Võlaõigus › Töövõtulepingud

kohtukulud summas 3089 eurot eurot.

oli nõus arved ümber tegema, sest summad klappisid hinnapakkumises toodud summadega. Ka tööde üleandmise aktid koostas hageja kostja juhiste järgi. Hageja möönis, et seetõttu on erinevused dokumentide vahel, kuid tööd tehti siiski hinnapakkumise alusel. Hageja selgitas, et hinnapakkumises toodud mitteteostatud tööde (trepp, korstna ehitus ja sellega seonduv ning vee- ja elektritrassi kaevetööd) eest hageja arveid ei esitanud. Kostja soovis tööde koosseisu muuta ka tööde käigus: lisaks hinnapakkumises toodud kahele aknale soovis kostja lisaks ühte terrassiust, kahte katuseakent ning ühte akent, mis läks kinni ehitatud terrassiseina (nimetatud akna tõi kostja ise, kuid paigaldas hageja). Plastikakende paigaldus tõendab, et tööd tuli teostada hageja hinnapakkumise alusel. Hageja sõnul on veetorustike, kanalisatsiooni ja põrandakütte tööd hinnapakkumises lintvundamendi real. Vundamendi sisse on rajatud nii vee kui kanalisatsiooni valmidus ning paigaldatud ka põrandaküttetorud. Perioodil 20.11.201910.12.2019 teostas hageja arvel nr B-190198 toodud tööd. Hageja tarnis septiku, kuid ei paigaldanud seda. Lisaks hageja hinnapakkumises ja arvel nr B-190198 toodule teostas hageja perioodil 20.11.2019-10.12.2019 järgmised lisatööd: terrassi kinniehitamine + ühe ukse ja akna paigaldamine (akna andis kostja); vaheseina ehitamine terrassile; siseseinte soojustamine (OSB ja kipsplaadi paigaldus); hoonesse veetrassi ja kanalisatsiooni paigaldamine. Kostja vastuväited tööde üleandmisega hilinemisega ja valede akende kasutamise kohta ei ole põhjendatud. Hageja tegi puudusteta kokku lepitud tööd. Kostja ei ole tõendanud, et poolte vahel oli kokku lepitud tööde tegemise tähtaeg. Samuti puudus kokkulepe, et hageja peab paigaldama kõik puidust aknad. Hageja teatas, et PRIA nõuded kostjale ei oma tähendust hageja ja kostja vaheliste kokkulepete osas. Kostja ei saa tõendada puuduseid PRIA aktiga, sest hagejal puudub seos PRIA-ga ning PRIA etteheited ei puutu hagejasse. Kostja viidatud tasumised on 2018.a algusest ja ei oma seega tähtsust. Tööd, mille eest tasumist hageja nõuab teostati 2019.a. Ka arve nr B-190148 ei olnud esitatud hinnapakkumise raames ning on tasutud ning seos vaidlusega puudub. Vastavalt kohtu 08.03.2021 kirjale täpsustas hageja, et kostja avaldas soovi maja suurust muuta ja, et hageja teeks ka parklaga seotud kaevetööd 24.04.2019, so siis kui hageja soovis alustada objektil vundamendi kaevetöid. Kostja märkis ise vaiadega ära hoone suuruse ja asukoha. Kostja esindaja andis juhiseid ka kopajuhile mulla paigutamise osas. Hageja muutis hinnapakkumist kostja soovil ja saatis 18.05.2019 uue hinnapakkumise nr P-190118. Kostja tellis hagejalt hinnapakkumises olevad tööd suuliselt ning hageja nõustus kostja ettepanekuga samuti suuliselt. Leping sõlmitud kaudsete tahteavaldustega. Hageja väljendas nõusolekut sellega, et asus töid teostama ja kostja lubas oma kinnistul töid teostada, sest ta käis kogu aeg objektil, oli teadlik töödest, andis jooksvalt töödeks juhiseid ning pooled arutasid töid omavahel. Kostja on tööde tarvis andnud nt laudise, kaks plaati tuuletõket, natuke Isover klaasvilla ja muid pisitarvikuid, millega kostja väljendas nõusolekut hinnapakkumise tööde tegemiseks. Kostjapoolne töödega nõustumist kinnitab ka see, et hageja saatis kostjale arveid ja tööde üleandmise akte, mida hageja muutis vastavalt kostja soovidele ja kostja tasus osa arveid. Peamiselt just arvete tasumisega on kostja väljendanud enda nõusolekut hinnapakkumise alusel tööde teostamisega. Kuigi arvetel märgitud tööd ja tegelikud tööd ei olnud päris samad, tulenes erinevus kostjast, kes soovis dokumentide ümbertegemist enda juhiste alusel. Ka kostja ise on tunnistatud, et ta tellis hagejalt töid, küll enda hinnapakkumise alusel. Seega ei ole vaidlust selles, et kostja tellis hagejalt tööd. Vaidluse all on, millised tööd kostja tellis. Hageja jäi selle juurde, et töödeks olid hinnapakkumises nr P-190118 märgitud tööd. Hageja selgitas, et umbes kuu või poolteist enne lisatööde teostamist helistas kostja hagejale ning palus teha ka täiendavaid töid, mille tegemises lepiti veidi hiljem ka kokku. Lisatööd teostas hageja perioodil 20.11.2019 – 10.12.2019. Lisatööde tegemist tunnistas ka kostja 07.12.2020 vastuses. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks lisatööde eest maksnud. Hageja

viitas, et kui poolte vahel poleks sõlmitud töövõtulepingut, kuuluks hageja nõue rahuldamisele käsundita asjaajamise alusel. 15.07.2021 toimunud eelistungil jäi hageja varem esitatud seisukohtade juurde. Seoses 2018.a arvetega 18003 ja 18007 selgitas hageja, et üks arve oli esitaud soojaku eest, mille hageja ehituse jaoks ostis ja teine arve oli esitatud muude kokkulepete alusel. Väiksem arve summas 629.50 oli esitatud kõrvalhoone põranda betoonvalu eest, mis oli eraldi töö, mille tegemiseks O. Kxxxx jooksvalt soovi avaldas. Betoon telliti selleks eraldi. Seoses akendega selgitas hageja esindaja, et algselt oli plaanitud majale 2 akent, kuid O. Kxxxx soovis veel teisele korrusele lisaakent ja veidi hiljem veel ka kahte katuseakent. Hageja hankis need aknad ja lisaks ka terrassiukse ja need kajastuvad lisatööde arvel. Lisatöödena pandi kaks katuseakent (juba maikuus), terrassiuks ja üks välisuks. 23.05.2019 arve laskis kostja esindaja samuti ümber teha nii nagu ta soovis kõigi arvete ümber tegemist. Kostja soovil ehitati tuulekastid, mida algses pakkumises polnud. Seoses 2019 sügisel tehtud lisatöödega- terrassi kinni ehitamine- selgitas hageja esindaja, et põrand oli põhitööna juba plaaditud, kuid ehitati välissein, sisesein võeti lahti ja paigalati vaheuks, samuti paigaldati välisuks, pandi paika O. Kxxxx poolt toodud kasutatud aken. Neid töid algses kokkuleppes ei olnud. Lisatööna veeti dušširuumi ka vajalikud vee- ja kanalisatsiooni torud, tehti nende jagunemine tualeti, kraanikausi asukohtadesse (torude otsad seinast või põrandast), lisaks ka trapp põrandasse. Hageja neid töid lõpuni ei teinud- ei pannud segisteid, kraanikaussi ega tualetipotti. Hageja kinnitas, et ostis ja tõi kohale septiku, kuid ise seda ei paigaldanud. Algse tööna pidi ehitama vee ja kanalisatsiooni kööginurga jaoks. Ehitus toimus O. Kxxxxxeskiisi alusel. Pärast eelistungit esitas hageja kohtule 10.08.2021 teostatud tööde nimekirja. Hageja rõhutas, et ei tunnista kostja poolt esitatud 2017.a hinnapakkumist. Hageja selgitas, et arvetel 2018.a arvetel 18003 ja 18007 ei ole puhkemaja ehitusega töövõtulepinguga seotud. Hageja märkis, et kui kostja leiab, et poolte vaheline leping sõlmiti millalgi nende arvete esitamisele eelnenud ajal, tuleb kostjal seda tõendada. Puudub vaidlus, et töid alustati 2019.a kevadel. Ka leping sõlmiti 2019.a kevadel. Arve 18003 esitati tegelikult soojaku eest, mille hageja ostis kostja jaoks 26.01.2018 Lucanova OÜ-lt, kes selle ka kostja õuele transportis, kus see on praeguseni. Soojaku hind ja selle tarnimise aeg ühtivad arve 18003 andmetega. Arve 18007 esitati tegelikult auto remondi eest. Arvid muudeti kostja soovil, kes tahtis arveid esitada PRIAle, et tõendada enda toetuskõlblikkust. Palkmaterjal oli sobilik kulu, mida PRIAle arvel näidata. Hageja oli kauba ja teenuse ostmisel n.ö vahekeha, et näidata nagu oleks kostja ostnud teenused ja kauba hagejalt. Hageja viitas, et kostja pole kordagi esitanud hagejale nõudeis, et hageja annaks talle üle arvetel märgitud palkmaterjali. Vastupidi- kostja sõlmis hagejaga hoopiski töövõtulepingu. 30.08.2021.a esitas hageja vastuväited kostja poolt tunnustatud tööde nimekirja kohta. 08.10.2021.a esitas hageja pärast tunnistajate üle kuulamist täpsustatud andmed ja seisukohad ekspertiisi läbi viimiseks. Hageja märkis, et poolte vahel jäid vaidlusaluseks tööde mahtudega seonduv, küsimused: kelle poolt olid elektrikaablid, kas elektritööde tegijal oli vastav pädevus, kes paigaldas vundamendis torud ja trapid, kes tõi parkla killustiku ja liiva, kes teostas kõrvalhoone põranda valamise ning akendega seonduv – kas aknad olid uued või kasutatud ning kas toimus akendega seotult ümberehitusi. Hageja selgitas, et elektriööd tegi Jah Teenus OÜ, kellel oli olemas elektripaigaldiste projekteerimise, remontimise, hooldamise, ehitamise ja paigaldamise jms pädevus. Kostja ei ole hagejale teada andnud, et ta seab vastava pädevuse kahtluse alla.

Kuna seda, palju kaablitest andis kostja ja palju tõi hageja, ei ole võimalik täpselt välja selgitada, nõustus hageja kogu kaablikulu jagama kostjaga pooleks. Hageja esitas analüüsi tunnistajate ütlustest, mis kinnitavad tema väiteid vee- ja kanalisatsiooni valmiduse rajamise ja põrandaküttetorustiku paigaldamisega hageja poolt, killustiku kasutamisega, ümberehitustööde vajadusega ja selles, et katuseaknad olid uued. Kostja vastuväited Hagivastuses ei tunnistanud kostja hagi ja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja selgitas, et tema õiguseellane Ninametsa OÜ pidas läbirääkimisi PRIA toetuse abil puhkemaja ehitamiseks ja sai 2017.a positiivse toetusotsuse. Hageja nõustus valmistama puhkemaja puitosa ning kogu hoone võtmed kätte põhimõttel. Ainsaks läbirääkimiste ja tegevuste aluseks oli eelarve, mis oli faili andmete järgi koostatud 15.03.2017. See oli esitatud PRIA-le ning oli toetuse sihipärase kasutamise kontrolli aluseks. Kostja teatas, et hagile lisatud hinnapakkumist pole kunagi kostjale esitatud ning see ei ole olnud läbirääkimiste ja kokkuleppe aluseks. Tegemist on tagantjärgi koostatud dokumendiga, mida kinnitab ka asjaolu, et hageja ei saanud hinnapakkumise esitamisel teada, et põranda pind hoone mahamärkimisel ja vundamendi valamisel veidi muutub ning märkida sellesse sajandik ruutmeetri täpsusega juba uue plaaditava põranda pindala. Kostja leidis, et arvestades tööde mahtu ja soovitud lõppeesmärki pidanuks hageja teostama tööd ja andma sisustatud puhkemaja üle enne 2019.a suvehooaega. PRIA jaoks oli investeeringu teostamise viimane tähtaeg 31.05.2019, mistõttu tasus kostja raha suures osas ettemaksuna. Hageja alustas töödega mais 2019, kuid jättis juunis 2019 tööd pooleli, sest selgus, et tal puudub pädevus elektritööde teostamiseks. Kuna kuni detsembrini 2019 puudus majas vesi ja kanalisatsioon, ei saanud kostja maja välja üürida, millest tekkis kostjale ka kahju. Kostja on tasunud hagejale kokku 44 910,10 eurot (29.01.2018 2700 eurot arve nr 18003, 19.02.2018 ja 12.03.2018 1965,6 eurot arve nr 18007, 24.05.2019 16 896 eurot arve nr B190143, 30.05.2019 22 719 eurot arve nr B-190147 ning 27.05.2019 629,5 eurot arve nr B190148). Hageja ei ole hagi esitamisel arvestanud tasutud arveid nr 18003, 18007 ja B190148. Tööde katkemisel nõustus hageja lahendama hiljem enamsaadud raha arvel varem kokkulepitud projektimuudatuse (ehitama kinni terrassiosa) ning hankima ja ka paigaldama väliskanalisatsiooni (sh septiku). Mingit täiendavat hinna kokkulepet pooled ei sõlminud, sest enammakstud rahast oleks piisanud ka rohkemaks. Kostja kinnitas, et detsembris tehtud tööde käigus ehitas hageja 6,4m2 suuruse terrassi osa kinni, eraldas ühe siseuksega wc-pesuruumi ning tõi kohale septiku. Kostja hinnangul ei ole detsembris 2019 tehtud tööde väärtus suurem kui 3000 eurot (2500+km) ning septiku väärtus (667,5+55+24,5= 747+km) 896,40 eurot ehk detsembri hageja kulu ei ületa 3896,40 eurot. Poolte koostöö katkes siis kui hageja esindaja arvas, et tal oleks õigus küsida veel raha. Eelarves märgitud töödest ei teostanud hageja järgmisi töid: soetanud treppi ega teostanud selle paigaldust (1200 eurot); ei paigaldanud küttesüsteemi (korsten + küttekeha, 2900 eurot); ei teostanud majasiseste kommunikatsioonide ehitust (2200 eurot, v.a kanalisatsiooni torulaadne asi vundamendi valamise käigus); ei soetanud sisustust (1495 eurot); ei plaatinud terrassiosa (väärtus hinnanguliselt 6,4m2 x 20 eur/m2+km ehk 153,60 eurot). Kõik kokku 9507,60 eurot. Hageja pidanuks eelarve kohaselt paigaldama 5 puitakent ja kaks ust, kuid tegelikult paigaldas uue väikse plastikakna, ühe kasutatud plastikakna, ühe kasutatud uue terrassi suunas avaneva plastikust rõduukse, kaks katuseakent (enne 2019 tööde lõppu katuse ehitamise käigus, mitte detsembris nn lisatööna), ühe välisukse 2019 I pooles ning detsembris lisaks ühe välisukse ning siseukse WC-pesuruumile. Eelarves oli uste ja akende tööde ja materjalide hinnaks 2690 eurot (1750+940). Arvestades tööde ja materjalide väärtust ning

uste-akende arvu ja kvaliteedi muutumist oli nende väärtus kokku 2440 eurot. Kostja hinnangul on hageja saanud jätkuvalt 6540,70 eurot [(9354+153,6+300+629,5)-3896,4] rohkem, kui oli eelarves märgitud ning lisatööde väärtus kokku. Kui sellele lisada kostja kahju hüvitamise nõue, võlgneb hageja kostjale pea 10 000 eurot. Kui võtta aluseks hageja hinnapakkumine, siis selles märgitud töödest on tegemata töid vähemalt 5394 euro ulatuses, sest hageja ei ole nt kunagi rajanud veetorustikke ega kanalisatsiooni ning põrandakütet projekt ette ei näinud. Hageja poolt saadud ja hinnapakkumise järgi tehtud tööde vahe on 7828,73 eurot. Kui ka sellest maha arvestada ühe välisukse, ühe siseukse, ühe kasutatud terrassiukse, kahe katuseakna ja terrassiosa ehitamise eeldatavaid kulusid, siis on hageja kostjale märkimisväärselt võlgu. Kostja arvestus on hüpoteetiline, sest hageja ei ole seda pakkumist esitanud, kostja pole nõustunud nende tööde maksumusega jne. Kostja täpsustas 26.03.2021.a seisukohas vastavalt kohtu kirjale, et ehitus oli otseselt seotud PRIA toetuse taotlemise, selle toetuse väljamaksmise ja investeeringuga soetud kontrolliga. Toetuse taotlemise aluseks oli hageja kalkulatsioon. Selle järgi on hageja esitanud ka arved. Kostja leidis, et arvestades nimetatud faili koostamise aega, tuleb puhkemaja ehitamise kokkuleppe sõlmimise ajaks lugeda 2017.a märts. PRIA kohapealse kontrolli protokolli kohaselt määrati toetus 31.05.2017. Tööde teostamise tähtajaks oli 30.05.2019. Algselt puudusid kostjal vahendid omafinantseeringuks (lõpuks finantseeriti omafinantseeringu osa pangalaenuga) ning 2019.a algul puudus hagejal võimalus nimetatud töid planeeritult teostada. Aprillis 2019 lepiti kokku ehituse muudatustes, kuna järelejäänud tähtaja jooksul poleks hageja suutnud hinnapakkumises nimetatud ehitist rajada. Seega muudeti seinakonstruktsioone, küttelahendust ja katusematerjale ning selle muudatusega ka kostja esindaja nõustus. Kuivõrd hageja esindaja oli kahtlematult kursis PRIA taotlusega, siis on ka loomulik, et ta oli teadlik ka selle toetusega seotud tähtaegadest. Mitte ühelgi ajal pole olnud kokkuleppe aluseks aprillis ja mais 2019 väidetavalt koostatud hageja hinnapakkumisi. Arvete 180007 ja 180003 esitamine ja maksmine oli seotud maaeluministri 25.11.2015.a määruses nr 19 sätestatud nõudega. Arvetes kajastatud summad olid 10,54% hinnapakkumises märgitud projekti maksumusest. Tegemist on maksetega materjalide eest ning sellega on kostja ja PRIA arvestanud. 21.05.2021 vastuses kinnitas kostja, et tema ja hageja vahel oli töövõtuleping, kuid hageja hinnapakkumine P-190118 pole kunagi olnud kokkulepete aluseks. Kokkuleppe aluseks oli eelarve. Seda kinnitab asjaolu, et hageja arvetel ei lange ükski rida kokku hinnapakkumisega. Samas kattuvad hageja hilisemalt (peale seda hinnapakkumist) esitatud arvetes teenuse sisu ja hinnad eelarvega. Näiteks 23.05.2019 arves on märgitud teenuse/kaubana kolm viimast rida, mis kattuvad sõnaliselt ja summaliselt eelarvega, aga mitte hinnapakkumisega. Selle arve viimast rida hinnapakkumises ei eksisteerigi. Kostja selgitas, et kui kõik oleks hageja sõnade kohaselt toimunud, siis teoreetiliselt oleks hageja saanud 1674 eurot rohkem. Kostja on tasunud hagejale kokku 44 910,10 eurot ehk kõigi hageja esitatud arvete summad. Nelja arve tasumist viiest on kontrollinud mh ka PRIA. Hageja ei ole hagi esitamisel pahauskselt arvestanud kolme tasutud arvega (nr 180003 27.01.2018 2700 eurot; nr 180007 18.02.2018 1965,65 eurot; B-190148 25.05.2019 629,50 eurot) ehk kokku 5295,15 euroga. Hageja on kinnitanud, et ta pole teostanud korstnaga ja trepiga seotud töid ega ole tegelenud elektritöödega, mille maksumuseks on hageja märkinud oma hinnapakkumises 4890 eurot. Samuti ei ole käsitletavad lisatöödena kaevetööd, killustik, liiv ja katuseaknad 2552,40 euro suuruses summas, sest tagasitäide teostati ja katuseaknad paigaldati juba põhitööde käigus. 2019. aasta lõpul oli (lisa)töödeks ainult paari ruutmeetrise terrassi osa kinni ehitamine pesuruumi otstarbeks ja septiku soetamine ja kohaletoimetamine. Hinnapakkumises märgitud

töödest on hageja teinud töid 37 585,37 euro väärtuses. Kui sinna ka teoreetiliselt lisada lisatööde hind 5650,73 eurot, siis pidanuks kostja tasuma hagejale kokku 43 236,10 eurot ehk hageja on juba saanud 1674 eurot rohkem. Kostja selgitas, et selline teoreetiline arvestus on tehtud hagejale võimalikult soodsalt, võttes teoreetiliselt aluseks hinnapakkumise ja ilma ühegi kriitikata lisatööde ühikuhinnad. Tegelik kahju kostjale on vähemalt 6540,70 eurot. Kostja ei vaidlustanud, et hageja ehitas terrassi kinni, paigaldas veel ühe ukse ja kanda, ehitas vaheseina, paigaldas OSB plaadid ja kipsplaadid (olgugi, et defektselt), need olid algse töövõtu osaks. Tõele ei vasta, et hageja oleks paigaldanud hoonesse veetrassi ja kanalisatsiooni. Ainuke hageja tegevus seisnes vundamendist hoonesse sisenevate torude (läbiviikude) panemises. Nimetatud töö (vee- ja kanalisatsiooni trassi paigaldamine) tegemist peab hageja selgitama ja tõendama. Eelarve eeldas 5 puitakna paigaldamist ja hinnapakkumises ei ole märgitud, et mõni aken võinuks olla plastist ja/või kasutatud. Seda, et kostja andis eelneva selge nõusoleku romu-akende kasutamiseks, peab hageja usaldusväärselt tõendama. Kostja möönis, et tegi heas usus mitu korda (PRIA toetuse ajalise surve tõttu) tagantjärgi järeleandmisi teadmises, et hageja-kostja saldo jääb märkimisväärselt tema kasuks positiivseks ka nn lisatööde teostamiseks. 15.07.2021 toimunud eelistungil jäi kostja varem esitatud seisukohtade juurde. Kostja vaidles vastu hageja selgitustele 2018.a esitatud arvete sisu osas- kostja selgitas, et tegemist on puhkemaja ehituse ettemaksuga. Mida hageja ostud palkmaterjaliga tegi, kostja ei tea. Kui arveid poleks tasutud, oleks kostja kaostanud PRIA toetuse. Ka 2019 esitatud arve summas 629.50 eurot on seoses palkmaja ehitusega- seda ei esitaud põranda valmise eest, O. Kxxxx ei ole seda arvet heaks kiitnud ja see on tasutud ekslikult. Kostja kinnitas, et kokkulepe sõlmiti 2016.a pakkumise alusel ja seda muudeti 2019.a kevadel jooksvalt tööde käigus. Muudatused ehituses vastavad kostja tahtele. Kostja esitas aga vastuväited tööde kvaliteedi osas. Kostja selgitas, et kiitis heaks katuseakende paigalduse põhitööna. Kostja esindaja möönis istungil, et hageja on toonud majja sisse vajalikud torud ja teinud ka põrandasisese paigalduse, kuid segistite, kraanikausi ja tualetipoti paigaldust hageja ei teinud dušsiruumis ja WC-s. Pärast eelistungit esitas kostaja 10.08. 2021 täiendava seisukoha, milles esitas nimekirja tööde ja nende maksumust, mida kostja tunnustab. 10.09.2021 esitas kostja omakorda selgitused hageja vastuväidetele kostja polt pakutud tööde koosseisu, mahtude ja hindade osas. Kostja korrigeeris mõnes osas enda esitatud tabelit ja leidis, et kõik põhitööd kokku maksavad 31 292.56 eurot. Tabelis esitas kostja ka pakkumise hinna, milleks oli 35 396.14 eurot. Lisatööde maksumuseks tõi kostja välja 3614.19 eurot. 11.10.2021 esitas kostja seisukoha ekspertiisi ettevalmistamiseks, kus märgib, et ekspertiisi teeb keerukaks see, et lepingujärgsed tööd teostati kahes etapis ja teist etappi hageja ei lõpetanud. Kohtuistung. Poolte lõppseisukohad Kohus korraldas 23.09.2021.a asja istungi, kus kuulati ära tunnistajad. Menetlust jätkati kirjalike tõendite kogumisega: kohus määras 22.12.2022 asjas ehitusekspertiisi. Pärast eksperdilt täiendavate selgituse saamist, määras kohus 02.05.2023 asja lahendamiseks kirjalikku menetlusse. Hageja esitas 22.06.2023 seisukoha ja taotluse menetluskulude kindlaks määramiseks. Hageja tõi olulisena välja, et ta teostas hinnapakkumises nimetatud tööd (va trepiga seotud tööd, korstna ehitus ja sellega seonduv ning vee-ja elektritrassi kaevetööd) hinnaga 32 404,14 eurot ilma käibemaksuta ja see tulebki

ligeda poolte vaheliseks kokkuleppeks. Ekspert on kogu tööde väärtuseks hinnanud 35811 eurot, millele lisandub käibemaks. Hinnapakkumises toodud tööde väärtuseks on ekspert hinnanud 29823 eurot käibemaksuta. Järelikult on ülejäänud, hinnapakkumises mittesisalduvate tööde väärtuseks 5988 eurot, millele lisandub käibemaks. Nii kokkulepitud hinnapakkumise kui ekspertiisi alusel on tööde väärtuseks 38 392,14 euro (32404.14+5988), millele lisandub käibemaks ehk kokku 46 070,57 eurot käibemaksuga. Kostja on tasunud 39 615 eurot käibemaksuga. Järelikult tasumata on summa 6455,57 eurot käibemaksuga. Hageja jäi ka kohtueelsete õigusabikulude nõude 400 eurot (km-ta) juurde ja leidis, et see nõue tuleb rahuldada ka siis kui kohus rahuldab tööde maksumuse nõude kasvõi osaliselt. Kuna kostja keelus igasugusest kompromissist, palus hageja jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kostja esitas samuti 22.06.2023 oma lõppeisukohad. Kostja leidis, et on tasunud hagejale puhkemaja eest kokku 44280,60 eurot. Kui tõlgendada ekspertiisi puudused ka kostja kahjuks ja lähtuda selles esitatud arvamusest, siis hageja on saanud 1306,6 eurot rohkem ehk kostja ei ole hagejale võlgu ehk hagi on põhjendamatu. Kostja leidis, et hageja töövõtulepingust tulenev 8203,13 euro suurune nõue on põhjendamatu, mistõttu on põhjendamatud ka hageja muud nõuded sh õigusabikuludest tulenev nõue ja viivise nõue. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja õiguseellane, Ninametsa OÜ sõlmisid suuliselt töövõtulepingu puhkemaja ehituseks Omedu külas, Kasepää vallas (käesolevalt Mustvee vallas) Jõgevamaal. Pooled vaidlevad aga lepingu sisu ja mahtude üle. Sellest tulenevalt on pooltel vaidlus selle üle, kes millised tööd teostas, millises mahus töid teostati ja ka selle üle, millised tööd kuulusid nn põhitööde hulka ja millised tööd telliti lisaks. Vaidluse tulemuseks on rahalise kohustuse täitmise nõue, millele kostja vastu vaidleb leides, et on kõik kohustused täitnud. Vastavalt VÕS § 635 lg 1 kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Pooled sõlmisid lepingu puhkemaja ehituseks. Pooled on samal arvamusel, et leping sõlmiti suuliselt. Puudub ka vaidlus, et hageja alustas ehitustöödega 2019.a kevadel-aprillis- ja kostja oli nõus ehituse toimumisega enda kinnistul- puuduvad igasugused tõendid, et kostja oleks kordagi takistanud või keelanud hageja ehitustegevust enda kinnistul. Kostja nõustumust töödega tõendab ka see, et kostja andis ehituseks vajalikke materjale. Kostja pole ümber lükanud hageja väidet, et just kostja märkis looduses maha hoone asukoha ja suuruse ning parkla asukoha. Selle üle, millise puhkemaja kostja tellis- so milline oli tellimuse täpne sisu ja siis ka selle maksumus-, on pooltel aga vaidlus. Samuti on pooltel erinev arusaam sellest, millal leping sõlmiti. Vaidlusalused küsimused tulenevad sellest, et pooled käsitlevad tööde tellimise alusdokumendina erinevaid pakkumisi/kalkulatsioone.

Hageja seisukoha kohaselt on lepingu aluseks tema 10.04.2019.a pakkumine P-190118 (t lk 6). Kostja vaidles sellele vastu väites, et lepingu aluseks on hinnapakkumine (t lk 30), mis on koostatud 15.03.2017.a Kostja väitel on hageja oma pakkumise koostanud siis kui tööd olid juba alanud, seda pole kostjale esitatud ja see pole olnud kokkuleppe aluseks. Kohus tegi esitatud tõendite alusel kindlaks, et kostja esitatud hinnapakkumine kannab kuupäeva 20.01.2016 ja selle pakkumise kehtivus on 6 kuud. Kostja väitel on pakkumine koostatud 15.03.2017, mis nähtub ka pakkumise faili andmete kuvalt (t lk 31)- faili nimeks on BGM ProjektPakkumine.pdf ja autoriks on Ilmar. Kostja esindaja ei osanud istungil selgitada, kes konkreetselt pakkumise koostas. Hageja juhatuse liikme nimi ei ole Ilmar, mistõttu tema pakkumise koostaja ei ole. Vaidlust pole selle üle, et pakkumist/kalkulatsiooni oli vaja, et saada PRIA-lt toetus. Nähtuvalt PRIA poolt 16.07.2019 koostatud kohapealse kontrolli protokollist (t lk 32-36) on OÜ-le Ninametsa määratud toetus 31.05.2017.a. Nimetatud protokollist selgub, et ehitis ei vasta üldolemuselt toetuse saamise aluseks olevas hinnapakkumises kirjeldatule: palkmaja asemel on servamata lauast hoone, katusekirivi asemel on plekk, ehitamata oli selleks ajaks vee-, kanalisatsiooni- ja elektrisüsteem, küttelahendus oli hinnapakkumisest erinev (küttekeha ja korstna asemel oli õhksoojuspump). Asjaolu, et püstitatud ehitis ei vasta kostja esitatud hinnapakkumises kirjeldatule tõendavad ka kohtule esitatud fotod (t lk 55-59) ning eksperdi poolt esitatud ehitise kirjeldus ja fotod (t lk 201-202, 209). Seega on tõendatud, et tegelik ehitus ei toimunud 2016.a koostatud pakkumise alusel. Tunnistaja Oxx Kxxxxx kes oli ehituse toimumise ajal kostja juhatuse liige, ütluste kohaselt oli algse pakkumise muutmine mõlemapoolne kokkulepe ja kõik kokku lepitud tööd tehti ära (prot lk 7 keskel). Tunnistaja kinnitas, et algne pakkumine palkmaja ehituseks pärines 2016.a aastast, kuid ei osanud selgitada, kas see pakkumine oli veel ka 3 aasta hiljem siduv (prot lk 5 keskel). Tunnistaja väitel mingeid pabereid muutustega ümber ei tehtud, kuigi ehitise kontseptsioon muutus. Tunnistaja möönis, et kohtule esitatud pakkumine on erinev PRIA-le esitatud pakkumisest ja need on kaks erinevat asja. Tunnistaja väitel ta uue hageja pakkumisega nõus ei olnud. Kohus leiab esitatud tõendite ja poolte seisukohtade alusel, et hoone ehitus toimus 2019.aasta kevadel siiski valdavalt hageja esitatud pakkumise alusel, kuid ka sellest oldi üsna suuri kõrvalekaldeid. Puudub vaidlus, et 2016.a koostatud hinnapakkumise alusel ehitama tegelikult ei hakatud- 2019.a kevadeks oli olukord muutunud ja poolte kokkuleppel muudeti hoone põhielemente- eelkõige seinte ja katuse materjale, millest muutusid ka kasutatavad ehitustehnilised lahendused ja materjalid (näiteks ei vaja palkmaja soojustusplaadi paigaldust, katusekatte paigaldamine on erinev jne). Hageja selgitas, et ta tegi pakkumise aprillis, kuid hiljem mais muutis seda vastavalt tegelikule olukorrale. Kuigi tunnistaja Oxx Kxxxxxväitis ütlusi andes, et tema 2019.a hageja koostatud pakkumusega ei nõustunud, aktsepteeris ta siiski selle pakkumuse alusel tööde teostamist endale kuuluval objektil: tunnistaja ei väitnud, et oleks kordagi hagejalt nõudnud ehitamist 2016.a pakkumuse järgi ja kinnitas ütlusi andes, et projekti muudatused tehti kokkuleppel ja kõik kokku lepitud tööd tehti ära. Tunnistaja ei kinnitanud ka kostja esindaja väidet, et seda pakkumust pole kostjale kunagi esitatudki, selle väite lükkab ümber tunnistaja avaldatu, et ta ei aktsepteerinud pakkumust, sest kui ta poleks seda saanud, poleks ta saanud ka millestki keelduda. Hageja esitas selle kohta, et kostja esindajale saadeti pakkumised arvuti tegevuste ajaloo kuvatõmmise (t lk 46): algne pakkumine saadetud 10.04.2019 ja uus pakkumine samale aadressile 18.05.2019. Äriregistri väljetrükist (t lk 19) nähtub, et just nimetatud meiliaadress on kantud kostja kontaktiks. Samuti viitab hageja ja kostja kokkuleppele töid teha see, et kostja andis osa ehituseks vajalikke materjaleeelkõige voodrilaua, mida palkehitise jaoks tegelikult vaja poleks olnud, ja elektritööde materjali suures osas. Hageja pakkumise koostamine on ajalises suhtes tööde teostamise

algusega- pakkumise kuupäev on 10.04.2019.a ja tunnistaja OxxxKxxxx ütluste kohaselt valati maja betoonpõrandat 2019.a mais- seega olid tööd maiks alanud, kuid algusjärgus. Eeldatavalt oli pakkumise koostamise ajaks hoone maha märgitud, sest nimetatud andmeid olid vaja teada, et määrata hoone põranda ( vundamendi jms) pindalasid. Kohus märgib, et see, milliseid dokumente või andmeid esitas kostja PRIA-le, ei mõjuta kostja ja hageja omavahelist suhet töövõtulepingu täitmisel. Hageja ei vastuta kostja kohustuste eest suhetes PRIA-ga. Toetust saades pidi kostja ise tagama, et ehitus toimuks vastavalt projektile, mille alusel toetus määrati. Kui kostja avaldas hagejale soovi ehituse kontseptsiooni ja tööde mahtu ning kooseisu muuta ja pooled saavutasid selles ka kokkuleppe, siis võttis kostja endale ka riski seoses toetustingimuste nõuetekohase täitmisega. Seega saa kostja teha etteheiteid hagejale selles, et ta ise lubas ehitada hoone, mis ei vastanud algsele pakkumusele. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et kostjal puudub õigus oma vastuväidete esitamisel tugineda 2016.a pakkumusele, sest tegelikult oli ta ise sellest pakkumusest taganenud ja sõlminud 2019.a kevadel hagejaga uue kokkuleppe. Samas märgib kohus, et ehitus ei toimunud tegelikult ka hageja pakkumise P-190118 alusel, sest hageja ise kinnitas, et osasid pakkumises märgitud töödest ta ei teinud: hageja ei ehitanud sisetreppi, ei ehitanud korstent ning ei teostanud kaevetöid vee- ja elektritrassi jaoks. Nii hageja kui kostja aga ka tunnistajad selgitasid, et ehitamisel tehti jooksvalt muudatusi: lisaks hoone põhikonstruktsioonide muutusele muudeti ka küttelahendust, põhiosa ehituse ajal oli ebaselge, kuhu tuleb köögi äravool ja veeühendus (PRIA kontrolli ajal juulis seda veel ka polnud, tunnistaja Oxx Kxxxx ütlused, et ei olnud kohe tead, kuhu mis tuleb – prot lk 6 keskel), pärast põhiosa valmimist ehitati kinni algne terrass ja rajati sinna tualettruum, tunnistaja Mxxxxx Hxxx selgitas, et kõigi akende paigaldamisega kaasnesid muudatused, terrassi ust aga polnud alguses üldse ette nähtud, ka katuseakende paneku soov tuli tellijalt siis, kui alusroovitis oli juba paigal (prot lk 11 keskel) . Kohtule ei esitatud ka ühtegi maja plaani, eskiisi või muud joonist, mille alusel pidid tööd toimuma. Ekspertiisist nähtub, et projekteerija andmeid eksperdile ei esitatud ja hinnangus on ka projekteerimise kulud kajastud 0 euroga. Kohus on kostja tähelepanu juhtinud, et menetluses võiks esitada kas ehitamise aluseks olnud eskiisi või muu alusjoonise. Kuigi eelistungil kostja esindaja kinnitas, et ehitus toimus eskiisi alusel, siis 23.09.2022 istungil kostja esindaja teatas, et seda eskiisi ta esitada ei soovi. Tunnistaja Mxxxxx Hxxx selgituse kohaselt kasutatakse selliste ehitiste puhul nn standardlahendusi, ehitusloa saamiseks on eskiisprojekt ja hiljem joonistatakse puhas projekt. Nagu öeldud ei kohtule ega eksperdile ühtegi joonist ega projekti ei esitatud. Kuna kohtule eskiisplaani või muud joonist ei esitatud, siis ei saa ka selle alusel hinnata kokkulepitud ehitustööde mahtu ja täpsemaid lahendusi ning hinnata ka seda, millised olid algsed tööd ja millised töid juurde telliti ja kas tegelikkuses ka oli mingeid muudatusi. Kohus leiab, et kuna pooltel selge kokkulepe puudus, mida ja mis mahus tellija tellis ja töövõtja ehitama pidi, tuleb vaidluse lahendamisel lähtuda tegelikust olukorrast. Tegelikult hageja poolt teostatud tööde kindlaks tegemiseks kuulas kohus ära tunnistajaid ja määras asjas ekspertiisi. Samuti saab kohus juhinduda poolte poolt avaldatust osas, milles nende seisukohtades ei ole vastuolu. Poolte seisukohad olid vastuolus järgmiste tööde teostamise küsimuses: -Põhitööd ja lisatööd. Pooled ei vaidle, et 2019.a kevad-suvel ehitati valmis puhkemaja nii, et sellel oli ka osaliselt plaaditud terrass, mis ehitati kinniseks ruumiks sama aasta novembris-detsembris, ruumi rajati esik ja tualettruum/vannituba. Hageja esitas

ehitustööde teostamise, transporditeenuse, kaevetööde ja materjalide eest täiendavad arved: 02.12.2019 arve nr B-190195 summas 3256,13 eurot, 07.12.2019 arve nr B-190197 summas 928,20 eurot ning 09.12.2019 arve nr B-190198 summas 4018,80 eurot kõik summad sisaldavad käibemaksu. Viimases, 09.12.2019.a on aga kajastatud lisaks lisatöödele ka väidetavalt ostetud lisamaterjal (aknad, terrassiuks, kaevetööd ja liiv ning killustik), mida kohus käsitleb allpool. Tunnistaja ExxxKxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt tegi tema 2019.a novembri lõpust töid, et ehitada nn juurdeehitus, so ühe nurga pani kinni (prot lk 13 keskel): ehitas välisseina, sh karkassi, samuti ühe vaheseina, paigaldas lisaakna, ehitas ukseava, paigaldas kipslaadi (prot lk 13 all-14 ülal). Tunnistaja ütluse kohaselt ta pahteldust ega plaatimistöid ei teinud. Tunnistaja ütluste kohaselt jäid tööd pooleli, sest tellija enam ei maksnud. Kostja kinnitas, et detsembris tehti lisatöid 6,4m2 suuruse terrassi kinni ehitamiseks ja eraldi ruumide moodustamiseks, kuid kostja väitel oli hageja selles töö eest raha juba ettemaksuna kätte saanud. Ka tunnistaja Oxx Kxxxxxkinnitas ütlustes, et hiljem tehti lisaehitus terrassi osale ja lisatööd lepiti ka alguses juba kokku- karkass, soojustamine ja viimistlemine, edasi soovis kostja ise ehitada (prot lk 7 keskel). Seega puudub vaidlus selles, et terrassi kinni ehitamine oli lisatöö, pooltel on vaidlus selles, kas kostja oli hagejale selle tööeest juba maksnud või mitte. Kostja poolt eri arvete alusel tasumisi käsitleb kohus allpool. -Aknad. Pooltel on vaidlus akende üle. Hageja esitas arvel 09.12.2019 arvel nr B-190198 (t lk 11) ka nõude kahe katuseakna ja kasutatud terrassiukse eest- kokku 1525 eurot. Pooltel puudub vaidlus, et terrassiuks (koos aknaga) ja kaks katuseakent objektile paigaldati ja nende olemasolu on kinnitanud ka ekspert objekti üle vaatamisel. Kostja leidis aga, et nimetatud aknad olid ette nähtud juba algses pakkumises ega ole lisatööd. Tõepoolest on algses 2016.a hinnapakkumises ette nähtud 5 puitakent. Kohus leidis aga eelpool, et nimetatud pakkumine ei olnud lepingu aluseks- hoone konstruktsioone ja muid elemente muudeti poolte kokkuleppel oluliselt 2019.a kevadel. Seega ei saa kostja väita, et hageja pidi põhitööde käigus hoonele paigaldama 5 puitakent. Hageja esitatud pakkumises on kajastatud vaid 2 aknet ja nende materjali pole märgitud. Kostja käsitluse osas esitas tunnistaja Oxx Kxxxx ütlused, et esimeses ehitusetapis paigaldati 5 akent. Tunnistaja möönis, et algses hinnapakkumises ka ei olnud kirjas terrassiust, sinna oli vaid aken plaanitud (prot lk 8 all). Tunnistaja väitel oli sarikate paigaldamise käigus teada, et katuseaknad tulevad. Kohus märgib, et tunnistaja kirjeldas seda, mida ehitusel tegelikult tehti, kuid mitte seda, milles pooled olid eelnevalt kokku leppinud. Nagu kohus märkis, kujuneski lepingu alusel tehtavate tööde kokkulepe aja jooksul ja tellija muutis korduvalt oma soove. Akende algset arvu ja asukohti ei saa kindlaks määrata ka seetõttu, et kostja ei esitanud kohtule ehitise eskiisprojekti või muud kavandit, mille alusel ta ehitada laskis. Menetluses on tõendamist leidnud, et nii terrassiuks kui katuseaknad lisati tööde käigus, siis kui tellija(kostja) oli selleks eraldi soovi avaldanud. Nimetatut tõendab tunnistaja Mxxxxx Hxxx kirjeldus akendega seotud tööde kohta: „Aknaid tehti mitu korda ümber. Terrassil ei olnud üldse akent ... Köögipoolel muutus akende mõõt“ (prot lk 11 keskel); „Katuseaknad üldse tulid nii, et alusroovitis oli paigaldatud ja tellija otsustas katuseaknad paigaldada ja siis me pidime muutma.... Terrassiukse koos aknaga tõi Jxxxx juurde, seda sinna planeeritud ei olnud ja selle jaoks ava lõikasime spetsiaalselt sisse.“ (prot lk 11 veidi eelpool). Tunnistaja Mxxxxx Kxxxxx kinnitas, et akendega oli mingit tegemist, mõõdud muutusid (prot lk 12 all). Nagu kohus juba on märkinud, tuleb akende paigaldamise kulusid hinnata lähtudes tegelikult tehtud töödest. Ekspert on hinnanud nii akende hindasid kui ka nende paigaldamiseks tehtud tööd ning esitanud tegeliku töö maksumuse.

Kuna kohus määrab akendega seotud kulud kindlaks tegelike tööde järgi, ei oma asjas tähtsust kostja väited, et paigalati kasutatud aknad. Kummastav on siinkohal kostja käsitlus, et aknafirma laost ostetud uued (kuid siiski kasutamata) aknad ei vastanud poolte kokku lepitu akende kvaliteedile ja hageja on paigaldanud vähemväärtuslikud aknad. -Vee- ja kanalisatsioonitööd. Pooled vaidlesid selle üle, kas hageja rajas hoonesse valmiduse vee- ja kanalisatsiooni seadmete jaoks. Pooled ei vaidle selle üle, et välised vee- ja kanalisatsiooni kaevetöid hageja tegema ei pidanud ja ei teinud. Samuti jõudsid pooled ühisel arusaamale, et lisatööna ehitatud tualettruumis paigaldas tualetipoti, kraanikausi ja vaialikud segistid kostja ise. Hageja väitel oli tema aga teinud selleks kõik vajalikud eeltööd- toonud vundamendi kaudu sisse nii veeühenduse kui ka rajanud kanalisatsiooni põhitrassi. Kostja hinnangul seisnes kogu hageja töö vundamendist hoonesse sisenevate torude (läbiviikude) panemises (ühe toru sisse toomises). Samuti märkis kostja, et kohta, kuhu hageja äravoolutrapi rajas, seda vaja polnud ja hiljem tehti kanalisatsiooni äravool mujale. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et 20.05.2019.a oli vundamendi rajamisel sinna paigaldatud põrandkütte torud ning olemas veeühenduse torud ning kanalisatsioonivalmidus- heitvee toru ots vundamendis (foto t lk 66 pöördel- hageja 10.01.2021 menetlusdokumendi lisa 7). Kostja tunnistaja Oxx Kxxxxxalgsete ütluste kohaselt toodi üks toru vundamendist majja sisse, täpselt ei olnud teada, kuhu see ühendus läheb ja jäigi sinna nurka, veetoru sisse ei toodud (prot lk 7 keskel). Ütluste täpsustamisel väitis tunnistaja, et hageja tõi ühe toru sisse heitvee jaoks, sajase toru (prot lk 9 keskel). Köögi äravool tehti hiljem. Veetoru võis olla sisse toodud, tunnistaja ei mäletanud. Trappi ei olnud. Ei olnud teada, kuhu täpselt torud vedada, sest polnud teada, kuhu mis läheb (prot lk 6 keskel). Ütluste täpsustamisel ja foto avaldamisel tunnistajale kinnitas tunnistaja, et trapp oli terrassiosale siiski rajatud ja sellest läks äravool juba paigaldatud heitveetorru ja kinnitas, et kui fotol on veetoru näha, siis ikka tuli ka vesi sisse ja, et fotol näha olevad torud ja trapi paigaldas hageja (prot lk 9 all). Tunnistaja selgitas, e trapp on igaks juhuks, kui põrandale satub vesi. Kohtule selgitas tunnistjaja, et projektis ei olnud vee ja kanalisatsiooni asukohtasid märgitud. Tunnistaja Exx Kxxxxxxxxxxx kinnitas, et lisatööde osas oli olemas kanalisatsiooni valmidus – see oli vundamendi sees olemas ja oli olemas ka vee sissetulek, tunnistaja lisas vahemuhvi, muud torutöid tegi hageja juhatuse liikme tellitud tööline (prot lk 13). Seega on kohtu hinnangul siiski tõendatud, et hageja rajas kanalisatsiooni ja veeühenduse valmiduse ehistisse ja tegemist ei olnud mingi ühe augu tegemisega vaid tööd tehti vundamendi valamise käigus. Pooltel ei olnud erilisi lahkarvamusi septiku paigaldamise küsimuses: pooled jõudsid ühisele arvamusele, et septiku ostis ja tõi objektile hageja, selle paigaldas aga kostja. Ekspert on hinnangu andmisel arvestanud vaid vee – ja kanalisatsiooniöödega kuni tarbimiskohani: veevarustuse kuluks 100 eurot ja kanalisatsioonitööde kuluks 150 eurot, kokku seega 250eurot (pos 711 ja 712). Kohtu hinnangul on kulud hageja poolt tehtud töö mahuga mõistlikus vastavuses. Lisaks on ekspert vastava valdkonna kuluks arvestatud ka septiku hinna ja tarnspordi 747 eurot (pos 7120), milline summa kattub arvel B-190198 esitaud kulu summaga. - Elektritööd. Pooled olid eri arvamusel, kes tegi ehitises elektritööd ning kes andis selleks materjali. Hageja väitis, et tema tellitud töömees tegi kõik majasisesed tööd, kuid dokumentatsiooni mitte. Kostja väitis alguses, et hageja mitte mingeid töid ei teinud, kuid hiljem nõustus, et osa töid tegi hageja elektrik või abielektrik. Kostja heitis hagejale ette, et hageja ei saanudki elektritöid teha, sest tal puudus vastav pädevus. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja võttis objektile alltöövõtja JAH Teenused OÜ- tunnistaja

MxxxxxxHxxx ütlused, et ta tegi alltöövõtjana tööd (prot lk 11 ülal). Alltöövõttu kinnitavad ka JAH Teenused OÜ arved hagejale (t lk 70-71). Tunnistaja Mxxxxx xxxx ütluse kohaselt tegi tema majas kõik elektritööd: vedas kaabli, paigaldas pistikud ja valgustid ja ühendas elektrikilbi (prot lk 11 keskel), ainult dokumentatsiooni tegi teine ettevõtja, sest tellija (kostja) soovis nii (prot tl 11 all). Sama tunnistaja ütluste kohaselt tõi tellija aga enamuse elektriööde materjalist- kui mõni kaablirull oli ka hageja toodud, siis tunnistaja sellel vahet ei teinud (samas). Tunnistaja Oxx Kxxxxxütluste kohaselt tõi ka hageja kaablit aga seda ei läinud vaja, tunnistaja kinnitas, et juhtmed vedas hageja elektrik, kuid kilbi tegi ja pistikud pani teine firma- Indikaator (prot lk 8 allpool). Kohus loeb tööde teostamise (pistikud, kilp) osas käesolevalt usaldusväärsemaks tunnistaja Mxxxxx Hxxx ütlused, kes ise ehitises elektritööd tegi ja kes tegelikult ei ole kummagi poolega vahetult seotud- M. Hxxa on alltöövõtja töötaja-, samas kui Oxx Kxxxx oli kostja juhatuse liige, mistõttu võib ta olla ütlustes kallutatud (selle viitasid ka tema ütlused seoses vee- ja kanalisatsioonitöödega). Selles, et dokumentatsiooni koostas teine firma, ütlused lahku ei lähe, kuid erinevus on selle põhjenduses. Tunnistaja Oxx Kxxxx selgituse kohaselt küsis ta hageja esindajalt tööde teostaja pädevustunnistust ja öeldi, et ei ole tunnistust ja projekti koostada ei saa (samas). Tunnistaja Mxxxxx Hxxx ütluste kohaselt soovis tellija teist firmat tööde vormistamiseks kasutada, sest see on tema tuttav ja oli odavam (prot lk 11 all). Hageja esitas kohtule tõendid, millest nähtub, et JAH Teenused OÜ oli olemas elektritööde tegemise pädevus (t lk 125)- kostja esindaja märkis istungil, et ju siis polnud seda tol hetkel esitada ja on arusaamatu, miks ei saanud neid töid vastu võtta, selgitada oskab Oxx Kxxxx. Nagu eelpool märgitud, küsis OxxxKxxxxxväidetavalt hagejalt pädevustunnistust, kuid seda ei saanud. Kohus loeb eluliselt usutavaks ja usaldusväärsemaks Mxxxxx Hxxx selgituse, et kostja sooviski dokumenteerimise tellida teiselt firmalt, kes tegi talle töö odavamalt ja kes oli tellija tuttav. Seega ei ole tõendamist leidnud kostja vastuväited, et tellija ei saanud enda puuduse (tema enda või alltöövõtja pädevustunnistuse puudumine) tõttu elektritöid lõpuni teha- elektritööde vormistamine teise äriühingu poolt oli kostja enda soov. Arvamuse lisaks oleval postisoonil 741 on elektritööd arvestatud kogukomplektina. Seoses elektritööde maksumusega saab arvestada eksperdi lähenemist, et hinnangu aluseks on võetud analoogse objekti kogumaksumus n.ö ühe komplektina, mistõttu pole võimalik täpselt jagada, milline osa elektritöödest on materjal ja milline osa täpsemalt töö. Kohus leiab, et seetõttu on kohane jagada elektritööde kogumaksumus töövõtja ja tellija vahel pooleks. - Parkla ehituseks kulunud materjal. Hageja selgituse kohaselt tellis ta parkla ehituseks killustikku ja liiva- oma väite tõendamiseks esitas hageja Moreen OÜ 16.05 ja 20.05.2019.a saatelehed 30,2 tonni liiva transpordiks Omedule 06.05.2019.a saatelehe 17,5 tonni killustiku transpordiks Omedule (t lk 128-130), lisaks veel 26.06.2019.a saatelehe täiendava 15,2 tonni killustiku ja 30 tonni liiva transpordiks, mahalaadimise kohaks on märgitud Oxx (t lk 127). Nimetatud liiva ja killustiku kohta esitas hageja nõude arvel B-190198 (t lk 11). Kostja väitel tellis killustiku ja liiva tema ning rajas ka ise ka parkla. Samas selgitas kostja esindaja 23.09.2023 istungil, et kasutas parkla rajamiseks maja vundamendi kohalt kaevatud liiva. Kostjal ei olnud tõendeid selle kohta, et kostja tellis ja tasus parkla liiva või killustiku eest. Oxx Kxxxx kinnitas, et parka rajas tema ja selgitas, et hageja tellis killustiku vundamendi tegemiseks ja veidi killustikku jäi seejuures ka üle, mida ta kasutas parka rajamiseks (prot lk 7 all). Samuti selgitas tunnistaja veidi hiljem, et parkla osa kooriti koos vundamendi alusega, nagunii toodi vundamendi jaoks täidet ja siis täideti ka parkla, vundamendi tagasitäide täideti liivaga ja parkla alus ka täideti liivaga ja pärast

killustik peale. Ekspert on leidnud, et parkla ehituseks kulus 22m3 liiva ja 6m3 killustikku ning vundamendi aluseks 4m3 killustikku ja tagasitäiteks 11mm3 liiva (positsioonid 123, 172,173 ja 211), lisaks veel põrandaalune liiv 16m 3 (pos 231)- kokku seega 10m 2 killustikku ja 49m3 liiva, millest 27m3 liiva oli vajalik ehitise enda (aluspõrand, tagasitäide) rajamiseks. Hageja esitatud saatelehtede kohaselt transporditi 2019.a mais objektile ca 20m3 liiva ja ca 11m3 killustikku ning juunis veel ligi 19 m3 liiva ja ca 10m3 killustikku (ümberarvutuse suhtarvud https://karjaar.ee/kasulikku/). Seega laskis hageja kostja ehitusobjektile transportide killustikku kokku suuremas mahus kui seda tegelikult vaja läks ja kostjal endal puudus vajadus lisa tellida. Liiva transportis hageja veidi väiksemas mahus ja seda võis kostja juurde vajada. Igal juhul piisas mais toodud killustikust nii vundamendi aluseks kui ka parkla rajamiseks. Hageja tarnitud liiva sai kasutada parkal rajamiseks osaliselt. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et parkla ehituseks vajaliku killustiku ja osaliselt liiva ostis ja tõi kohale hageja, selle võis õigesse kohta teisaldada küll kostja. Samas on hageja esitanud arve 09.12.2019 kogu liiva ja killustiku osas jättes tähelepanuta, et vundamendi aluse killustiku ja põranda aluskihiks ning vundamendi tagasitäiteks vajalik liiva ja taldmiku alusel killustiku maksumus peaks sisalduma juba tema pakkumise esimesel real (vundamenti rajamise kulud). Seega on hageja nõue killustiku ja liiva maksumuse osa põhjendatud vaid osaliselt. Kuigi alguses väitis kostja, et arvel B-190198 märgitud kaevetöid pidi hageja tegema põhilepingu raames, siis menetluse käigus kostja möönis, et parkla jaoks vajalikud kaevetööd eelarves ega muudes põhikokkulepetes ei sisaldunud. Parkla pinnase kooris ja teisaldas hageja samal ajal kui tegi kaevetöid vundamendi rajamiseks. Arvel B -190198 on kaevetööd kuluks 330eurot (KM-ta), ühikuks 6 tundi, ekspert on hinnanud tööde mahu kuupmeetrites, maksumuseks 308 eurot (pos 162)- seega on kulu sarnases suuruses. Hageja ise on tasunud 20,7 tunni kaevetööde eest 985.20 eurot (koos käibemaksuga) (t lk 68)- tegemist on siis kõigi vajalike kaevetöödega. Kohus peab aga vajalikuks märkida, et asjakohatud olid kostja 06.07.2022 menetlusdokumendis tehtud etteheited eksperdile asjaolude kohta, mida ekspert väidetavalt on valesti hinnanud. Kostja on esitanud järgmisi ebakohaseid etteheiteid või arvamusi : - Kostja väitel, ei olnud akende paigaldusel vajalik teha lisatöid (vastuväite p 1.3.1 ja 1.3.21). Kostja on seda küll väitnud, kuid tunnistajate Mxxxxx Hxxx ja Mxxxxx Kxxxxxx ning toimikus oleva fotoga pooleli olevast ehitisest (t lk 55), on tõendatud, et akende paigaldamiseks tuli avasid hiljem muuta ja ümber ehitada ning katusekande paigaldamiseks tuli roovitist muuta, sest katuseaknaid alguses ette nähtud ei olnud. - Arusaamatu on kostja väide, et kostja andis põrandaplaadid ja ekspert pole seda arvesse võtnud (p 1.3.10). Kohus märgib, et kostja ei ole varasemas menetluses kordagi esitanud väidet, et põrandaplaadid olid andud tema. Vastupidi -kostja on 10.09.2021 tööde tabelis olnud nõus, et töö ühiku hind (so töö koos plaatidega) on 39€/ m2- samast hinnast on lähtunud ka ekspert (pos 565). Pooltel oli vaidlus plaaditud pinna üle. - Analoogne on ka kostja etteheide, et ekspert pole arvesse võtnud tema poolt antud tuuletõkkeplaati ja soojustusmaterjali (p 1.3.12). Kostja pole 10.09.2021 tööde tabelis ega ka muudes dokumentides seda väidet varem esitanud (nõudnud tasaarvestust vms). Ka pärast tunnistajate üle kuulamist ei täpsustanud kostja 11.10.2021 seisukohas tööde ja materjalise osas midagi. Ekspert pidi hindama ehituse mähku ja maksumust, mitte aga seda, palju kostja materjali ehitusel kasutati. Töid, mida hageja kas üldse ei teinud või tegi osaliselt, ja mis kohtule poolte poolt enne ekspertiisi välja toodi, on kohus eksperdile viidanud ja ekspert on neid arvesse võtnud.

-

Asjakohatud on küttelahendust puudutavad etteheited - ekspert pidi hindama tehtud töid, mitte seda, kas kostja ehituse käigus paigaldatud ehituslahendusi kasutab või mitte. Samuti on ekspert selgitanud, mida tähendab on vajalik põrandakütte sidumine ja surve (vastuväite p 1.3.4). Seda, et põrandaküte paigaldati, on näha fotolt (t lk 56). Kostja pole väitnud ega ka tõendanud, et ehitamise ajal ta andis tööde teostajale juhiseid, et põrandaküte tuleks jätta rajamata, st et ta ei vaja seda. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kostja on vastuväiteid esitades käitunud kohatult- esitatud on uusi väiteid, asja on püütud segaseks ajada. Osade etteheidete osas on kostja läinud selgesse vastuollu istungil selgelt tuvastatud asjaoludega. Kuigi kostja leiab, et ekspert pole pädevalt vastanud, on kostja enda vastuväited ja täpsustuse nõuded kohati täiesti ebapädevad ja asjakohatud. Ka hageja esitas eksperdile täpsustavaid küsimusi, millele ekspert vastas. Kohus leiab, et osa hageja küsimusi olid tingitud sellest, et ta ei olnud eksperdi arvamusest selgelt aru saanud või on mingid tööd arvestatud teistel ridadel kui seda arvas olevat hageja (p 4, 5, 6, 9, 12). Ka on ekspert käsitlenud arvetel B 190198 ja B190147 märgitud kaupu/töid eraldiseisvalt ehitustöödest, mille maksumuse kohta kohus küsimusi esitas. Sellest ka lahknevused hageja nõude ja hinnangu vahel. Ekspert selgitas asjaolu, miks osa ehitusmaterjale on arvestatud terve rulli/pakina ja osa mitte, mille osas esitas vastuväite ka kostja (hageja p 5-8, kostja 1.3.8). Kohus on seisukohal, et ekspert on ehistööde maksumuse hinnangu andmisel piisavalt arvestanud kõiki erisusi, milles pooled tööde käigus kokku leppisid. Kohus eelpool leidis, et pakkumisi ei saa tööde hinna ja ka mahu määramisel arvestada, sest tegelikult töid ühegi pakkumise alusel ei tehtud. Tööde mahu, sisu ja hinna osas ei saa juhinduda ka hageja poolt kostjale esitatud arvetest, sest pooled on kinnitanud, et peaaegu kõiki arveid muudeti nii, et need oleksid sobilikud esitamiseks PRIA-le. Hageja väitel nõudis arvete muutmist kostja ja kostja seda väidet ümber ei lükanud, kostja esindaja selgitas hoopis, et arved pidid olema esitatud selliselt, et need vastaksid dokumentidele, mis esitati toetuse saamisel (so siis 2016.a pakkumisele, mille alusel tegelikult töid ei tehtud). Seda, et arved ja tegelikkus ei olnud kooskõlas, tuleneb ka PRIA kontrollprotokollist (t lk 32-36), kus on selgelt välja toodud, millised arvetel kajastatud tööd on kas tegemata või tehtud erinevalt toetuse alusdokumentides esitatust. Kuna hageja osutas kostjale teenust, oli esitatav arve lähtudes Raamatupidamisseaduse §7 lg 2 käeoleval juhul raamatupidamise algdokument, mille eesmärgiks on vajaduse korral tõendada kompetentsele ja sõltumatule osapoolele majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust. (sama paragrahvi lg 1). Käesolevalt ei tõenda esitatud arved aga tehingu asjaolusid tõepäraselt, mistõttu esitatud arvete alusel poolte kohustusi määratleda ei saa. Kohus lähtub seega hageja poolt tehtud tööde mahu ja nende hinna kindlaks määramisel eksperdi poolt kindlaks tehtud asjaoludest ja summadest. Ekspert leidis, et kõigi tööde (sh nii põhi- kui lisatööd) maksumus on kokku 42 974 eurot (koos käibemaksuga). Kohus rõhutab, et eksperdi hinnangus on arvesse võetud ka seda, millised algselt kokku lepitud töid hageja ei teinud ja millises osas andis materjali ja tegi tööd kostja ise. Seega on eksperdi leitud summa kogusumma kõigi hageja tehtud tööde eest, sh ka kõrvalhoone põranda valamine(vt allpool). Kostja vastuväite kohaselt on ta maksnud hagejale nimetatud summast isegi rohkem, mistõttu on nõue alusetu. Kostja väitel on ta tasunud hagejale tööde eest 44280,60 eurot. Hageja ei ole nimetatud summa saamist eitanud, kuid väitis, et osa saadud

summast olid tasutud muude teenuste või ostude eest. Pooltel oli vaidlus kolme arve tasumise osas. - 25.05.2019 Arve B-190148 summas 629.50 eurot (t lk 37). Arvele on märgitud betoon, transport ja paigaldus. Hageja väitel on tegemist lisatööga- kostja kõrvalhoone põranda valamisega. Kostja väitel on tegemist aga betoonitöödega, mis tehti puhkemaja ehitamiseks. Puudub vaidlus, et pooled ei olnud puhkemaja ehitamise kokkuleppes kõrvalhoone põranda valamist kokku leppinud ja kui nimetatud töö tehti, oli tegemist jällegi lisatöö tellimusega. Ekspert tegi kindlaks, et kostja kõrvalhoone põranda on rajatud betoonvaluga (h=100mm), suurus 28m2, maksumus 795 eurot (akti tabelis positsioon 2320, fotod põrandast lk 213). Tunnistaja Oxx Kxxxx ütluste kohaselt tehti 2019.a kevadel puhkemaja põrand valamist ja kuna jäi betooni üle, siis see paigutati ühe põranda katteks ära, töid teostasid kostja inimesed. Täpsemalt tunnistaja ei teadnud, sest oli Eestist ära. Seega on tõendatud, et kostja kõrvalhoonele betoonpõranda valamine on tehtud ja selleks kasutati hageja toodud betooni. Hageja eitas nn lisamaterjali eest arve, mille on kostja poolt tasutud. Kuna ekspert on aga kõrvalhoone põranda valamise arvestanud ekspertiisiaga tuvastatud lõpphinna sisse, siis leiab kohus, see lisatöö nii ka lõpphinna hulgas arvesse läheb. Seega läheb ka kostja polt tasutud 629.50 eurot tööde eest tasumisel arvesse. - 27.01.2018.a arve 180003 summas 2700eurot (t lk 78), arvele märgitud kirjeldus „Vastavalt hinnapakkumisele palkosa materjal 20.30mm kogus 1“. hageja väitel ostis ta kostja jaoks soojaku, mis viidi kostja kinnistile aj asub käeoleval ka seal. Arvel näidata palkmaterjal kostja soovil, et arve oleks sobilik esitada PRIA-le. Oma väite tõendamiseks esitas hageja 26.01.2018.a Lucanova OÜ arve soojaku ostmise kohta hinnaga 2250 eurot ja selle summa tasumise kohta (t lk 97), fotod sellest, et soojaks asub kostja territooriumil (t lk 99-100), 27.01.2018 sõnumivahetuse soojaku transportija ja telefoni +372 56610980 omaniku vahel, et soojak on transpordiks valmis ja hommikuks transporditakse ning 29.01.2019.a palve tagasisideks kui ülekanne tehtud (t lk 105), avalike registrite väljatrükid, millest nähtub, et eelnimetatud telefoninumbrit +372 xxxxxxxx kasutas kostja õiguseellane OÜ Ninametsa (T lk 106108). Hageja selgituse kohaselt lisandub soojaku hinnale käibemaks, mistõttu on arve summas 2700eurot (2250+450). Kostja vaidles hageja põhjendusele vastu, kuid ei osanud selgitada, miks ta ei ole saanud arvel märgitud palkmaterjali ja miks ta ei ole selle üle andmist hagejalt nõudnud. Tunnistaja Oxx Kxxxx ütluste kohaselt toodi soojak kinnistule, ta sai ka arve palkosale, teadis, et see on soojak ja maksis selle ära. Tunnistaja leidis, et kui on soojaku eest maksnud, siis see on tema oma. Hageja pole asjaolule, et soojak on kostja oma, vastuväidet esitanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja väited arve 180003 esitamise asjaolude kohta on tõendatud- arve sisu ei vasta sellele, mille eest tegelikult tasumine toimus. Kuna kostja esitas nimetatud arve PRIA-le (arve kajastatud kontrollprotokollis, märkega, et see on tasud 29.01.2018- t lk 34), et tõendada oma väidetavaid kulutusi toetusprojekti ellu viimisel, on kostja teadkult lasknud arvet võltsida ja kasutas seda. Kohus asub seisukohale, et nimetatud arve alusel ei ole tasutud hagejale puhkemaja ehitustööde eest. - 18.02.2018.a arve 180007 summas 1965.65 eurot (t lk 77), arvele märgitud kirjeldus „Vastavalt hinnapakkumisele palkosa 200-300mm, kogus 34.215“. hageja väitel laskis kostja remontida oma autosid ja arve esitati läbi hageja, et kajastada toetusprojekti kulusid. Oma väite tõendamiseks esitas hageja Axxxxxxxr Gxxxxx FIE 15.02.2018.a arve nr 106 summas 550 eurot auto remondi kohta, teisi seotud arveid ei leidnud (tlk 112). Kostja vaidles hageja väidetele vastu ja teatas, et kostja autosid remonditakse vaid esinduses. Tunnistaja Oxx Kxxxx ütluste kohaselt ei ole ta lasknud mingit autot remontida, autod on ostetud esindusest ja lasti seal ka remontida (prot lk 8 ülal). Kostja

oma väite tõendamiseks ühtegi kirjalikku tõendit ei esitanud. Kohtu hinnangul ei ole Oxx Kxxxx ütlused usaldusväärsed. Ka nimetatud arve osas tekkis küsimus, miks ei ole kostja nõudnud hagejalt arvele märgitud palkmaterjali ja kostja sellele selgitust anda ei osanud. Kohus peab tähelepanuväärseks, et kostja, kes muidu kogu menetluses iga kulutatud euro, akna ja põrandaplaadi kohta vastuväiteid esitas, pole esitanud ei enne menetlust ega menetluse ajal kordagi hagejale nõuet saamaks endale palkmaterjal, mille eest ta on väidetavat tasunud ligi 2000 eurot- kostja oli selle nõude täitmise suhtes täielikult ükskõikne. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav ja kostja muu käitumisega kooskõlas kostja väide, et ta maksis palkosa eest ja teda ei huvita, kas ta ostetud materjali saab või mitte. Eelviidatud kontrollprotokolli kohaselt on kostja esitanud arve 180007 PRIA-le tõendina toetusprojekti kulude katteks ja protokollis kajastatu kohaselt on ta arve tasunud 12.03.2018. Kui arvestada seda, et kostja laskis hagejal muuta (tegelikult võltsida) pea kõiki arveid, mis ta plaanis esitada PRIA-le on, äärmiselt suur tõenäosus, et ka antud arve 180007 kirjeldus ei vasta sellele, mille eest kostja hagejale tegelikult maksis või millist teenust hageja kostjale palkmaterjali müügi varjus vahendas. Kohus asub seisukohale, et arve 180007 alusel ei ole kostja tasunud hagejale puhkemaja ehitustööde eest, sest see arvel ei kajastu. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et tõendatud ei ole kostja väide, et ta on tasunud puhkemaja ehistustööde eest 44280,60 eurot. Kohus leiab, et kostja on tasunud 39 614.35 eurot (44 280-2700-1965.65). Nimetatud summa hõlmab ka kõrvalhoone põranda betoonivalu. Kostjal on seega hagejale tasumata 3359.65 eurot. Kohus leiab, et nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja on täitnud VÕS § 635 lg 1 tuleneva töö tegemise kohustuse, kuid kostja ei ole tehtud töö eest täies ulatuses tasunud. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja §108 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Kohus märgib, et arusaamatuks jäi hageja lõppseisukohas esitatud arvutuskäik oma nõude osas. Arusaamatuks jäi hageja käsitlus, et kuigi ekspert hindas tema soovitud kokkuleppes toodud tööde väärtuseks 29 823 eurot (km-ta), tuleb tööde hinnaks siiski lugeda 32 404.14 eurot (km-ta). Nimelt hõlmas eksperdi hinnang ka kõiki lisatöid, mis ehitusel tehti- tegemist oli kõigi tööde lõppsummaga. Kuna kohus ei lugenud lepingu kokkuleppe aluseks ka hageja 2019.a kevadel koostatud hinnapakkumist, siis ei saa selle summat või töid ka arvestuse aluseks võtta. Hageja palus kostjalt välja mõista kahjuna kulud, mida hageja tegi kohtueelses menetluses kostja vastu nõude esitamisel. Hageja nõude summaks oli 400 eurot. Hageja esindaja on 11.01.2020 koostanud kostjale nõudekirja (t lk 12) ja hageja on teenuse eest tasunud 480 eurot (km-ga) (tlk 13-14). Seega on hageja teinud reaalseid kulutusi, et oma nõuet kohtueelselt maksma panna, kuid see ei andnud tulemust. Kuna kohus hageja nõude siiski osaliselt rahuldab, olid hageja kulud õigusabile põhjendatud. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt võib võlausaldaja nõuda oma kohustust rikkunud võlgnikult kahju hüvitamist. Vastavalt VÕS § 127 lg 1 on kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Lõike 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Käesolevalt kaasnes asjaoluga, et kostja keeldus tasumast viimast osa tellitud tööde maksumusest ja hageja pidi selleks kasutama õigusabi, hagejale rahaline kulu. Nimetatud

rahaline kulu on varaline kahju TsMS §128 lg 1-3 mõttes. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 400 eurot kahju hüvitisena. Hageja esitas kostja vastu ka viivise nõude: tasumata arvetelt B -190195, B-190197 ja B190198 palus hageja välja mõista seadusjärgse viivise alates arvete sissenõutavaks muutumisest. VÕS § 101 lg 6 sätestab, et rahalise kohustuse rikkumise korral saab sissenõudja nõuda võlgnikult viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt on viivist õigus nõuda alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kohtule esitatud asjaolude kohaselt ei saanud hageja kõiki töid objektil lõpetada, kuna neil tekkisid kostjaga lahkarvamused tööde eest tasumise üle. Kostja ei ole hagejale tööde lõpuni tegemata jätmist ette heitnud ja Oxx Kxxxx ütluste kohaselt sooviski ta juurdeehituse lõpptööd teha ise. Tunnistaja Exx Kxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt tegi ta töid ka detsembris 2019, viimane foto objektist on tehtud 09.12.2019 (t lk 57). Samast päevast pärineb ka viimane arve B-190198, maksetähtajaga 14.12.2019.a Hageja ise on arvestanud viivist erinevate arvete puhul eri kuupäevast viitega VÕS § 821 lg 1. Kuna kohus ei mõista kostjalt põhikohustust välja arvete alusel vaid eksperdi poolt kindlaks tehtud asjaolude lausel, leiab kohus, et kohustus muutus sissenõutavaks 10.12.2019 so. pärast kui hageja töö objektil lõpetas. Kuna hageja on soovinud viivist kõige varem alates 02.01.2020 (t lk 15), mõistab kohus viivise välja alates nimetatud kuupäevast. Kohus mõistab viivise kindla summana lahendi tegemise päeva seisuga ja edasiulatuvalt seadusjärgses määras. Hagis on kahju hüvitise summalt palutud viivis välja mõista alates hagi esitamisest ja nii kohus ka arvestab- hagi esitati kohtule 18.11.2020.a. Poolte vahel puudus kokkulepe viivise suuruse üle. Seega saab hageja esitada viivise nõude lähtudes Vastavalt VÕS § 113 lg 1 teine lause ja 94 loetakse nn seadusjärgseks viivisemääraks intressimäär poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti, millele lisandub 8%. Arvestades lisanuvat Euroopa Keskpanga andetel kohalduvat keskmist intressimäära, oli kuni 31.12.2023 oli viivisemmäär seega 0%, perioodil 01.01.-30.06.2023 10,5% ja alates 01.07.2023 12%. Põhinõudelt on hageja viivise nõue 995.98 eurot: perioodil 02.01-31.12.2022 kokku 1095 päeva, summa päevas 0,73435 eurot; 01.01.2023-30.06.2023 181 päeva, viivis päevas 0,966475 eurot ja alates 01.07.2023 14 päeva, viivis päevas 1,104542 eurot. Kahju hüvitise nõudelt on viivis perioodil 18.11.2020-14.07.2023 kokku 90.52 euro. Kohtuotsuse tegemise seisuga on viivis kokku seega 1086.50 eurot. Alates 15.07.2023 tuleb kostjal tasuda viivist põhivõlalt 3759.65 eurot seadusjärgses määras kuni põhikohutuse täitmiseni. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Lähtudes TsMS § 163 lg-st 1 tuleb menetluskulud poolte vahel jagada, sest kohus rahuldas hagi vaid osaliselt. Hageja põhinõudeks oli 8603.13 eurot, millest kohus rahuldas 3759.65 eurot, so 43,7% Pooled esitasid kohtule menetluskulude nimekirjad ja kulude jaotust puudutavad taotlused. Hageja taotluse kohaselt on tal seoses menetlusega kulusid kokku 10 089.70 eurot, sh riigilõiv 550 eurot, ekspertiisi kulu 5628 eurot ja õigusabikulud 3911.70 eurot. Hageja leidis, et kõik kulud tuleb jätta kostja kanda TsMS § 163 lg 2 alusel, sest kostja keeldus kompromissist. Kostja kulude nimekirja kohaselt on kostjal menetluskuludeks õigusabikulud 1020 eurot. Kostja leidis, et kõik menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kohus leiab, et hageja taotlus jätta menetluskulud kostja kanda TsMS §163 lg 2 alusel, ei ole põhjendatud, sest antud sätet saaks kohalda siis, kui hageja oleks teinud kostjale konkreetse kompromissettepanku umbes samas suuruse kui kohus hiljem hagi rahuldab, samuti kui kohus oleks teinud konkreetse ettepanku, millega hageja oleks nõustunud, kuid kostja mitte. Seda sätet ei kohaldata abstraktsete kompromissläbirääkimiste luhtumiste korral. Käesolevalt hageja kostjale ühtegi konkreetset pakkumist ei teinud, mistõttu ei ole põhjust ka nimetatud sätet kohaldada. Kohus on teinud eksperdile väljamaksed kahe määruse alusel järgmiselt: 16.06.2022 määruse alusel 5388 eurot ja 31.05.203 määruse lausel täienvalt 240 eurot- kokku seega 5628 eurot. Nimetatud kulud on asja läbivaatamise kulud vastavalt TsMS § 143 p 1. Kulud oli ettetasunud hageja 05.01.2022.a. Kohus leiab, et kohtukulud tuleb jagada poolte vahel võrdselt. Käeolevalt on kohtukuludeks eelviidatud eksperdi tasu j5628 eurot a hageja tasutud riigilõiv 550 eurot. Kohus märgib, et kaldub hagi rahuldamise propotsioonist veidi kõrvale seetõttu, et hageja kohtusse pöördumise üheks ajendiks oli asjaolu, et kostja nõudis hagejalt arvete ümbert tegemist (sisuliselt võltsimist). Antud asjaolu tegi keerukamaks ka asja menetlemise kohtus: kui arved oleks kajastanud õigesti tehtud töid ja nende mahte, oleks asjaolud olnud selged kiiremini ja lihtsamalt ning eeldatavalt poleks vajalik olnud ka ekspertiisi läbi viimine. Arevetega manipuleerimine toimus ainuüksi kostja huvides (soov esitada need PRIA-le), kes püüdis olukorda ära kasutada ka menetluses. Kohtu hinnangul on arvete võltsimine ja nendega manipuleerimine taunitav ja see asjaolu on aluseks et jätta kulud kostja kanda veidi suuremas ulatuses, kui kohus hagi tegelikult rahuldas. Seoses ekspertiisiga toob kohus veel välja selle, et kostja esitatud vastuväited ekspertiile olid kohatud ja lausa pahatahtlikud, mis suurendas eksperdi tööd ja tekitas seega ka lisakulu. Kohtu hinnangul on ekspertiisiga kantud kulude välja mõistmine kostjalt pooles ulatuses igati õiglane. Kostjalt tuleb hageja kasuks seega välja mõista pool riigilõivust 275 eurot ja pool ekspertiisi kuludest 2814 eurot, kokku 3089 eurot. Kohus leiab, et kohtuvälised kulud, mis olid poolte õigusabikulud, tuleb jätta poolte endi kanda. Kuna kohus jätab poolte õigusabikulud nende endi kanda, siis kohus ei hinda sisuliselt tehtud kulude põhjendatust ja sisu. Hageja esitas taotluse enamtasutud ekspertiisi tasu ettemaksu tagastamiseks summas 272 eurot. 28.03.2023 teates märkis hageja esindaja, et palub eksperdi tasu ettemaksu tagastada kontole, kust see kohtule tagatiseks tasuti.

Kohus tuvastas, et hageja on tasunud 05.01.2022 rahandusministeeriumi kontole EE 062200221059223099 ekspertiisikulude ettemaksuna 5900 eurot (t lk 163). Tasumine on toimunud kontolt EE562200221035987207. Kuna kohus on eksperdile tema tasu täies ulatuse tasunud, tuleb ebavajalik summa hagejale tagastada tema poolt soovitud kontole. /Allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.