5.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7).
Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 ASis Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded
1.08.07.2024 esitatud hagi kohaselt on kostja Viru Maakohtu 13.12.2023 otsusega kriminaalasjas nr xxxx tunnistatud süüdi selles, et tema, kasutades enda valdusesse saadud hageja elamisloakaarti ja selle PIN-koode ning omades ligipääsu hageja kontole AS-s Xxxx, tegutsedes varalise kasu saamise eesmärgil, sekkus ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi andmete ebaseadusliku sisestamise teel.
2.Arvutikelmused seisnesid selles, et kostja vormistas erinevate krediidiasutuste veebilehtedel T. N. nime alt viimase teadmata ja loata mitmeid krediidilepinguid, nimelt: - 27.04.2019 kell 16:01 esitas kostja Xxxx (teo toimepanemise ajal nimega: Xxxx) iseteeninduskeskkonnas laenutaotluse nr xxxx 1000 euro suuruse krediidi saamiseks. Samal päeval avas Xxxx T. N. nimele krediidikonto, rahuldas taotluse ning kandis laenusumma kostja kontrolli all olnud hageja arvelduskontole üle. Seejärel ajavahemikul 16.07.2019 – 08.06.2021 esitas kostja hageja nime alt avatud krediidikontot kasutades Xxxx veel 40 laenutaotlust erinevatele summadele; - kostja 13.10.2019 registreeris hageja kasutajaks interneti teel portaalis xxxx, kasutades isikutuvastuseks hageja AS Xxxx kontot. Peale seda, 26.05.2021 on kostja portaalis interneti teel alustanud laenutaotlusega. Tema kinnitas laenulepingu elektrooniliselt, lepingute allkirjastamine bondora.ee keskkonnas toimus läbi SMS-i teel saadetava PIN-koodi; - kostja esitas 05.05.2019 hageja nimelt I AS-i veebikeskkonnas xxxx krediidikonto avamise taotluse limiidiga 2500 eurot, kasutades isikutuvastamiseks hageja elamisloakaart ja selle PINkoode. Kuna kostja ei täitnud krediidikohustusi, hageja aga ei teadnud nende kohustuste olemasolust, pöördusid sissenõudjad kohtusse. Maksekäsu kiirmenetluse põhjal kohtu poolt vastu võetud määrustega mõisteti hagejalt välja: - Xxxx kasuks 5918,08 eurot; - O OÜ kasuks 3268,18 eurot; - B AS kasuks 1126,53 eurot. Pärnu maakohtu määruste põhjal algatati hageja suhtes täitemenetlused, mille käigus nõuti hagejalt (kuni kohtumääruse tühistamiseni) välja: - Xxxx kasuks 1083,47 eurot, seal hulgas kohtutäituri kulud; - O OÜ kasuks 746,70 eurot, seal hulgas kohtutäituri kulud;
- B AS kasuks 1592,53 eurot, seal hulgas kohtutäituri kulud. Kokku nõuti hagejalt välja 3422,70 eurot. Seega pani kostja toime teadvalt süülise tegevuse, mille tulemusel tekitas hagejale 3422,70 eurot materiaalset kahju. Hageja tugineb nõude esitamisel VÕS §-le 1043, mille kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati mh seadusest tuleneva kohustust rikkuva käitumisega. Hageja nõude rahuldamise eeldused on seega järgmised: hagejale on tekkinud kahju, mille põhjustas kostja õigusvastane tegu või tegevusetus; esineb põhjuslik seos kahju ja kostja teo või tegevusetuse vahel ja kostja on kahju tekkimises süüdi. Ülaltoodut aluseks võttes ja juhindudes VÕS § 76 lg 1 ja 2, § 82 lg 3, § 82 lg 7 hageja palub mõista J. A.lt T. N. kasuks välja kompensatsioon tekitatud kahju eest 3422,70 eurot ja menetluskulud 420 eurot. Kostja vastuväited
3.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 09.07.2024 kättetoimetamisportaali (KÄPO) vahendusel TsMS § 3111 lg 3 kohaselt. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja ei ole kirjalikku vastust hagiavaldusele esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid
4.Viru Maakohtu esimehe 10.09.2024 käskkirja nr 11-1/25 alusel on tsiviilasi ümberjagatud allakirjutanu menetlusse.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Hagimaterjalid on kostjale kättetoimetatud TsMS § 3111 lg 3 kohaselt kättetoimetamisportaali (KÄPO) kaudu 09.07.2024, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 23.07.2024. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
6.TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud dokumentidele.
7.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega.
8.VÕS § 76 lg 1 kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 punktide 1 ja 3 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise
kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja tugineb nõude esitamisel VÕS §-le 1043, mille kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati mh seadusest tuleneva kohustust rikkuva käitumisega. Hageja on kostja õigusvastase käitumise põhistanud kostja süüdimõistmise kuriteos, mille kohaselt kostja kasutas kuritegelikul viisl ja eesmärgil hageja dokumente ja PIN-koode, selleks, et hageja nimel sõlmida arvukalt erinevaid laenukohustusi. Hagejalt on väljamõistetud võlad tehingute osas, mida ta sõlminud ei olnud ja mida on pidanud kohtulahendite alusel tasuma, enne kui kostja teo õigusvastasusele tuginevalt hageja vastuväidete alusel hagejat kohustavad kohtulahendid tühistati.
9.Nõude arvutuslik osa on korrektne. Seega on kostjal kohustus tasuda tekitatud kahju katteks 3422,70 eurot.
10.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
12.Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras - 420 eurot - lähtudes hagihinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel.
13.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.