2.Välja mõista S.H-lt võlgnevus 26 046,22 eurot ja viivis 15 000 eurot Aktsiaseltsi ESCO kasuks.
3.Jätta menetluskulud S.H kanda.
4.Välja mõista S.H-lt menetluskulu 2 240 eurot Aktsiaseltsi ESCO kasuks.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb S.H-l tasuda Aktsiaseltsile ESCO menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse
lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja esitatud väited ja nõue
1.Hageja kui müüja ja Ehitusfirma Fidele OÜ kui ostja sõlmisid 13.08.2021 ostu-müügilepingu nr. P2106 Weckmani ja Ornima toodete müümiseks vastavalt ostja tellimustele. 10.09.2021 tellis ostja müüjalt kaupa kogusummas 36 046,22 eurot, mille müüja andis ostjale üle 30.09.2021. Müüja esitas ostjale arve 36 046,22 eurot, mille tasumise tähtpäev saabus 30.10.2021. Ostja jättis arve tasumata. 12.05.2022 sõlmisid hageja ja ostja kokkuleppe, millega ostja tunnistas hageja nõuet kogusummas 46 427,53 eurot, sh põhinõue 36 046,22 eurot, viivis 10.05.2022 seisuga 6 920,87 eurot ja sissenõudmiskulud 3 460,44 eurot. Lepiti kokku, et hageja vähendab kõrvalnõudeid 50% ulatuses juhul, kui põhivõlgnik tasub kompromissi summa 41 046,22 eurot hiljemalt 11.06.2022. Lepiti kokku, et kui põhivõlgnik ei täida kokkulepet kokkulepitud tähtaja jooksul, siis kaotab tingimuslik kompromiss kehtivuse ning hagejal on õigus nõuda nõuet kogusummas 46 427,53 eurot. Hageja ja kostja sõlmisid 12.05.2022 käenduslepingu, mille kohaselt käendab kostja hageja ja põhivõlgniku vahel 10.05.2022 sõlmitud kokkuleppest tulenevate kõigi nõuete täielikku täitmist. Käendaja vastutuse maksimumsummaks lepiti kokku 41 046,22 eurot. Põhivõlgnik rikkus 12.05.2022 kokkulepet. Ta tasus 13.06.2022 üksnes 10 000 eurot, mille hageja arvestas põhinõude katteks. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 26 046,22 eurot, 30.10.202110.05.2022 perioodi eest arvestatud viivise 6 920,87 eurot ning viivise 12.06.2022-15.11.2022 perioodi eest 8 079,13 eurot. Kostja seisukohad
2.Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Hageja on käitunud vastuoluliselt, sest põhivõlgniku saneerimismenetluses on ta hääletanud põhivõla vähendamise poolt. Hageja vähendas saneerimismenetluses vabatahtlikult oma nõuet 50% ulatuses, milleks ta polnud sunnitud. Käendusleping käendas vaid 12.05.2022 kokkulepet, mitte ostu-müügilepingust tulenevaid nõudeid. Viivisearvestus on ebaselge. 12.05.2022 hageja ja põhivõlgniku vahel sõlmitud kokkulepe oli deklaratiivne võlatunnistus, mida ei saagi käendada, sest sellisest võlatunnistusest uut kohustust ei teki. Tõusetub küsimus käenduse headele kommetele vastavuse osas. Kostja on füüsiline isik, kellel pole kohe suuri summasid kusagilt võtta ning igasugune nõude rahuldamine toimuks saaks võimalikuks vaid ajatamise teel. Kostja taotleb viivise vähendamist seoses oma halva majandusliku olukorraga. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.Hageja kui müüja ja Ehitusfirma Fidele OÜ kui ostja sõlmisid 13.08.2021 ostu-müügilepingu P2106 (dtl 9-14) Weckman ja Ornima toodete müümiseks vastavalt ostja tellimustele. Ostja tellis müüjalt kaupa kogusummas 36 046,22 eurot (tellimus dtl 16-17), mille müüja andis ostjale üle 30.09.2021 (saateleht dtl 18-19) ning mille kohta esitas arve nr 3450 tasumistähtajaga kuni 30.10.2021 (dtl 20). Nimetatud asjaolude üle pooled ei vaidle. Samuti puudub vaidlus, et ostja jättis arve tasumata ning et 12.05.2022 sõlmisid hageja ja ostja (edaspidi põhivõlgnik) kokkuleppe nõude tingimusliku vähendamise ja tasumise osas (dtl 43-44, dokumendil kuupäev 10.05.2022, allkirjastatud 12.05.2022) ning hageja ja kostja sõlmisid ühtlasi ka käenduslepingu (dtl 47), käendaja vastutuse maksimummääraks lepiti kokku 41 046,22 eurot.
4.VÕS (võlaõigusseadus) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 30 lg 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
5.Pooled vaidlevad, milliste põhivõlgniku kohustuste täitmise eest kostja vastutama kohustus. Kohus tuvastab, et käenduslepingu p 1.1 kohaselt käendab käendaja hageja ja põhivõlgniku vahel 10.05.2022 sõlmitud kokkuleppest tulenevate kõigi nõuete täielikku täitmist, kui kokkuleppest tulenevate kohustuste täitmise tähtaeg on saabunud, ning põhivõlgnik on jätnud need täitmata. Viidatud kokkuleppe p 1.1-1.2 kohaselt tunnistab põhivõlgnik kokkuleppega hageja nõuet põhivõlgniku vastu, mis tuleneb 30.09.2021 arvest 3450 kogusummas 46 427,53 eurot, mis koosneb põhinõudest 36 046,22 eurot, viivisest 6 920,87 eurot ja sissenõudekulust 3 460,44 eurot, pooled lepivad kokku nõude tingimusliku vähendamise ja tasumise osas. Kokkuleppe p 1.3, 2.1 ja 3.1 kohaselt leppisid hageja ja põhivõlgnik kokku, et hageja vähendab oma kõrvalnõudeid pooles ulatuses, tingimusel, et põhivõlgnik tasub kokku 41 046,22 eurot hiljemalt 11.06.2022. Punkti 2.1 kohaselt võlgnik tasub kokkuleppe punktis 1.3. nimetatud summa 41 046,22 eurot hiljemalt 11.06.2022.
6.Kohus ei nõustu kostja käsitlusega, mille kohaselt kostja sisuliselt ei kohustunud käenduslepinguga vastutama mitte ühegi põhivõlgniku kohustuse eest, sest 12.05.2022 hageja ja põhivõlgniku vahel sõlmitud kokkulepe oli deklaratiivne võlatunnistus, millest uut kohustust ei tekkinud, ning hageja avaldas tahet ainult 12.05.2022 kokkuleppest tulenevate kohustuste eest vastutamiseks. Esiteks sisaldab kokkulepe lisaks varasema kohustuse tunnistamisele (p-des 1.1-1.2) ka uusi kokkuleppeid: p-s 2.1 kohustus põhivõlgnik tasuma hagejale 41 046,22 eurot hiljemalt 11.06.2022; p-s 3.2 kohustus põhivõlgnik tasuma hagejale 41 046,22 euro tähtaegsel tasumata jätmisel viivist 0,2% päevas ning p-s 3.1 kohustus põhivõlgnik tasuma hagejale 41 046,22 euro tähtaegsel tasumata jätmisel punktis 1.1 nimetatud kogusumma tasumata osa. Vastavaga kujundati ümber esialgsed müügilepingust tulenevad kohustused ostuhinna ja viivise tasumiseks. Kohus leiab, et kostja kohustus käenduslepingu p-st 1.1 tulenevalt vastutama põhivõlgniku kokkuleppe p-s 2.1, 3.1 ja 3.2 nimetatud kohustuste täitmise eest. Muul viisil ei võimalda poolte tahet sisustada mh kirjavahetus (dtl 32-38) enne 12.05.2022 lepingute sõlmimist: põhivõlgnik ei suutnud majanduslike raskuste tõttu arvet tasuda, läbi räägiti tasumistähtaja pikendamise ning kõrvalnõuete vähendamise osas, millega hageja nõustus üksnes tingimusel, et põhivõlgniku juhatuse liige käendab isiklikult põhivõlgniku kohustuste täitmist. Kohus märgib ka, et tulenevalt VÕS § 29 lg 2 ei või lepingu tõlgendamisel olla aluseks ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid mh eksimuse tõttu, vastavalt VÕS § 29 lg 1 on määrav lepingupoolte tegelik ühine tahe. Kostja käsitlus selle kohta, kuidas kokkuleppe sõnastusest võiks tuleneda teistsugune õiguslik tagajärg, kui see, mida pooled ühiselt kokkuleppe sõlmimisel soovisid, on seetõttu ekslik.
7.TsÜS (tsiviilseadustiku üldosa seadus) § 86 lg 1 kohaselt heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Kohus ei nõustu kostjaga, et käenduslepingust jääks kuidagi ebaselgeks käendatavate kohustuste iseloom ja maht. Mh on kokku lepitud vastutuse maksimummääras. Seetõttu ei saa käenduslepingut pidada vastuolus olevaks heade kommetega.
8.Pooled ei vaidle, et põhivõlgnik jättis kokkuleppe p 2.1 tuleneva kohustuse kohaselt täitmata, ta tasus 13.06.2022 üksnes 10 000 eurot. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
9.VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käenduslepingus ei ole käesoleval juhul kokku lepitud, et käendaja vastutaks ainult juhul, kui nõuet põhivõlgniku vastu ei saa rahuldada. Kohus leiab, et tähendust ei oma põhivõlgniku saneerimismenetluses toimunu. Tulenevalt SanS (saneerimisseadus) § 45 lg 4 saneerimiskava ei vabasta ettevõtja kohustuse täitmise eest solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest ega mõjuta võlausaldaja õigust nõuda kohustuse täitmist, sealhulgas lugeda kohustus sissenõutavaks muutunuks isiku suhtes, kes on ettevõtja kohustuse täitmise tagamiseks andnud käenduse, garantii või esemelise tagatise või vastutab muul alusel solidaarselt ettevõtja kohustuse täitmise eest.
10.Kohus rahuldab hageja põhinõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 26 046,22 eurot VÕS § 108 lg 1, VÕS § 145 lg 1, 12.05.2022 kokkuleppe p 2.1, 3.1 ja käenduslepingu p 1.1 alusel.
11.VÕS § 145 lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest.
12.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Müügilepingu p 6.3 kohaselt oli ostjal kohustus tasuda müüjale kauba eest tähtajaks mittetasumisel viivist 0,1% päevas.
13.Kokkuleppe p-s 3.1 viidatud kogusumma tasumata osa koosnes viivisest perioodi 30.10.202110.05.2022 eest summas 6 920,87 eurot vastavalt järgmisele arvestusele:
14.Kokkuleppe p-s 3.2 kohustus põhivõlgnik tasuma viivist 0,2% päevas. Hageja on arvestanud viivist perioodi 12.06.2022-15.11.2022 eest 8 079,13 eurot vastavalt järgmisele arvestusele:
15.VÕS § 113 lg 8 järgi viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 järgi kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
16.Kostja on taotlenud viivise vähendamist. Kostja on välja toonud, et ta on töötu (töötukassa otsus dtl 126), tal on kaks alaealist ülalpeetavat (rahvastikuregistri väljavõte dtl 151) ning kostjal on juba ulatuslikult kohustusi (kohtulahendid dtl 128-145), mida ta ei ole suuteline täitma (sissetuleku arestimise akt dtl 148-150). Kohus leiab, et asjaolud, et kostja ei tööta või on võtnud endale ülejõukäivaid kohustusi, ei võimalda asuda seisukohale, et viivisenõude ulatust tuleks käesoleval juhul pidada ebamõistlikuks. Kostja on olnud kohustuse täitmisega viivituses pikema aja jooksul, seejuures ei ole kostja asunud kohustust käesoleva ajani ka mitte osaliselt täitma. Hageja on esitanud ka oma viivisenõude vähendatud ulatuses selliselt, et kostjalt kokku nõutav summa ei ületa kokkulepitud vastutuse maksimumsummat. Hageja võinuks nõuda viivist ka rohkem (3-2-18-13, p 12). Ligi kaheaastase perioodi eest alates hagi esitamisest ei ole viivist üldse nõutud.
17.Kohus asub seisukohale, et viivisenõude ulatus ebamõistlik ei ole ning alus viivise vähendamiseks puudub.
18.Kohus rahuldab hagi ka viivisenõude osas ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 6 920,87 eurot ning 8 079,13 eurot, so kokku 15 000 eurot, VÕS § 113 lg 1, VÕS § 145 lg 2 ja 12.05.2022 kokkuleppe p 3.2 ja käenduslepingu p 1.1 alusel.
19.Kostja on märkinud, et tulenevalt tema majanduslikust olukorrast saaks ta hageja nõudeid rahuldada vaid ajatamise teel. Juhuks kui kostja on soovinud taotleda kohtuotsuse täitmise korra kindlaks määramist selliselt, et kostja saaks väljamõistetu tasuda osamakstena, selgitab kohus, et TsMS § 445 lg 1 vastavalt rahalise nõude täitmise korda kindlaks määrata ei võimalda. Ajatamises olnuks võimalik kokku leppida vastaspoolega, kuid pooled asjas vaatamata läbirääkimistele kompromissini ei jõudnud. Menetluskulud
20.TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jäävad menetluskulud kostja kanda.
21.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
22.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis tal menetluskulu 2 240 eurot, so kulu riigilõivule ja lepingulisele esindajale. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on hagi esitamiselt tasutud 1 400 eurot riigilõivu.
23.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on välja toonud, et tema esindaja tegi menetluses järgmised toimingud järgmise ajakuluga: -
hagi koostamine koos seonduvate toimingutega 2,5 tundi; kostja vastusega tutvumine ja sellele vastuse koostamine 4 tundi;
-
menetluse kiirendamise taotluse koostamine 0,25 tundi; menetluskulude nimekirja koostamine 0,25 tundi.
24.Kohus leiab, et kõik märgitud toimingud on kooskõlas menetluse käiguga ning ühelegi toimingule märgitud ajakulu ei ole põhjust pidada selgelt ülemääraseks. Tasu 120 eurot tunnis ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Põhjendatud kulu lepingulisele esindajale kokku on 840 eurot ning hageja hüvitamisele kuuluv menetluskulu kokku 2 240 eurot, mille kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele hageja kasuks välja kostjalt.
25.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
26.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.