL-EEC-20017801 tulenevaid rahalisi kohustusi, mistõttu on esialgne võlausaldaja lepingu üles öelnud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue krediidilepingust võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 mõistes. VÕS § 401 lg 1 järgi krediidilepingust tulenevaks krediidiandja põhikohustuseks on anda krediidisaajale rahasumma, krediidisaaja põhikohustus on krediidi kasutamise eest maksma tasu ja tagasi maksma krediidi. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. 3 (6)
Tsiviilasi nr 2-24-6810 VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Bigbank AS andis krediidilepingu nr CL-EEC-20017801 alusel kostjale krediiti ning kostja kohustus tagastama krediit koos intressiga maksegraafiku alusel. Kostja on põhiosa katteks teostanud makseid summas 374,01 eurot ning ei ole täitnud Bigbank AS-ga sõlmitud lepingust tulenevat rahalist kohustust. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, mille kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõuded omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse 5875,99 euro ja lepinguhaldustasude 6 euro väljamõistmiseks kostjalt.
6.VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403 4 lg-d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. Krediidiandjate ja- vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Kuivõrd võlausaldaja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua.
7.Hageja poolt avaldatud asjaolude kohaselt krediidiandja on hinnanud kostja krediidivõimelisust tema pangakonto alusel krediidi väljastamisele eelnenud 4,5 kuu väljavõtte laekumiste põhjal, võttes arvesse laenuvõtja igakuiseid püsikulusid laenu teenindamise piirmäära arvutamisel. Krediidiandja võttis mh arvesse kostja poolt avaldatud andmed tema sissetulekute ja kohustuste kohta ning tegi päringud registritesse. Kohtu hinnangul on krediidiandja piisavalt kogunud andmeid kostja krediidivõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud. TsMS § 328 lg-s 1 sätestatud põhimõttest tulenevalt kohus eeldab, et kohtule esitatud faktilised asjaolud on tõesed.
8.VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Bigbank AS ja kostja on lepingu nr CL-EEC-20017801 sõlmimisel kokku leppinud intressi maksmise määras 21,90 % aastas. Kostja intressivõlgnevused kuni krediidilepingute ülesütlemiseni on hagis esitatud asjaoludel 458,20 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude intressi väljamõistmiseks kostjalt.
9.Hageja on esitanud nõuded kostjalt sissenõudmiskulude väljamõistmiseks kogusummas 100,00 eurot. Hagiavaldusest nähtuvalt on sissenõudmiskulude nõuete aluseks hageja 4 (6)
Tsiviilasi nr 2-24-6810 märkinud VÕS § 1132 lg 2. Kohus selgitab, et VÕS § 1132 lg 2 ei anna iseenesest hagejal alust nõuda kostjalt lepingu lõpetamise järgselt sissenõudmiskulude hüvitamist, vaid seab piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Säte ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe, kuid kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (VÕS §-d 115, 127-140) alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama (vt P.Varul jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2016, lk 580, 581). Seega sissenõudmiskulude hüvitamise nõudmine VÕS § 113 2 alusel saab toimuda üksnes tarbijaga sõlmitud lepingu alusel. Hageja ei ole esitanud ka selliseid asjaolusid, mille alusel saaks kohus hageja sissenõudmiskulude hüvitise nõude rahuldada kahju hüvitamise sätete alusel. Seetõttu jätab kohus rahuldamata hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõuded summas 50,00 eurot.
10.VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole hagis esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist ei olnud tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on viivisenõuded esitanud selliselt, et kuni hagi esitamiseni nõuab hageja viiviseid kindla summana ja alates hagi esitamisest protsendina. Hageja nõuab krediidilepingu nr CLEEC-20017801 alusel kostjalt viivist, mis on arvestatud põhivõlgnevuselt lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 21,90% aastas ajavahemiku eest 10.06.2021 kuni 29.04.2024 summas 3718,35 eurot. Alates 30.04.2024 hageja nõuab viivist kogu põhivõlgnevuselt 5875,99 eurot lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 21,90% aastas. Kohus rahuldab hageja viivisenõuded.
11.Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 30.04.2024 kuni otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 502,78 eurot (5875,99€ x 21,9% / 366kp x 143kp perioodi eest 30.04.2024-19.09.2024).
12.TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 5 (6)
Tsiviilasi nr 2-24-6810 Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 840,00 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.
13.Hageja taotleb lisaks riigilõivule esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 527 eurot (ilma käibemaksuta). Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja maksnud esindajale tasu 507 eurot (ilma käibemaksuta). Julianus Õigusbüroo OÜ osutab teenust 169 eur/h ilma käibemaksuta. Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3 tundi summas 507,00 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Tegemist on trafaretsete hagiga, hagist ei nähtu analüüsi, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu kokku 1,5 tundi. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 169 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 153 eurot, kuid kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatud tasumääraks 100 eurot/tunnis, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku 150 eurot (1,5h x 100€) ilma käibemaksuta.
14.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, 99,56% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest 985,64 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.
15.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.