Veeriku Maja OÜ hagi M Li ja K S vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Veeriku Maja OÜ (registrikood 12763594); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Andreas Veeret; Kostja I: M L (isikukood xxx); Kostja II: K S (isikukood xxx); Hageja lepinguline esindaja: K N.
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu Veeriku Maja OÜ avaldus hagist loobumiseks.
2.Lõpetada tsiviilasja nr 2-24-8124 menetlus hagist loobumise tõttu.
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
4.Tagastada hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust pool ehk 525 eurot Veeriku Maja OÜ arvelduskontole nr xxx. Edasikaebamise kord Poolte kokkuleppest tulenevalt võib määruse peale esitada määruskaebuse ühe päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.
1.Veeriku Maja OÜ (hageja) esitas 22.05.2024 Harju Maakohtule hagi M Li (kostja I) ja K S (kostja II) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja xxx (üürnik) tähtajalise äriruumi üürilepingu nr xxx, mille esemeks olid xxx aadressil xxx asuvas hoones paiknevad äriruumid üldpinnaga ca 88 m 2. Üürileping sõlmiti viieaastase tähtajaga ja pidi kehtima kuni 19.03.2025.
2.Üürilepingust tulenevate hageja nõuete tagamiseks sõlmis hageja käenduslepingud 21.01.2020 kostjaga I ja 22.01.2020 kostjaga II. Käenduslepingutega kohustusid kostja I ja kostja II käendama üürniku üürilepingust tulenevate kohustuste täitmist. Kummagi käendaja käenduse maksimumsummaks oli käenduslepingutest tulenevalt 15 000 eurot.
3.Hagiavalduse esitamise seisuga oli hageja hinnangul üürilepingust tulenev üürivõlgnevus 18 553,43 eurot. Lisaks on üürnik jätnud tasumata perioodil oktoober 2022 kuni juuni 2023 hageja esitatud kõrvalkulude arved summas 2596,83 eurot.
4.Arvestades käendajate vastutuse maksimummäära, palub hageja hagiavalduses mõista kostjatelt solidaarselt välja põhivõlgnevuse 15 000 eurot. Lisaks palub hageja mõista kostjatelt solidaarselt välja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 2129,24 eurot ja viivise alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast võlaõigusseaduse § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras arvestatuna põhivõlgnevuse 15 000 eurot tasumata osalt kuni nimetatud põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
5.Kohus võttis 11.06.2024 määrusega hagiavalduse menetlusse.
6.Pooled esitasid 19.01.2026 kohtule ühise avalduse, milles paluvad võtta vastu hageja avaldus hagist loobumiseks ning lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus kohtuistungit pidamata. Pooled paluvad jätta menetluskulud poolte endi kanda. Pooled selgitavad, et on jõudnud kohtuvälisele kokkuleppele ning soovivad kooskõlas selle kokkuleppega lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetluse hagist loobumise vormis. Kostjad avaldavad, et nad on hagist loobumise ja menetluse lõpetamisega nõus.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
7.TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
8.Kohus leiab, et hageja hagist loobumise avaldus tuleb vastu võtta ning tsiviilasja menetlus lõpetada. Kohus ei tuvastanud TsMS § 429 lg-s 4 märgitud asjaolusid.
9.TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
10.Pooled on 19.01.2026 avalduses kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest.
11.TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lg 4). Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule (TsMS § 150 lg 4).
12.Seoses hagist loobumisega palub hageja tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 1050 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt 2/3
kuulub tagastamisele pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust ehk 525 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb riigilõiv tagastada hageja arvelduskontole nr xxx.
13.TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud (TsMS § 168 lg 5).
14.Hageja on hagist loobunud, sest pooled on jõudnud kohtuvälisele kokkuleppele. Kohtu hinnangul ei ole tegemist olukorraga, kus kostja oleks hageja nõude rahuldanud pärast hagi esitamist TsMS § 168 lg 5 mõttes. TsMS § 168 lg 4 alusel tuleks sellisel juhul jätta menetluskulud hageja kanda.
15.TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus aga jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
16.Pooled paluvad 19.01.2026 avalduses jätta tsiviilasjaga seotud menetluskulud poolte endi kanda ning pooled ei soovi menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Poolte avaldust arvestades oleks ebaõiglane ja ebamõistlik jätta menetluskulud hageja kanda.
17.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse korral puudub vajadus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks TsMS § 174 lg 1 mõttes ehk rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
18.TsMS § 433 lg 1 kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Vastavalt TsMS § 661 lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.
19.Pooled on 19.01.2026 esitatud avalduses kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises ühe päevani, mistõttu on kooskõlas TsMS § 661 lg-ga 4 kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaeg üks päev arvates kohtumääruse kättesaamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Koik kohtunik
2/3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.