Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. september 2024, Tartu
Tsiviilasja number
2-20-17006
Tsiviilasi
BGM Project OÜ hagi Ninametsa Kala ja Puhketalu OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Apellatsioonkaebuse hind
5146 eurot 92 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 14. juuli 2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Ninametsa Kala ja Puhketalu OÜ apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): Ninametsa Kala ja Puhketalu OÜ (registrikood 14920359), esindaja Ain Laansalu Vastustaja (hageja): BGM Project OÜ (registrikood 11374365) esindaja vandeadvokaat Olavi Järve
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 14. juuli 2023. a otsus muutmata.
2.Jätta Ninametsa Kala ja Puhketalu OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud Ninametsa Kala ja Puhketalu OÜ kanda. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Ninametsa Kala ja Puhketalu OÜ-lt BGM Project OÜ kasuks menetluskulude katteks
välja 375 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.BGM Project OÜ (hageja) esitas 18. novembril 2020 Tartu Maakohtule hagi Ninametsa Kala ja Puhketalu OÜ (kostja) vastu. Hageja palus kostjalt välja mõista põhinõude 8603 eurot 13 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 521 eurot 8 senti ning viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte põhinõudest suuremas ulatuses. Hagiavalduse kohaselt tegi hageja Ninametsa OÜ-le (tellija) 10. aprillil 2019 hinnapakkumise nr P-190118 ehitustööde teostamiseks. Hageja ja tellija sõlmisid suulise töövõtulepingu. Hageja tegi pakkumises nimetatud tööd ja esitas selle eest tellijale arved suurusega 39 615 eurot (sh km), mille tellija tasus. Hageja tegi tellija soovil objektil esialgses hinnapakkumises kajastamata töid ning esitas ehitustööde, transporditeenuse, kaevetööde ja materjalide eest arved kokku 8203 euro 13 sendi tasumiseks. Tellija arveid ei tasunud. Tellija ja kostja ühinesid
5.märtsil 2020, millega läksid tellija kohustused üle kostjale. Hageja andis töö tellijale üle ja sellega muutus nõue sissenõutavaks. Hagejal tekkis õigusabikuludest tulenev kahjuhüvitise nõue 400 eurot (km-ta), sest hageja pidi tellima õigusabi
11.jaanuari 2020 nõudekirja koostamiseks. Hageja esialgses hinnapakkumises oli tööde maksumuseks 31 154 eurot 14 senti. Kuna kostja andis vundamendi kaevetööde tegemise ajal teada, et ta soovib suuremate mõõtudega ehitist ning lisaks majaesise parkla ehitust, siis muutis hageja hinnapakkumist ja saatis 18. mail 2019 uue hinnapakkumise nr P-190118 tööde maksumusega 42 475 eurot 37 senti, mille kostja kiitis heaks ja mille alusel töid tehti (v.a trepp, korstna ehitus ja sellega seonduv ning vee- ja elektritrassi kaevetööd). Kostja palus hageja esitatud arved ümber teha ja saatis selleks täpsed juhised. Hageja oli nõus arved ümber tegema, sest summad klappisid hinnapakkumises toodud summadega. Ka tööde üleandmise aktid koostas hageja kostja juhiste järgi. Seetõttu on dokumentide vahel erinevused, kuid tööd tehti siiski hinnapakkumise alusel. Hinnapakkumises toodud, aga tegemata tööde eest hageja arveid ei esitanud. Kostja soovis tööde koosseisu muuta ka tööde käigus: lisaks hinnapakkumises toodud kahele aknale soovis kostja ühte terrassiust, kahte katuseakent ning ühte akent, mis läks kinni ehitatud terrassiseina. Lisaks hageja hinnapakkumises ja arvel nr B-190198 toodule tegi hageja perioodil 20. november 2019 kuni 10. detsember 2019 järgmised lisatööd: terrassi kinniehitamine + ühe
ukse ja akna paigaldamine (akna andis kostja); vaheseina ehitamine terrassile; siseseinte soojustamine (OSB ja kipsplaadi paigaldus); hoonesse veetrassi ja kanalisatsiooni paigaldamine. Ekspert hindas kõigi tööde väärtuseks 35 811 eurot, millele lisandub käibemaks. Hinnapakkumises toodud tööde väärtuseks on ekspert hinnanud 29 823 eurot käibemaksuta. Järelikult on hinnapakkumises mittesisalduvate tööde väärtuseks 5988 eurot, millele lisandub käibemaks. Nii kokkulepitud hinnapakkumise kui ekspertiisi alusel on tööde väärtuseks 38 392 eurot 14 senti, ehk kokku 46 070 eurot 57 senti koos käibemaksuga. Kostja tasus 39 615 eurot käibemaksuga. Tasumata on 6455 eurot 57 senti käibemaksuga. Hageja ei nõustu kostja väitega, et kokkulepitud töödel olid puudused. Kostja ei tõendanud, et poolte vahel oli kokku lepitud tööde tegemise tähtaeg. Samuti puudus kokkulepe, et hageja peab paigaldama puidust aknad. PRIA nõuded kostjale ei oma tähendust hageja ja kostja vaheliste kokkulepete osas. Kostja viidatud tasumised on 2018. a algusest ja ei oma seega tähtsust. Arve nr B-190148 ei olnud esitatud hinnapakkumise raames ning on tasutud ning seos vaidlusega puudub. Hageja ei tunnista kostja esitatud 2017. a hinnapakkumist. 2018. a arved 18003 ja 18007 ei ole puhkemaja ehituse töövõtulepinguga seotud.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Tellija sai 2017. a PRIA-lt positiivse toetusotsuse puhkemaja ehitamiseks. Hageja nõustus valmistama kogu hoone, sh puhkemaja puitosa. Ainsaks läbirääkimiste ja tegevuste aluseks oli 15. märtsil 2017 koostatud eelarve. See oli esitatud PRIA-le ning oli toetuse sihipärase kasutamise kontrolli aluseks. Hageja hinnapakkumist P- 190118 pole kunagi kostjale esitatud ning see ei olnud läbirääkimiste ja kokkuleppe aluseks. Hageja pidanuks tööd tegema ja andma sisustatud puhkemaja üle enne 2019. a suvehooaega. PRIA jaoks oli investeeringu teostamise viimane tähtaeg 31. mai 2019, mistõttu tasus kostja raha suures osas ettemaksuna. Hageja alustas töödega mais 2019, kuid jättis juunis 2019 tööd pooleli, sest tal puudus pädevus elektritööde tegemiseks. Kostja tasus hagejale kokku 44 910 eurot 10 senti ehk kõigi hageja esitatud arvete summad. Detsembris 2019 ehitas hageja terrassi osa kinni, eraldas ühe siseuksega wc-pesuruumi ning tõi kohale septiku. Detsembris 2019 tehtud tööde ei ole väärtus suurem kui 3000 eurot ning septiku väärtus 896 eurot 40 senti. Kui võtta aluseks hageja hinnapakkumine, siis on tegemata töid vähemalt 5394 euro ulatuses, sest hageja ei rajanud veetorustikke ega kanalisatsiooni ning põrandakütet projekt ette ei näinud. Hageja saadud raha ja hinnapakkumise järgi tehtud tööde vahe on 7828 eurot 73 senti. Hageja ei teinud korstnaga ja trepiga seotud töid ega elektritöid, mille maksumuseks on hageja märkinud hinnapakkumises 4890 eurot. Samuti ei ole käsitletavad lisatöödena kaevetööd, killustik, liiv ja katuseaknad 2552 euro 40 sendi ulatuses, sest tagasitäide tehti ja katuseaknad paigaldati põhitööde käigus. Hinnapakkumises märgitust on hageja teinud töid 37 585 euro 37 sendi väärtuses. Kui lisada lisatööde hind 5650 eurot 73 senti, siis pidanuks kostja tasuma hagejale kokku 43 236 eurot 10 senti ehk hageja on saanud 1674 eurot rohkem. Kostja vaidles vastu hageja selgitustele 2018. a esitatud arvete sisu kohta. Tegemist oli puhkemaja ehituse ettemaksuga. Ka 2019. a esitatud 629 euro 50 sendi suurune arve on seotud puhkemaja ehitusega.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 14. juuli 2023 otsusega hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 3759 eurot 65 senti, viivise 1086 eurot 50 senti ja viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui põhivõla suuruses. Maakohus jättis poolte
õigusabikulud poolte endi kanda, jagas kohtukulud poolte vahel võrdselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja kohtukulud 3089 eurot. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled, et hageja ning kostja õiguseellane Ninametsa OÜ sõlmisid suuliselt töövõtulepingu puhkemaja ehituseks. Pooled vaidlevad lepingu sisu ja mahtude üle. Pooltel on vaidlus selle üle, kes millised tööd tegi, millises mahus töid tehti ja ka selle üle, millised tööd kuulusid nn põhitööde hulka ja millised tööd telliti lisaks. Pooltel on erinev arusaam sellest, millal leping sõlmiti ja milline pakkumus on tööde alusdokumendiks. Samuti vaidlevad pooled, kui palju on kostja hagejale tööde eest tasunud. Maakohus luges tõendatuks, et ehitus ei toimunud 2016. a koostatud pakkumise alusel. Hoone ehitus toimus 2019. a kevadel valdavalt hageja esitatud pakkumise alusel, kuid poolte kokkuleppel muudeti hoone põhielemente – eelkõige seinte ja katuse materjale, millest muutusid kasutatavad ehitustehnilised lahendused ja materjalid. Hageja tegi pakkumise 2019. a aprillis ning muutis seda 2019. a mais vastavalt tegelikule olukorrale. Kostjal puudub õigus vastuväidete esitamisel tugineda 2016. a pakkumusele, sest ta oli sellest pakkumusest taganenud ja sõlminud 2019. a kevadel hagejaga uue kokkuleppe. Samas ei toimunud ehitus tegelikult ka hageja pakkumise P-190118 alusel, sest hageja kinnitas, et osasid pakkumises märgitud töödest ta ei teinud: hageja ei ehitanud sisetreppi ja korstnat ning ei teinud kaevetöid vee- ja elektritrassi jaoks. Kuna pooltel puudus selge kokkulepe, mida ja mis mahus tellija tellis ja töövõtja ehitama pidi, tuleb vaidluse lahendamisel lähtuda tegelikust olukorrast. Kohus lähtus hageja tehtud tööde mahu ja nende hinna kindlaks määramisel ekspertiisis kindlaks tehtud töödest ja summadest. Ekspert leidis, et kõigi tööde (sh nii põhi- kui lisatööd) maksumus on kokku 42 974 eurot (koos käibemaksuga). Eksperdi hinnangus on arvesse võetud ka seda, milliseid algselt kokku lepitud töid hageja ei teinud ja millises osas andis materjali ja tegi tööd kostja ise. Seega leidis ekspert kõigi hageja tehtud tööde kogumaksumuse, sh ka kõrvalhoone põranda valamine. Kostja väitel on ta tasunud hagejale tööde eest 44 280 eurot 60 senti. Hageja ei eitanud nimetatud tasu saamist, kuid väitis, et osa saadust olid tasutud muude teenuste või ostude eest. Pooltel oli vaidlus kolme arve tasumise üle. Kohus leidis, et 25. mai 2019 arvet B-190148 suurusega 629 eurot 50 senti tuleb tööde eest tasumisel arvestada. 27. jaanuari 2018. a arve 180003 suurusega 2700 eurot ei ole tasutud puhkemaja ehitustööde eest, vaid soojaku eest.
18.veebruari 2018. a arve 180007 suurusega 1965 eurot 65 senti ei ole tasutud puhkemaja ehitustööde eest, vaid muude teenuste eest. Kostja ei tõendanud, et tasus puhkemaja ehistustööde eest 44 280 eurot 60 senti. Kohus leidis, et kostja on tasunud 39 614 eurot 35 senti (44 280-2700-1965.65). Nimetatud summa hõlmab ka kõrvalhoone põranda betoonivalu. Kostjal on seega hagejale tasumata 3359 eurot 65 senti. Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja palus kostjalt välja mõista kahjuna kulud, mida hageja tegi kohtueelses menetluses kostja vastu nõude esitamisel. Hageja nõudis kostjalt 400 euro tasumist. Hageja esindaja on
11.jaanuaril 2020 koostanud kostjale nõudekirja ja hageja on teenuse eest tasunud 480 eurot (km-ga). Kuna kohus hageja nõude osaliselt rahuldas, olid hageja kulud õigusabile põhjendatud. Hagejale kaasnes õigusabi ostmisega varaline kahju TsMS § 128 lg 1–3 mõttes. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 400 eurot kahju hüvitisena. Hageja nõudis kostjalt viivist. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kohus leidis, et kohustus muutus sissenõutavaks
10.detsembril 2019 s.o pärast tööde lõpetamist. Kuna hageja soovis viivist kõige varem alates
2.jaanuarist 2020, mõistis kohus viivise välja alates nimetatud kuupäevast. Kohus mõistis viivise kindla summana lahendi tegemise päeva seisuga ja edasiulatuvalt seadusjärgses määras.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 14. juuli 2023 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt jättis kohus valesti arvestamata kahe esimese maksega. Kostja tasus 29. jaanuaril 2018 2700 eurot arve nr 18003 alusel ja 19. veebruaril 2018 ning 12. märtsil 2018 1965 eurot 60 senti arve nr 18007 alusel. Puhkemaja ehitamine oli ainuke pooltevaheline lepinguline suhe. Arvestades, et esialgne kavatsus oli ehitada palkmaja, on loomulik, et ettemakse sai tehtud palkmaterjali eest. Asjaolu, et hageja võis vajada soojakut ning kostja õigusliku eellase juhatuse liige võis aidata soojaku hankel, ei muuda kostja tehtud makse eesmärki – makse oli tehtud puhkemaja ehitamist silmas pidades. Asjaolu, et hageja tõi soojaku kostja valdusesse, ei väära tehtud makse eesmärki ega ole aluseks selle kulu mahaarvamiseks.
18.veebruari 2018. a arve 180007 alusel tasus kostja 1965 eurot 65 senti, mille väidetavalt kulutas hageja Aleksandr Goidin FIE 15. veebruari 2018. a arve nr 106 alusel 550 euro tasumiseks. Otsusest ei selgu, miks kohus ei arvesta ülejäänud 1415 euro 65 sendi tasumisega. Kohus nõudis kostjalt meelevaldselt tõendamist, et hageja ei lasknud nimetatud arvega oma autot remontida. Tegemist on negatiivse asjaoluga, mille tõendamise kohustus oli hagejal. Maakohus jättis tähelepanuta vastuolud ekspertiisis või lahendas need meelevaldselt kostja kahjuks. Selle asemel, et anda vastus küsimusele, millised olid ehitusaegsed töö ja materjalide hinnad, asus ekspert kohtu rolli ja lahendas küsimust, kas hageja nõutud hinnad tundusid õigena. Ekspertiisi väidet, et „töövõtja 2019. aasta ehitushinnad olid ajakohased“ ei ole ekspert põhjendanud ega selgitanud järelduse tegemise metoodikat. Ekspert on teinud meelevaldseid oletusi, mis on vastuolus teiste asjas esitatud tõenditega. Ekspertiisiaktis esitatud hinda tuleb korrigeerida kostja kasuks minimaalselt 1350 euro võrra. Menetluskulude jaotus kui ka kohtuvälise kulu väljamõistmine ei ole õige ja õiglane. Nn süü praeguses vaidluses ei ole ainult kostjal. Vaidluse ajendas hageja, kui alustas terrassi kinniehitamist ilma eelneva eelarve või pakkumiseta. Isegi kui hageja põhinõue oleks olnud 40,95% õigustatud, siis nii menetlusvälise kulu kui ka kohtukulu väljamõistmisel tulnuks sellega arvestada. Kohus on meelevaldselt kostjalt välja mõistnud 795 eurot 45 senti.
29.augustil 2024 esitas hageja ringkonnakohtule lõppseisukohad, milles kordas seniseid väiteid.
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ning menetluskulude kostja kanda jätmist. Hageja jääb oma seisukoha juurde, et tööde väärtuseks tuleb lugeda 46 070 eurot 57 senti (kmga). Järelikult on kostjal tasumata 6455 eurot 57 senti (km-ga). Kui kohus leiab, et mingid kostja tasumised tuleb lugeda tasumisteks ehitustööde eest, siis palub hageja tasumised maha arvata 6455 eurost 57 sendist. Ekspert ei asunud kohtu rolli, hinnates hageja hindade kooskõla selle hetke ehitusväärtusega. Hageja ei nõustu kostja väitega, et eksperdi järeldus ei sisalda metoodikat. Ekspert on ekspertiisiakti p-s 5 põhjalikult selgitanud, millisel viisil ta tööde maksumuse leidis. Hageja ei vaidlusta, et kostja tasus 39 614 eurot 35 senti. Hageja vaidlustab selle, et kostja tasus ehitustööde katteks täiendavad 4665 eurot 65 senti. Vaidlusalused arved esitati ja tasuti 2018. a alguses. Hageja edastas esimese vaidlusaluste töödega seotud hinnapakkumise 10. aprillil 2019.
Ehitustööd teostati samuti 2019. a. Enam kui aasta varasemad arved ei saa olla seotud vaidlusaluste töödega. Hageja selgitas ja tõendas, et vaidlusaluste ehitustöödega seotud hinnapakkumised, arved ja tööde üleandmise aktid tehti ümber kostja soovil. Seda tehti eesmärgiga teha kulud PRIA toetuse kõlbulikuks. Seetõttu saab asuda seisukohale, et ka arveid 180003 ja 180007 oli kostjal vaja palkidele seetõttu, et saada tegelik kulu toetuskõlbulikuks. Arved ei saanud ka teoreetiliselt olla palkide eest, nimelt ei ehitatud ega pidanudki hoonet ehitatama palkidest. Hagejale jäävad kostja etteheited menetluskulude jaotuse suhtes arusaamatuks. Kuidas on kostja saanud 40,95%, kostja kaebusest ei selgu. Maakohus rahuldas hagi 43,7% ulatuses. Ainuke kõrvalekalle, mis maakohus menetluskulude jaotusel tegi, oli poolte õigusabikulude poolte enda kanda jätmine ja kohtukulude pooleks jaotamine. Kohus ei karistanud menetluskulude jaotuse juures kostjat, vaid lähtus õiglusest. Hageja selgitas ja tõendas, et kostja nõudis dokumentide PRIA jaoks ümbertegemist, mis suuresti tingis käesoleva vaidluse. Maakohus ei ole menetluskulude jaotust määrates diskretsiooni piire ületanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja kostja kannab menetluskulud ringkonnakohtus. Ringkonnakohus lähtub TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel maakohtus tuvastatud asjaoludest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6).
7.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
7.1.Maakohus ei rikkunud menetlusõigust tõendite hindamisel ja kohtuotsuse põhjendamisel (TsMS § 232 lg 1 ja TsMS § 442 lg 8). Maakohtu järeldused on arusaadavad ja seostatavad tuvastatud asjaoludega. Et kostja maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et maakohus jättis kostja esile toodud asjaolud ja esitatud tõendid hindamata.
7.2.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus jättis ebaõigesti arvestamata kahe esimese maksega. Maakohus tuvastas õigesti, et arve nr 18003 alusel tasus kostja hageja soetatud soojaku eest. Asjaolu, et arvel on märgitud „palkosa materjal“ kinnitab maakohtu tuvastatud asjaolu, et kostja esitas PRIA toetuse saamiseks ebaõigeid andmeid. Kostja väited, et kuna ehitati palkmaja, siis on selge, et arve tasuti palkide eest, on tõendamata ja vastuolus maakohtus esitatud tõenditega.
7.3.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ka arve nr 18007 osas. Maakohus luges põhjendatult usutavaks hageja väited, et nimetatud arve esitas hageja kostja soovil, et kostja saaks kulusid kajastada PRIA toetusprojektis. Õige on küll kostja seisukoht, et vaid osa arvel märgitud summa tasumise eesmärgist (auto remont) on tõendatud hageja esitatud dokumentaalse tõendiga. Maakohus jagas õigesti tõendamiskoormise, kui andis kostjale võimaluse tõendada, mille eest kostja ülejäänud osas arve tasus. Kostja tõendeid ei esitanud. Arvestades kostja nõustumist, et arved tehti suures osas ümber selleks, et need oleksid PRIA toetuseks kõlbulikud, nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et kuna tõendatud on, et osa arvest tasuti auto remondi eest ja muud tõendid asjas puuduvad, siis on alus tuvastada, et kogu arve tasuti autoremondi tööde, mitte palkmaterjali eest. Eeltoodut kinnitab ka see, et arve esitati pea aasta enne vaidlusaluste tööde tegemise algust.
7.4.Põhjendatud ei ole kostja etteheide ekspertiisile, et arusaadav ei ole, millist metoodikat ekspert kasutas ehitushindade määramisel. Kostja esitas oma vastuväited ekspertiisi järelduste kohta maakohtus ja maakohus käsitles neid otsuse põhjendustes. Ringkonnakohus märgib lisaks, et ekspert selgitas, et ehitustööde maksumuse arvutamise aluseks on põhiprojekti staadiumis olev projekt, see nõue tuleneb majandus‐ ja taristuministri 17.07.2015 määrusest nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ ja EVS-ist 932:2017 „Ehitusprojekt“. Asja materjalidest nähtub,
et kostja ei esitanud maakohtule ühtegi maja plaani, eskiisi või muud joonist, mille alusel oleks ekspert saanud ehitustööde maksumust määrata. Maakohus juhtis sellele kostja tähelepanu ja eelistungil kostja esindaja kinnitas, et ehitus toimus eskiisi alusel, kuid 23. septembri 2022 istungil teatas kostja, et eskiisi ta esitada ei soovi. Ekspert põhjendas, et kuna põhiprojekt puudub, saab maksumust arvutada vaid suurusjärgulise, orienteeruva täpsusega. Ehitushinna kujunemisel on arvestatud 2019. aasta ja 2022. aasta ehitushinnaindeksite protsentuaalset erinevust keskmiselt aasta kohta, mille baasilt on hetkel kehtivatest hindadest maha lahutatud aastatega kallinenud hinnaindeks (I kd lk 202).
7.5.Kostja väide, et maakohus ei jaotanud menetluskulusid õiglaselt, on põhjendamatu ja vastuolus asjaoludega. Maakohus põhjendas, miks ta jättis õigusabikulud poolte endi kanda ja jagas kohtukulud (riigilõivu ja ekspertiisi kulu) poolte vahel võrdselt. Tegemist on maakohtu kaalutlusotsusega, mida maakohus on piisavalt põhjendanud, ringkonnakohus ei tuvastanud kaalutluspiiride rikkumist, seetõttu tuleb menetluskulude jaotuse osas jätta otsus muutmata.
8.Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda TsMS § 171 lg 1 alusel. Hageja esitas ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja ja palus kostjalt välja mõista 375 eurot, millest 360 eurot on õigusabikulu ja 15 eurot menetluskulude nimekirja koostamise kulu. Ringkonnakohus peab hageja õigusabikulu täies ulatuses põhjendatuks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja. Hageja taotlusel tuleb kostjal tasuda viivist menetluskuludelt 375 eurot, alates kohtuotsuse jõustumisest kuni 375 euro tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.