2.Välja mõista S.S-ilt Q.V kasuks võlgnevus summas 3000 eurot.
3.Välja mõista S.S-ilt Q.V kasuks viivis põhinõudelt (3000 eurot) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
4.Menetluskulud jätta kostja S.S kanda.
5.Välja mõista S.S-ilt Q.V kasuks menetluskulu kokku summas 940 eurot.
Välja mõista S.S-ilt Q.V kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (940 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja esitas 05.01.2023.a. Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palus kostjalt välja mõista 3000 eurot. Kuivõrd kostja esitas maksekäsu kiirmenetluse avaldusele vastuväite, anti 06.02.2023.a. tsiviilasi üle menetlemiseks Harju Maakohtule.
2.Harju Maakohtule 13.02.2023.a. esitatud hagiavalduse kohaselt andis hageja kostjale 30.07.2021.a sõlmitud suulise laenulepingu alusel laenu summas 3000 eurot. Kostja kohustus tagastama hagejale laenu kuu aja pärast s.o 30.08.2021.a. Kostja on raha saanud, kuid tagasimaksmise kohustust täitnud ei ole. Hageja palub kostjalt välja nõuda võlgnevus 3000 eurot. Samuti palub hageja välja mõistetud summalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt riigilõiv summas 420 eurot ja õigusabikulud summas 975 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivised menetluskuludelt kooskõlas VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
3.Kostja hagi ei tunnista ning palub jätta selle rahuldamata. Kostja küll tunnistab, et on saanud hagejalt 3000 eurot, kuid palub selle tasaarvestada väidetavalt hageja poolt talle tekitatud moraalse kahjuga, mille suuruseks hindab 3000 eurot. Kostja kaalub vastuhagi esitamist. Kostja palub menetluskulud jätta poolte kanda. Kohtu põhjendused
4.Kohus, tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega, toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetluses on poolel endal kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (Riigikohtu 29.04.2015 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, punkt 19). TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
5.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 04.04.2023.a kohtumääruses (dtl 44-47).
6.Käesoleva asja hind on 3000 eurot. Kohus lahendab asja lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa
summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.
7.Kuna otsus tehakse lihtmenetluses, esitatakse põhjendused piiratud kujul kooskõlas TsMS § 444 lg 2.
8.Vaidlust ei ole, et hageja on teostanud kostjale raha ülekande summas 3000 eurot selgitusega „laen“. Pooled on erimeelt selles, kas kostja peab hagejale antud summa tagastama.
9.Esmalt analüüsib kohus, kas poolte vahel oli kehtiv leping. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1). Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (VÕS § 16 lg 1). Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1).
10.Kohtule esitatud 30.07.2021.a maksekorralduse kohaselt on hageja teostanud kostjale rahasumma ülekande summas 3000 eurot selgitusega „laen“ (dtl 32). Laenusumma saamist kostja vaidlustanud ei ole.
11.Skype vestluse väljatrüki kohaselt on hageja pöördunud 03.08.2022.a kostja poole küsimusega millal on kostjal võimalik laen tagasi maksta. Hageja on teinud ettepaneku, et laenu võib tasuda ka osade kaupa (dtl 33). Kostja on sellele vastanud, et annan lähipäevil tagasisidet (dtl 33). Seega on ka kostja käsitlenud talle antud rahasummat laenuna ja tunnistanud tal kohustuse olemasolu hageja ees ning asjaolu, et see rahasumma tuleb tagastada.
12.Seega loeb kohus hagis esitatud asjaoludel ja kohtu ette toodud tõendite põhjal lepingu sõlmituks hageja ja kostja vahel 30.07.2021.a.
13.Kostja on lubanud anda hagejale teada, millal ta saab võla tasuda (dtl 33). Kohtu ette toodud asjaolude kohaselt ei ole kostja hagejale laenusummat tagastanud. Kostja hageja vastavatele päringutele vastanud ei ole (dtl 33-34, 35).
14.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Tasu laenu kasutamise eest tuleb maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud vastavalt VÕS § 397 lg 1 teisele lausele.
15.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
16.Kostja väidetel on tal mittevaraline nõue hageja vastu summas 3000 eurot, mille palub tasaarvestada hageja nõudega. Hageja kostja käsitlusega ei nõustu.
17.VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool
(tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.
18.VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine.
19.Riigikohus on 04.01.2012.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-129-11 punktis 9 selgitanud, et tasaarvestus ei ole lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku. Seega, kui kostja on esitanud hageja nõudele vastuväite, et ta on hageja nõude tasaarvestanud oma nõudega, ning hageja väidab vastu, et tasaarvestus ei kehti, peab kohus hindama, kas kostja vastuväited välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku ning seega ka tasaarvestuse kehtivuse.
20.Õiguskirjanduses on leitud, et minimaalselt peab tasaarvestuse avaldusest tulenema, millised pooltevahelised nõuded tasaarvestatakse, tasaarvestuse avalduse alusel peab seega olema identifitseeritav nii nõue või nõuded, millega tasaarvestatav pool tasaarvestada soovib (e aktiivnõue), kui ka teise poole nõue või nõuded, mida tasaarvestav pool tasaarvestada soovib (e passiivnõue) (P V, I K, V K, M K, K S. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, 2016. Lk 980).
21.VÕS § 200 lg 4 tuleneb, et tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid.
22.Kohus selgitab, et kui kostjal on hageja vastu tekkinud nõue, siis on kostjal õigus see maksma panna. Kostja ei ole vastuhagi hageja vastu kohtule esitanud. Ühtegi tõendit kostja oma väitele lisanud ei ole. Seetõttu ei ole võimalik kohtul sellele ka hinnangut anda. Ainuüksi kostja paljasõnaline väide, et hageja on oma käitumisega põhjustanud kostjale mittevaralist kahju summas 3000 eurot ei ole aluseks hagi mitterahuldamiseks ega hageja nõude tasaarvestamiseks.
23.Kohtule esitatust saab teha järelduse, et kostjat on häirinud hageja päringud laenu tagasimaksmise kohta, kuid ainuüksi raha tagastamise palved ei saa tekitada kohustatud isikule mittevaralist kahju. Seda enam, et pöördumiste sisu ja vorm on neutraalsed, nendes puudub alandav või agressiivne alatoon.
24.Kuivõrd kostja võlgnevust hagejale tasunud ei ole, moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku summas 3000 eurot. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue kostja vastu on põhjendatud ning kostjalt tuleb 3000 eurot hageja kasuks välja mõista.
25.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
26.Lisaks võlgnevusele taotleb hageja kostjalt viivise väljamõistmist väljamõistetud summalt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni kooskõlas VÕS § 113 lg 1. Kostja ei ole viivise nõudele sisulisi vastuväiteid esitanud. Sellest tulenevalt on kohtu hinnangul hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
27.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kohus peab põhjendatuks
hageja kasuks välja mõista kostjalt võlgnevuse summas 3000 eurot ja viivise nimetatud summalt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
28.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
29.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Tulenevalt eeltoodust on käesoleva hagi hinnaks 3000 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
30.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi jäävad menetluskulud kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
31.Hageja kohtule esitatu kohaselt on tema menetluskulude rahaliseks suuruseks tasutud riigilõiv summas 420 eurot ning õigusabikulud summas 975 eurot (dtl 85).
32.Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 420 eurot.
33.Hageja palub kostjalt välja mõista maakohtus kantud esindaja kulu summas 975 eurot. Kostja on antud summa suurusele esitanud vastuväite. Kostja ei nõustu hageja esindaja tunnitasu suurusega 150 eurot. Kostja väidetel töötavad tavajuristid tunnihinnaga 45 eurot. Kostja palub menetluskulude nimekirjas toodud kulutusi hinnata, vajadusel peab hageja kulutuste kandmist tõendama pangaväljavõtete esitamisega (dtl 88).
34.TsMS § 176 lg 4 kohaselt piisab menetluskulude kindlaksmääramiseks menetluskulude nimekirja esitamisest selle menetlusega seonduvate kulude kohta. Menetlusosalisel tuleb kooskõlas TsMS § 176 lg 5 kinnitada, et esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Hageja esindaja on vastava menetluskulude nimekirja kohtule esitanud (dtl 85).
35.Vaidlus puudub, et käesoleval juhtumil esindas hagejat kohtus esindaja (dtl 29, 31). Seega ei ole kohtul alust kahelda, et kulud on tekkinud ning puudub mõistlik põhjus lisadokumentide esitamiseks TsMS § 176 lg 6 alusel (vaata selles osas ka Riigikohtu 03.06.2016.a kohtuotsus kohtuasjas nr 3-2-1-18-16 punkt 19, Riigikohtu 09.11.2016.a kohtuotsus kohtuasjas nr 3-2-1-102-16 punkt 13, Riigikohtu 14.09.2006.a kohtuotsus kohtuasjas nr 3-2-1-68-06 punkt 23). Hagejal on õigus esindaja kulude hüvitamisele. Kulude põhjendatust hindab kohus sõltumata sellest, kas kulude osas esitatakse vastuväiteid.
36.TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vaata Riigikohtu 28.11.2018.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-17-10348 punkt
16, Riigikohtu 02.05.2017.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16 punkt 56, Riigikohtu 10.02.2016.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15 punkt 13).
37.Hageja esindaja ajakulu käesolevas tsiviilasjas on 6 ja pool tundi, milline kulu on tekkinud hagi ettevalmistamisega, kohtumised kliendiga, hagi kohtule esitamisega, kostja vastusega tutvumisega, vastamisega ning kompromissettepanekuga tutvumisega ja vastamisega. Kohus peab antud ajakulu põhjendatuks ning kooskõlas toimiku materjalidega.
38.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 150 eurot ja ei sisalda käibemaksu. Kostja on antud tunnitasu määrale esitanud vastuväite. Kohus leiab, et hageja esindaja (juristi) tasumäärad ei vasta kohtupraktikas mõistlikuks peetud tasemele ning selliseid tasumäärasid ei saa Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda ja Riigikohtu senist praktikat arvestades pidada mõistlikuks. Senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60 – 100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (vaata Tallinna Ringkonnakohtu 17.01.2020.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-18-13893 punkt 10).
39.Eeltoodust tulenevalt ning arvestades asjaoludega, et hageja esindajaks on jurist, tegemist ei olnud mahuka ja keeruka vaidlusega, saab kohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas pidada läbivalt mõistlikuks hageja lepingulise esindaja tunnitasumäära summas 80 eurot.
40.Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetlusosalise kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui menetlusosaline ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (vaata Riigikohtu 03.06.2013.a kohtumäärus kohtuasjas nr 3-2-1-65-13 punkt 16). Hageja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist koos käibemaksuga.
41.Kõige eelpool toodu alusel on hageja menetluses kantud vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud 520 eurot (6,5 tundi x 80 eurot).
42.Tulenevalt eeltoodust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu kokku summas 940 eurot, millest riigilõiv 420 eurot ja esindaja kulu summas 520 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja hageja esitatud taotlusest, tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Ann Meriluht Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.