Täitmine › Muud täitmisasjad

Harju Maakohtu menetluses on Azo International Chemical Limited hagi Azointernational OÜ ja Luxury Cloud S.R.L vastu tehingute tagasivõitmiseks. Hageja palub hagiga tunnistada kehtetuks: - kostjate vahel 04.07.2024 dateeritud nõude loovutamise lepingu, millega kostja I loovutas kostjale II oma nõude Edmond Pharmacy S.R.L vastu summas 495 480 dollarit koos kõigi õigustega ja kohustustega; - kostjate vahel 04.07.2024 dateeritud nõude loovutamise lepingu, millega kostja I loovutas kostjale II oma nõude ACS DOBFAR S.P.A vastu summas 238 071,8 eurot koos kõigi õigustega ja kohustustega. Hagi kohaselt asutas hageja kostja I eesmärgiga tegeleda selle kaudu kemikaalide müümisega Euroopas ja seeläbi suurendada enda turuosa. Kostja I tellis erinevatel aegadel Hiinas tegutsevatelt teistelt kemikaalide tootjatelt ja tarnijatelt kaupa. Kostja I sai tellitud kauba kätte, kuid ei täitnud oma kohustust kauba eest tasuda. Hageja otsustas tasuda kostja I nimel kostja I poolt tellitud kaupade eest. Hagejal on nõudeõigus kostja I vastu tulenevalt käsundita asjaajamise sätetest. Hageja esitas 21.12.2023 vastavasisulise hagi, mille alusel palus muuhulgas mõista kostjalt I hageja kasuks välja 5 574 628,08 eurot ning 21.12.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 2 093 042,06 eurot. Harju Maakohus võttis hagi 19.01.2024 määrusega menetlusse (tsiviilasja number 2-2318026). Kostja I on asunud ennast võlgade tasumise vältimise eesmärgil varatuks muutma. Kahe 04.07.2024 dateeritud nõude loovutamise lepinguga on kostja I kahjustanud hageja huvisid, kuna nende lepingute tulemusena on kostja I muutunud näiliselt varatuks. Kostjad esitasid 11.11.2025 taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks ja menetluskulude nimekirja. Taotluse kohaselt on hageja esitanud tsiviilasjas 2-23-18026 kohtule 6.11.2025 avalduse hagi tagasivõtmiseks, mis tähendab seda, et tsiviilasja 2-23-18026 menetlus lõpeb. Sh on hageja 6.11.2025 avalduses ka ise selgitanud, et arvestades tõendeid ja selgitusi, mille hageja on enda lepingulistele esindajatele esitanud, pole hageja nõude perspektiivikus ka hagi muutmisel selge. Arvestades seda, et hageja on võtnud tagasi hagi tsiviilasjas 2-23-18026, siis ei ole tal võimalik esitada ka TMS § 187 lg 1 ja TsMS § 369 alusel tagasivõitmishagi kostjate vastu. Riigikohtu praktikas on mööndud võimalust selline hagi esitada olukorras, kus hageja võimaliku tulevase sissenõudjana on esitanud võlgniku vastu hagi ja selle menetlemine on pooleli. Käesoleval juhul on aga hageja võtnud kostja I vastu esitatud nõuded tagasi, st tsiviilasja 2-23-18026 menetlus paratamatult lõpeb. Hageja õiguste rikkumine ei ole seetõttu hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik. Eelneva tõttu paluvad kostjad jätta hageja hagi käesolevas asjas läbi vaatamata, jätta menetluskulud hageja kanda ning välja mõista hagejalt kostja I kasuks menetluskulu 7 717,50 eurot. Hageja esitas kostja taotlusele seisukoha 24.11.2025. Seisukoha kohaselt võttis hageja tsiviilasjas 223-18026 hagi tagasi, kuivõrd 10.10.2025 ja 13.10.2025 edastas hageja oma lepingulistele esindajatele suure hulga materjale, sh tõendid, mida menetluses varem esitatud ei olnud ning mille olemasolust hageja lepingulised esindajad teadlikud ei olnud. Nende uute tõendite analüüsi tulemusel ilmnes vajadus hagi muuta, kuid hagi muutmise eduväljavaated ei olnud olemasolevate tõendite põhjal selged. Arvestades, et tsiviilasjas nr 2-23-18026 oli hagejale määratud tähtaeg seisukoha esitamiseks, mida oli juba korduvalt pikendatud, otsustas hageja antud tsiviilasjas esitatud hagi tagasi võtta. Hageja lepingulised esindajad said 24.11.2025 hagejalt täiendavaid tõendeid, mis vajavad põhjalikumat analüüsi, kuid mis esmapilgul annavad alust arvata, et tõenäoliselt esitab hageja kostja I vastu uue hagiavalduse (tsiviilasjas nr 2-23-18026 esitatud hagiavalduse asemel), mis omakorda tingib käesolevas menetluses hagiavalduse muutmise avalduse esitamise. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kohtul määrata hagejale tähtaeg hagiavalduse muutmise avalduse esitamiseks hiljemalt 22.12.2025.

Kohtumääruse põhjendused

2

TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 423 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja on esitanud nõude kahe tehingu tagasivõitmiseks. TMS (täitemenetluse seadustik) § 187 lg 1 kohaselt sissenõudja võib esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid (edaspidi tagasivõitmine). Tehinguks loetakse käesoleva osa tähenduses ka eseme käsutamist täitemenetluses. Riigikohus on selgitanud (3-2-1-111-16, p 17), et TMS § 187 ja 188 järgi on täitemenetluses tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks järgmised eeldused: -sissenõudjal on võlgniku vastu sissenõutav nõue ja selle rahuldamist võlgniku vara arvel õigustav täitedokument; -sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni; -võlgnik on tehingu teinud kolme aasta jooksul enne seda, kui sissenõudja on esitanud hagi tehingu kehtetuks tunnistamiseks; võlgnik tegi tehingu teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks; teine pool teadis sissenõudja huvide kahjustamisest tehingu tegemise ajal või pidi seda teadma. TMS § 188 lg 2 järgi eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. Riigikohus on selgitanud (2-20-10358, p 15.1, 15.2), et TMS § 188 lg-s 1 ja TMS § 189 lg-s 1 sätestatud tähtaegade möödumist ei ole tulevasel sissenõudjal alati võimalik tõhusalt vältida. Kui ta esitab viivitamatult pärast tagasivõidetavast tehingust teadasaamist rahalise nõudega hagi tehingu ühe poole vastu, ei pruugi selle hagi lahendamise kohtumenetlus lõppeda jõustunud lahendiga (täitedokumendiga TMS § 187 lg 2 mõttes) enne kahe või ka kolme aasta möödumist. Hagejal ei ole muid või oma õiguste kaitseks tõhusamaid võimalusi vältida TMS §-de 188 ja 189 tähtaegadest tulenevaid tagajärgi. Kolleegiumi hinnangul peab hagejal olema võimalik ennetada vara tagasivõitmise hagi esitamise tähtaja möödumist ning vältida seeläbi oma õiguste kaotamist. Sellise võimaluse annabki hagejale TsMS § 369, lubades tagasivõitmise hagi esitada enne täitedokumendi saamist. TsMS § 369 alusel esitatud tagasivõitmise hagi menetlusse võtmise eeldusena peab hageja tulenevalt sätte koostoimest TMS § 187 lg-ga 2 põhistama asjaolud, mille kohaselt kostja I vastu suunatud rahalise nõude sissenõudmiseks täitedokumendi saavutamise korral ei vii selle täitedokumendi täitmine eelduslikult tema nõude rahuldamiseni. Hageja väitel on tal kostja I vastu käsundita asjaajamisest tulenev nõue, kuid selle rahuldamist võlgniku vara arvel õigustav täitedokument puudub. Täitedokumendi saamiseks oli hageja esitanud kostja I vastu hagi tsiviilasjas 2-23-18026, kuid vaidlus puudub, et selle hagi võttis hageja tagasi. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on tsiviilasjas 2-23-18026 menetlus jõustunud lahendiga lõppenud. Hageja teatas kavatsusest esitada uus hagi ja soovis tähtaega hagi muutmiseks kuni 22.12.2025, kuid käesoleva ajani uue hagi esitamisest teatanud ei ole. Kohus nõustub kostjaga, et olukorras, kus täitedokument puudub ning selle saamiseks ei ole ka hagi esitatud, ei saa TMS § 187 lg 2 sätestatud tagasivõitmise nõude eeldused olla täidetud. Kohus jätab hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, leides, et hagiga ei ole selle eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 3

Kostjate menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis kostjal I menetluskulu 7 717,50 eurot, so kulu lepingulisele esindajale. Kostjal II menetluskulusid ei tekkinud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostja I märkis, et esindaja tegi toiminguid kokku 36,75 tundi (detailne loend dtl 1362-1363), õigusabi osutati hinnaga 210 eurot tund (ilma km). Kohus leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on kooskõlas menetluse käiguga ning ühelegi toimingule märgitud ajakulu pole põhjust pidada ilmselt ülemääraseks. Samuti pole ühtegi tehtud toimingut põhjust pidada ilmselt asjakohatuks. Menetlusdokumendi koostamine hõlmab ka suhtlust kliendiga sisendi saamiseks. Vastavale märgitud ajakulu kohtu hinnangul mõistlikku vajalikku ulatust ei ületa. Ka esindaja tunnitasu ei ületa oluliselt keskmist tasu vandeadvokaadi poolt osutatava õigusteenuse eest. Kostjale I hüvitamisele kuuluv menetluskulu on 7 717,50 eurot, mille kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele kostja I kasuks välja hagejalt. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt kostja I taotlusele, et hagejal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.