lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-23-100678/26

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 12.09.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-23-100678/26
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.09.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1266
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 405 lg 1LihtmenetlusTsMS § 638 lg 10, 4, 8Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamineTsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 637 lg 2Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsÜS § 146 lg 1Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaegTsÜS § 147 lg 1Aegumistähtaja algusTsÜS § 160 lg 1Aegumise peatumine hagi esitamisega

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-23-100678/23Harju Maakohus Tallinna kohtumaja27.06.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

12.09.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-100678

Kohtuasi

Q.V hagi S.S-i vastu 3000 euro saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.06.2024. a otsus (lihtmenetlus)

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

S.S-i apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3000 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Q.V (isikukood XXX), lepinguline esindaja Jüri Urb Kostja S.S (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta S.S-i apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 27.06.2024 a otsuse peale menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsioonimenetluse kulud S.S-i kanda. Q.V-l ei ole praeguses menetlusetapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Edasikaebamise kord ja tähtajad Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
VÕS § 16 lg 1Pakkumus

2-23-100678 andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1.Q.V (avaldaja, hageja) esitas 05.01.2023 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse S.S-i (võlgnik, kostja) vastu võla saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna võlgnik esitas maksekäsule vastuväite. Pärnu Maakohus edastas asja Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 13.02.2023 Harju Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus mõista kostjalt välja põhivõla 3000 eurot ja seadusjärgses määras viivise põhivõlalt. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ning mõista need välja koos seadusjärgses määras viivisega. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ning palus selle rahuldamata jätta. Kostja tunnistas, et sai hagejalt 3000 eurot laenu, kuid palus selle tasaarvestada hageja poolt kostjale tekitatud moraalse kahjuga, mille suuruseks hindas 3000 eurot. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 27.06.2024. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 3000 eurot ning seadusjärgses määras viivise. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Maakohus määras hageja menetluskulude suuruseks 940 eurot ning mõistis need välja koos seadusjärgses määras viivisega. Maakohus ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks.
3.1.Maakohus tuvastas, et hageja tegi kostjale ülekande 3000 eurot, märkides maksekorralduse selgitusse „laen“. Kostja ei ole selle summa saamist vaidlustanud. Skype vestluse väljatrüki kohaselt pöördus hageja 03.08.2022 kostja poole, paludes laenu tagastada. Kostja lubas vastata, millal laenu tagastab. Eelnevatest asjaoludest järeldas maakohus, et kostja käsitles talle antud rahasummat laenuna ning tunnistas oma kohustust laen tagastada. Seega järeldas maakohus, et poolte vahel 30.07.2021 sõlmitud kokkulepe oli kehtiv (võlaõigusseadus (VÕS § 16 lg 1 ja § 20 lg 1). Kostja ei ole laenu tagastanud.
3.2.Maakohus leidis, et kostja tasaarvestuse vastuväide on põhjendamatu. Kostja pole tõendanud, et hageja on talle oma käitumisega mittevaralise kahju tekitanud. Üksnes raha tagastamise palveid ei saa käsitleda mittevaralise kahju tekitamisena. Kuna kostjal puudub mittevaraline nõue hageja vastu, mida saab hageja nõudega tasaarvestada, rahuldas maakohus hagi. Maakohus määras tsiviilasja hinnaks 3000 eurot.
3.3.Menetluskulud jättis maakohus hagi rahuldamise tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda. Maakohus leidis, et hageja lepingulise esindaja õigusabikulud ja riigilõiv on menetluskuludena põhjendatud, kuid vähendas hageja lepingulise esindaja tunnitasu määra, leides, et esindaja tunnitasu põhjendatud määr on 80 eurot, mitte 150 eurot nagu taotletud. Õigusteenuste osutamise ajakulu 6,5 tundi pidas maakohus põhjendatuks. Maakohus määras menetluskulude rahaliseks suuruseks 940 eurot

2-23-100678 (420 eurot riigilõiv ning õigusteenuste kulu 540 eurot (6,5 t x 80 eurot)) ning mõistis menetluskulud välja koos seadusjärgses määras viivisega. Apellatsioonkaebus

4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt muutis maakohus omaalgatuslikult hagi hinda ning mõistis kostjalt välja pea kümme korda suurema summa, kui oli algne hagi hind. Asja lahendamisel on õigusnorme rikutud, mistõttu maakohtu otsus tuleb tühistada ning hagi rahuldamata jätta. Kostja leidis, et hageja nõue on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 alusel aegunud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 21 ja alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
7.Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas on hagihind 3000 eurot, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
8.Lihtmenetluse asjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
9.Praegusel juhul ei ole maakohus andnud luba edasikaebamiseks. Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes materiaalõiguse norme ebaõigesti kohaldanud ega rikkunud menetlusõiguse norme viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Samuti ei ole maakohus ületanud diskretsiooni piire menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel.
10.Maakohus on õigesti tuvastanud, et poolte vahel oli kehtiv laenuleping, mille alusel kostja sai 30.07.2021 hagejalt 3000 eurot laenu. Kostja pidi laenu tagastama hiljemalt 30.08.2021. Maakohus ei ole eksinud tõendite hindamisel, kui leidis, et kostja ei ole tõendanud neid asjaolusid, mille alusel ta väitis endal olevat hageja vastu tasaarvestatav nõue.
11.Vastuseks kostja apellatsioonkaebuses esmakordselt esitatud väidetele märgib kolleegium järgmist. Kuigi maakohus määras hagi hinnaks 314,90 eurot, kuid mõistis kostjalt kohtuotsusega välja 3000 eurot, ei ole tegemist eksimusega, mis saaks kaasa tuua otsuse resolutsiooni ebaõigsuse. Maakohus märkis hagi menetlusse võtmise määruses hagi hinnaks

2-23-100678 ekslikult 314,90 eurot (dtl 44), kuid otsuse p-s 6 on maakohus selle vea parandanud, täpsustades, et hagi hind on siiski 3000 eurot, mis vastab hagiavalduses esitatud nõude summale.

11.2.Kolleegium ei nõustu kostja väitega, et hageja nõue on aegunud. TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub nõude aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Hagi esitamisega on sama sätte lg 2 p-i 3 kohaselt võrdustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Poolte kokkuleppe kohaselt pidi kostja võla tagastama 30.08.2021. Seega muutus nõue sellest kuupäevast sissenõutavaks (TsÜS § 147 lg 1). Nõue oleks aegunud hiljemalt 30.08.2024. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 05.01.2023. Seega ei olnud hageja nõue hagi esitamise ajaks aegunud.
12.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi kostja kanda. Kuna hagejal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjal hagejale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
13.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlemisest, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Määrus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
14.Kostja ei ole apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasunud, mistõttu ei ole vaja seda tagastada.
15.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on võib kostja esitada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja