Hageja: AS SEB Pank (registrikood 10004252); lepinguline esindaja Kaidi Hinno Kostja: R. M. (isikukood xxxxxxxxxxx)
Asja läbivaatamise viis
Kohtuistungil (27.08.2024)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel 20.11.2021 sõlmitud laenulepingust nr 2021019484 tulenev põhivõlg 7977,19 eurot, intress perioodi 10.02.2023 - 05.05.2023 eest 185,92 eurot, viivis perioodi 11.02.2023 - 31.01.2024 eest 712,84 eurot ning viivis põhivõlalt alates 01.02.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
3.Jätta hageja ja kostja menetluskulud kostja kanda.
4.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 770 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, elektronpostiaadress [email protected]) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud
esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI NÕUE JA ASJAOLUD
1.Hageja esitas Harju Maakohtule 01.02.2024 hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:
1.1.mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 7977,19 eurot, intress 185,92 eurot ja 31.01.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 712,84 eurot;
1.2.mõista kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuvalt alates 01.02.2024 viivis põhinõudelt kuni põhinõude summas 7977,19 eurot täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised selgitused. 2.1 20.11.2021 sõlmisid hageja ja kostja väikelaenu lepingu nr 2021019484, mille alusel väljastas hageja kostjale laenu 10 000 eurot. Laen maksti välja 20.11.2021 kostja arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXX. Lepingu punkti 3.2 kohaselt kohustus kostja tagastama laenu annuiteetgraafiku alusel iga kuu
10.päeval alates 10.12.2021, viimase maksega laenutähtpäeval, s.o 10.11.2026. Lepingu punkti 2.1 kohaselt oli intressimäär 7.5 % aastas. Lepingu punkti 5.1 kohaselt oli lepingu jõustumisel krediidi kulukuse määr 11.89 % aastas eeldusel, et intressimäär on 7.5% aastas, laenutähtpäev saabub 10.11.2026, lepingutasu on 150 eurot, lepinguga seotud kontode kuutasu on kokku 0.30 eurot, SEB laenukaitse kindlustuslepingu maksed vastavad prognoostabelile ja laen summas 10 000 eurot võetakse kohe kasutusse.
2.2.Alates 10.02.2023 ei täitnud kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi ning hageja saatis kostjale 11.04.2023 teate lepingu erakorralise ülesütlemise kohta, nõudes kogu võla tasumist hiljemalt 04.05.2023 (teate saatmise ajal oli kostja võlas kolme järjestikuse, 10.02.2023, 10.03.2023 ja 10.04.2023 laenumaksega). Hageja edastas laenulepingu erakorralise ülesütlemise teate kostjale internetipanka ning kostja poolt lepingus avaldatud aadressidele (postiaadress ja e-posti aadress). Vastavalt üldtingimuste punkti 103 teisele lõigule, loetakse internetipanka saadetud kiri kättesaaduks hiljemalt kolmandal tööpäeval arvates teate väljasaatmisest. Hageja saatis kostjale teate laenulepingu ülesütlemise kohta internetipanka 11.04.2023, seega loeti ülesütlemine kättesaaduks hiljemalt 14.04.2023. Kostja võlgnevust ei tasutud, mistõttu ütles hageja 05.05.2023 lepingu erakorraliselt üles.
2.3.Enne lepingu sõlmimise pakkumise esitamist kostjale on hageja kontrollinud ja analüüsinud järgmisi andmeid. Kostja krediidiajaloo hinne oli 5 ja maksepraktika hinne oli 1, mis on mõlemad parimad hinded. Kostjal oli hagejaga sõlmitud varasemalt lepingud, millede kohustuste jääk oli 1 352.28 eurot. Hagejale teadaolevalt ei olnud kostjal kohustusi teiste krediidiandjate ees. Kostja keskmine netosissetulek laenu väljastamisele eelneva kuue kuu jooksul (analüüsi periood 16.05.2021-15.11.2021) oli 1332.97 eurot. Laekumisi kiirlaenufirmadelt kostjale ei olnud. Kostjale ei olnud tulnud töötusega seotud laekumisi viimase
kuu jooksul (laekumised selgitusega: "töötuskindlustushüvitis", "koondamishüvitis", "töötutoetus", "tööandja maksejõuetuse hüvitis", "töötu toetus", "lõpparve" ning töötusele viitavaid laekumisi Töötukassalt). Creditinfo Eesti andmebaasis kostjal maksehäired puudusid. Kostja olemasolevad igakuised laenukohustused hageja ees olid lepingu sõlmimise ajal kokku 206.59 eurot kuus. Kontrolliti, et pakutava laenu kuumakse koos olemasolevate laenude ja liisingute kuumaksetega SEB-s ei ületa 40% netosissetulekust.
2.4.Laenumaksete aruande teisest jaotisest „laenu tagasimaksed“ nähtuvalt on kostja tagastanud hagejale laenust 2 022.81 eurot, millest tulenevalt on hageja põhinõude jääk 7977.19 eurot. Laenumaksete aruande esimesest jaotisest „intressimaksed“ nähtuvalt on hageja arvestanud kostja laenumaksetelt intressi kogusummas 969.55 eurot, millest kostja on lepingu kehtivuse ajal ära tasunud 783.63 eurot. Sellest tulenevalt on hageja intressinõue summas 185.92 eurot Lepingust tuleneva võlgnevuse tasumisega viivitamise eest on hageja arvestanud viiviseid seadusjärgses määras.
3.Kostja vastas 28.02.2024, et kostja võtab hagi õigeks ja tunnistab täies ulatuses tema vastu esitatud nõudeid.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud 07.02.2024, kostja on hagile vastanud. Kohtuistungist 27.08.2024 võtsid osa mõlemad pooled.
5.Kas leping on sõlmitud ja kehtis, kas krediit on välja makstud VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra. Kohtule on esitatud kostja poolt 20.11.2021 digitaalselt allkirjastatud laenuleping (dtl 3), digiallkirja konteineris on Euroopa tarbijakrediidi teabeleht, laenuleping nr 2021019484, eraisiku laenulepingu tootetingimused. Kohtuistungil selgitas hageja, et lepingudokument tehti kostjale digitaalselt allalaetavana kättesaadavaks SEB internetipangas. Kostja kinnitas istungil, et ta sõlmis sellise lepingu ning et lepingudokumendid olid talle kättesaadavad. Krediidi kulukuse määr lepingus on 11.89 % aastas ning see on arvestatud lähtudes sellest, et intress oli 7,5% aastas, lepingutasu 150 eurot, kuutasu oli 30 senti ning kohustuslik oli sõlmida SEB laenukaitse kindlustus. Lepingus ja teabelehes on kindlustusmaksete kohta vaid, et „vastavalt prognoositabelile“ mis jäi sel ajal kehtinud tarbijakrediidi kulukuse maksimaalse määra piiresse. Istungil selgitas hageja, et kindlustusmaksed olid vahemikus 10-16 eurot. Kohus kontrollis minuraha.ee krediidi kulukuse määra kalkulaatoriga, et ka kindlustusmakseid arvestades jääb krediidi kulukuse määr lepingus väljendatu piiresse. Krediidi kulukuse määr ei ületanud seadusega lubatud maksimaalset määra, mis oli lepingu sõlmimise ajal 56,04%. Hageja on esitanud tõendi laenusumma 10 000 eurot 20.11.2021 kostja arvelduskontole üle kandmise kohta (ekraani kuvatõmmis dtl 73). Kohus on eelneva põhjal tuvastanud, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud nõude aluseks olev laenuleping, see sisaldas seadusega nõutud andmeid, oli seadusega nõutud vormis, laenusumma on kostja kasutusse antud ning krediidi kulukuse määr jäi lubatu piiresse.
6.Vastutustundliku laenamise kohustus
6.1.VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed: a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6). Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet esitamata jätma. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
6.2.Hageja on kohtule esitanud laenutaotluse menetluses koostatud krediidivõimelisuse analüüsi dokumendi (dtl 74) ja kostja arvelduskonto väljavõtte perioodi 16/05/2021 15/11/2021 kohta. Laenutaotlust hageja kohtule esitanud ei ole ning istungil selgitas hageja, et laenutaotlust kui sellist eraldi ei vormistatud; internetipangas oli kostjale tehtud tema andmete põhjal personaalne pakkumine, mille kostja sai aktsepteerida. Hageja vastas kohtule, et ei küsinud kostjalt teiste pankade väljavõtteid, analüüsitud on ainult kostja SEB-s olevat konto väljavõtet, põhjusel, et töötasu laekus kostjal hageja juures avatud arvelduskontole. Konto väljavõttelt nähtub, et kostjal oli veel kolm kontot, millele/millelt ta tegi ülekandeid. Kohtuistungil selgitas hageja, et konto lõpuga 013 oli krediitkaardi teenindamise konto, sealt läksid maha krediitkaardi maksed ning sinna kandis kostja raha krediitkaardi tagasimakseteks. Kostja selgitas, et konto lõpuga 189 oli tal kogumiseks, sinna ta kogus raha ning konto lõpuga 228 oli digikassaga seotud kogumishoius. Kostja kinnitas istungil, et antud lepingu sõlmimise
ajal ei olnud tal veel võetud muid laene muudelt krediidiandjatelt ja seega ei toimunud teistelt kontodelt ka laenude tagasimakseid teistele krediidiandjatele. Hageja on kohtu hinnangul õigesti tuvastanud kostja sissetuleku, kostja palk oli ajavahemikus mai - september 2021vahemikus 1123,75- 1338,24 eurot. Istungil selgitas hageja, et hageja ja kostja vahel oli enne sõlmitud kaks lepingut – väikelaenuleping, püsimaksega krediitkaardileping ja AS SEB Liisinguga liisinguleping. Enne 20.11.2021 oli nende laenude jääk 1352.28 eurot. Krediidivõimelisuse analüüsis võttis hageja kostja elamiskuludena aluseks arvestuslikud 702,8 eurot ning koos uue laenuga olid kõikide laenude kuumaksed kokku 407,05 eurot. Konto väljavõttest nähtub, et kostja tasus üüri 525 eurot kuus. Kostja sõnul olid korteri kommunaalmaksed ca 50 eurot kuus ning ka elektriarve oli väike. Kostja kinnitas, et kõnealusel lepingu sõlmimise ajal sai ta palgast kohustused ja kulud kaetud. Hasartmängude osas selgitas hageja, et analüüsitud 6-kuulisel perioodil moodustasid need kulutused kostja palgast keskmiselt 12% kuus ja see oli aktsepteeritud tase. Kostja kinnitas, et tal oli hasartmängudele seatud kindel summaline piir (50 eurot) kuus, mida ta ei ületanud. Kostja selgitas, et võlgu jäi ta 2023.a veebruaris seetõttu, et tema tööleping lõpetati koondamisega ning ta oli mõnda aega töötu ega suutnud laene teenindada. Kohus on kohtule esitatud tõendite ja poolte selgituste põhjal seisukohal, et hageja ei rikkunud vastutustundliku laenamise kohustust. Ka kostja ise kinnitas istungil, et ta oli lepingu sõlmimise ajal maksevõimeline ning samal töökohal oli ta töötanud juba üle 10 aasta (omas seega stabiilset sissetulekut).
7.Lepingu ülesütlemise kehtivus Ülesütlemine on kehtiv, kui: • tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 3 üksteisele järgneva tagasimaksega; • tarbijale on antud edutult vähemalt 2-nädalane täiendav tähtaeg võlgnetava summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul summa tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist; • ülesütlemisavaldus on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; • ülesütlemisavaldus on kostja poolt kätte saadud. Hageja on kohtule esitanud ka 11.04.2023 kostja e-postiaadressile xxx saadetud e-kirja laenulepingu nr 2021019484 erakorralise ülesütlemise teatega. Teates on märgitud, et hageja ütleb lepingu üles 05.05.2023, kui kostja ei tasu võlgnevust hiljemalt 04.05.2023. Hageja selgitab, et saatis kostjale teate laenulepingu ülesütlemise kohta ka internetipanka 11.04.2023 ning luges ülesütlemise kättesaaduks hiljemalt 14.04.2023. Samuti on hageja esitanud menetlusdokumendi väljastusteate, millest nähtub, et hageja on saatnud kirja kostja postiaadressile ning 13.04.2023 on dokument sel postiaadressil vastu võetud (X allkiri). Kostja märkis kohtuistungil, et ta ei ole üles ütlemise e-kirja saanud, kuid kinnitas, et hagejale teadaolev e-posti aadress on õige. Kostja siiski ei välistanud, et teade on tulnud postiga; internetipanka ta enda sõnul ei vaadanud. Arvestades, et hageja on üles ütlemise teate saatnud kolmel viisil, sh kostja poolt kinnitatud kontaktandmetel ning kiri on jõudnud kostja elukohta, loeb kohus tõendatuks, et hageja on kostjale saatnud lepingu üles ütlemise teate ning kostjal oli mõistlik võimalus sellega tutvuda.
Kostja kinnitas istungil, et hageja poolt välja toodud nõude summad ja arvestused on õiged. Hageja andis kostjale seadusega nõutud täiendava tähtaja võla tasumiseks. Seega on kohus seisukohal, et leping on kehtivalt üles öeldud alates 05.05.2023.
8.Hageja nõuded Hageja väitel on kostjal põhivõlg 7977.19 eurot. Kohus tuvastas, et lepingu punktis 2.2. oli märgitud, et viivist võib nõuda lepingujärgses intressimääras või seadusjärgses viivisemääras, kui viimane on kõrgem. Lepingujärgne intressimäär oli 7,5% aastas ning lepingu jõustumise hetkel kehtinud viivisemäär oli lepingus välja toodud päeva- ja aastamäärana. Kohtule esitatud intressiarvestuse tabeli (dtl 31) kohaselt on kostjal intressivõlgnevus alates 10.02.2023 kuni lepingu üles ütlemiseni 05.05.2023, kokku 185,92. Viivist on hageja arvestanud alates 11.02.2023, s.o alates maksetega võlgu jäämisest, seadusjärgses määras. Kostja avaldas nii vastuses kui ka istungil, et võtab nõuded õigeks. Kohus rahuldab hageja põhivõla, intressi ja viivisenõude VÕS § 396 lg 1, VÕS § 397 lg 1, § 101 lg 1 punktide 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel.
9.Menetluskulud Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluses tasutud riigilõiv 770 eurot. Hageja avaldas kohtuistungil, et muid menetluskulusid tal ei ole. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu. TsMS § 162 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tegi. Kuivõrd kohus rahuldas hagi tervikuna, jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu jäävad kostja võimalikud menetluskulud, kui neid oli, tema enda kanda. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Maris Juha Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.