11.09.2024, Tallinn lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
Tsiviilasja number
2-24-116911
Tsiviilasi
OK Incure OÜ hagi E. T. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
3608,53 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046) esindaja A. V. Kostja: E. T. (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja kostja ja BB Finance OÜ vahel 31.10.2023 sõlmitud laenulepingutest nr 2102401040 ja 2102401406 tulenev põhivõlg 2695 eurot, intress perioodi 15.12.2023-15.03.2024 eest kokku 7,18 eurot, viivis põhivõlalt perioodi 17.03.2024-19.06.2024 eest kokku 87,44 eurot ja võla sissenõudmiskulude hüvitis 30 eurot.
3.Jätta rahuldamata hageja põhivõla nõue 274,33 euro ulatuses, intressinõue 397,05 euro ulatuses, viivise nõue 97,53 euro ulatuses ja võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 20 euro ulatuses.
4.Jätta hageja menetluskulud 78,14% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 21,86% ulatuses hageja kanda.
Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 355,54 eurot.
6.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt (355,54 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa tasumiseni. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt
ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21).
HAGI NÕUE JA ASJAOLUD
1.Hageja esitas 19.06.2024 Harju Maakohtule hagi kostja vastu järgmiste nõuetega: välja mõista kostjalt hageja kasuks BB Finance OÜ ja kostja vahel 31.10.2023 sõlmitud laenulepingust 2102401406 (sisaldab lepingu nr 2102401040 refinantseerimist) tulenev põhivõlgnevus 2969,33 eurot, intress 404,23 eurot, hagi esitamise seisuga (19.06.2024) sissenõutavaks muutunud viivis 184,97 eurot ja võla sissenõudmiskulud 50 eurot.
2.Hageja on nõude aluse ja eelduste kohta esitanud järgmised selgitused.
2.1.Kostja ja BB Finance OÜ sõlmisid 31.10.2023 laenulepingu 2102401040. Lepingus lepiti kokku laenusummas 2231,25 eurot, intressimääras 48,93% aastas, krediidi kulukuse määras 50% aastas. Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusel, et laenusumma on 2231,25 eurot (sh lepingutasu 106,25 eurot), intressimäär 48,93% aastas, laenutähtpäev 20.10.2025 ning kogu laen võetakse kohe kasutusse. Laen summas 2125 eurot on kostja arvelduskontole EEXXX kantud 31.10.2023.
2.2.Krediidikonto avamiseks pidi kostja end algselt tuvastama, peale mida sai esitada enda isikliku kliendikontoga sisse logides laenuandaja veebilehele www.raha24.ee esitada taotluse. Taotluse nr 2102401040 esitas kostja 30.10.2023 kell 20.13:26 veebilehel www.raha24.ee. Kostja tuvastas enda isikusamasuse 30.10.2023 allkirjastades digitaalselt isikusamasuse tuvastamise ankeedi. Kinnitus lepingu sõlmimise tahte avaldamiseks on kostja poolt esitatud 30.10.2023. Leping loeti poolte vahel sõlmituks peale laenusaaja poolt Kliendikeskkonnas lepingu tingimustega tutvumist, nende aktsepteerimist (täites laenutaotluste esitades krediidiküsitlused 30.10.2023) ning peale laenuandja poolt positiivse laenuotsuse tegemist. Kõik laenudokumendid on kostjale edastatud püsival andmekandjal kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile XXX 31.10.2023. Kõik dokumendid on kostjale püsival andmekandjal kättesaadavad ja soovi korral alla laetavad kliendikeskkonnas www.raha24.ee. Sidevahendi abil sõlmitud laenuleping koosneb Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehest, Personaalsetest Tingimustest, Hinnakiri, Üldtingimustest, laenusaaja poolt antud isikuandmete töötlemise nõusolekust ning laenusaaja poolt esitatud laenutaotlusest (üldtingimuste punkt 1.8).
2.3.Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmiseks kontrollis krediidiandja 30.10.2023 kostja sissetuleku ja kohustuste andmeid kostja pangakonto väljavõttelt, analüüsides kostja esitatud pangakonto nr EEXXX väljavõtet perioodil 02.07.2023 kuni 30.10.2023 kohta AccountScoringu (https://accountscoring.com/) abil. Selle analüüsi tulemused olid: võlgniku keskmine igakuine netosissetulek on 1135,10 eurot; igakuised keskmised finantskohustused 49,40 eurot; hasartmängurlus 0 eurot. See teave oli krediidiandaja hinnangul piisav võimaldamaks hinnata kostja krediidivõimelisust. Keskmise sissetuleku aluseks võeti väljavõttel Sotsiaalkindlustusameti peretoetuse 80 eurot ja Anname Jõudu OÜ-lt saadud palga kanded. Finantskohustusena võeti arvesse Placet Group OÜ makseteatisi nr SR3980499 ja SR3975481 (kokku 197,62 eurot).
Krediidiandja riskihinnangutest ja lepingu sõlmimisel kehtinud Krediidiandja kehtestatud sise-eeskirjast lähtuvalt määrati kostja krediidilimiidiks ehk igakuiseks maksevõimeks 586 eurot, milles võrreldi kahte valemit ja valiti madalam tulemus: Valem 1: Sissetulek 1135,10 eurot (pangakonto väljavõttelt) – finantskohustused 49,40 eurot (pangakonto väljavõttelt) – muud kohustused 444 eurot (lähtuti lepingu sõlmimisel kehtinud sise-eeskirjas kehtestatud minimaalsete kulude piirmäärast, mis lähtus krediidiandja juhatuse poolt kehtestatud igakuise ettenähtava majapidamis- ja muude sarnaste kulude üldkohaldatavast määrast, sh arvestades ülalpeetavate arvu) – puhver 56 eurot (ootamatu rahalise kohustuse suurenemise mõju 5% netosissetulekust) = 586 eurot. Valem 2: Sissetulek 1135,10 eurot (pangakonto väljavõttelt saadud andmed) x 0,80 (80% oli lubatud maksimaalne finantskohustuste suhe sissetulekusse) – finantskohustused 49,40 eurot (kostja esitatud andmed) = 859,00 eurot. Lisaks tehti päringud avalikesse andmebaasidesse nagu krediidiregister, krediidiinfo, rahvastikuregister. Päringu tulemustest nähtus, et kostjal puudusid lepingu 2102401040 ja lisalaenu lepingu 2102401406 sõlmimisel mistahes maksehäired ja võlgnevused, kostjal oli üks ülalpeetav. Lepingust 2102401040 tulenev igakuine osamakse oli 155,54 eurot. Antud leping lõppes lisalaenu lepingu 2102401406 sõlmimisel, mille igakuine osamakse oli 181,57 eurot. Seega jäi kostjale igakuiseks kasutamiseks vaba raha kätte ca 404 eurot, mis ei jäänud alla 2023 a kehtestatud elatusmiinimumi.
2.4.Taotluse nr 2102401406 esitas kostja 31.10.2023 kell 19.28:12 veebilehel www.raha24.ee. 31.10.2023 sõlmisid kostja ja BB Finance OÜ lisalaenu lepingu 2102401406. Lepingus lepiti kokku laenusummas 2969,33 eurot (koosnes refinantseeritava lepingu laenusummast 2231,25 eurot, lisalaenu väljamaksest 570 eurot, lepingutasust 168,08 eurot), intressimääras 42,86% aastas, krediidi kulukuse määras 50% aastas. Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusel, et laenusumma on 2969,33 eurot (sh lepingutasu 168,08 eurot), intressimäär 42,86% aastas, laenutähtpäev 15.12.2025 ning kogu laen võetakse kohe kasutusse. Lisalaen summas 570 eurot on kostja arvelduskontole EEXXX kantud 31.10.2023. Lepingu nr 2102401406 alusdokumendid saadeti kostja e-posti aadressile püsival andmekandjal 31.10.2023 kell 19.29.
2.5.Lepingute tagasimaksed tuli teha maksegraafiku alusel. Lepingu 2102401406 kohaselt pidi kostja laenu tagastama 25 osamaksega. Lepingute katteks kostja poolt tagasimakseid tehtud ei ole. Kostja jäi täielikult viivitusse vähemalt kolme järjestikuse 15.12.2023, 15.01.2024 ja 15.02.2024 osamakse tasumisega, mistõttu andis krediidiandaja kostjale 28.02.2024 teatisega võimaluse täiendava tähtaja võla tasumiseks. Kuna kostja võlga hiljemalt 15.03.2024 ei tasunud, ütles krediidiandja lepingu üldtingimuste punkti 17.1 alusel ja kooskõlas VÕS § 416 üles 16.03.2024 seisuga. Krediidiandja edastas kostjale lepingu ülesütlemise teatise 28.02.2024 iseteeninduse kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile XXX . Kostja ei ole krediidiandjat kontaktandmete muutumisest teavitanud.
2.6.Krediidiandaja loovutas lepingust tuleneva nõude hagejale, edastades kostjale 16.03.2024 Kliendikeskkonna kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile XXX teatise nõude loovutamise kohta.
2.7.Intressi nõuab hageja lepingu 2102401406 alusel perioodi 16.11.2023-13.03.2023 eest kokku summas 404,23 eurot. Lepingu kohaselt on viivis 24% aastas, 0,067% päevas. Hageja nõuab viivist lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni põhivõlalt 2969,33 kokku 184,97 eurot. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktist 3 tulenevalt nõuab hageja võla sissenõudmiskulu hüvitamist 15 euro ulatuses. Tasuta
meeldetuletuskirjad on kostjale krediidiandaja poolt edastatud läbi Kliendikeskkonna e-posti aadressile XXX 16.12.2023, 18.01.2024, 17.02.2022 ning tasulised võlateatised 22.12.2023 (5 eurot), 21.01.2024 (5 eurot), 20.02.2024 (5 eurot).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa piiresse). Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud 21.06.2024. Menetlusse võtmise määrusega oli kostjale antud tähtaeg 14 päeva arvates kättetoimetamisest. Kostja hagile sisulist vastust esitanud ei ole, on üksnes saatnud küsimuse, et sooviks koostada maksegraafikut. Kohus andis lõpptähtaja seisukohtade esitamiseks, märkides, et peale seda teeb kohus otsuse või kinnitab kompromissi, kui see esitatakse. Pooled kohtule kompromissi esitanud ei ole.
4.Kas leping on sõlmitud ja kehtis, kas krediit on välja makstud VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui tarbija tahteavaldus ei sisaldanud kõiki § 404 lõikes 2 loetletud andmeid, muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama (mida sel juhul peab samuti hageja tõendama). Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks olevad kaks lepingut. Lepingutel ei ole kostja allkirja. Lepingud sisaldavad kostja nime ja kuupäeva. Lepingudokumentidena on hageja kohtule esitanud laenulepingu personaalsed tingimused, maksegraafiku, laenulepingu üldtingimused, Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehe. Hageja on esile toonud, et kostja tegi tahteavalduse laenu saamiseks ning lepingutingimustega nõustumiseks ning et lepingudokumendid esitati kostjale püsival andmekandjal. Kostja ei ole eeltoodule vastu vaielnud. Kohus loeb tuvastatuks, et BB Finance OÜ ja kostja vahel olid 31.10.2023 sidevahendite teel sõlmitud laenuleping nr 2102401040 ja lisalaenu leping nr 2102401406, et lepingud olid kostjale püsival andmekandjal esitatud ning sisaldasid seadusega nõutud andmeid. Laenusummade 2125 eurot ja 570 eurot välja maksmine 31.10.2023 kostjale on tõendatud kohtule esitatud maksekorraldustega (dtl 168 ja 212). Lepingutes välja toodud krediidi kulukuse määr jäi lepingute sõlmimise ajal kehtinud maksimaalse määra (31.10.2023 kehtis 50,16%) piiresse.
5.Nõude loovutamine Hageja on esile toonud, et hagi aluseks olevatest lepingutest tulenevad nõuded on hagejale loovutatud ning et algne krediidiandja on kostjat nõude loovutamisest ka teavitanud (dtl 112). Kohtu hinnangul on tõendatud, et nõue on hagejale loovutatud.
6.Vastutustundliku laenamise põhimõte
6.1.VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed: a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6). Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet esitamata jätma. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. KAVS § 48 tuleneb, et laenuotsuse tegemise aluseks olnud andmed tuleb dokumenteerida ja säilitada (krediiditoimik). Seega tuleb krediidiandjal andmete säilitamise korraldamisel läbi mõelda, kuidas andmeid koguda ja salvestada selliselt, et need oleksid hiljem kasutatavad tõendina, st omaksid tõendi kvaliteeti, sisaldades tõendamiseseme jaoks kõiki vajalikke andmeid. Kui krediidiandja seda ei tee, võtab krediidiandja ise endale riski, et tema nõude õiguslik alus jääb tõendamata ning nõue rahuldamata.
6.2.Hageja on kohtule esitanud faili „Krediidiküsitlused“ (dtl 70), mis sisaldab palju erinevate kuupäevadega andmeid (alates 15.10.2015 kuni 19.12.2023). Failis on ka andmed kuupäevaga 30.10.2023. Andmetes on märgitud sissetulekute netosumma (2000 eurot), igakuised finantskohused (0 eurot), töökoht ja amet. Samuti on hageja kohtule esitanud failid „krediiditoimik“ (dtl 46 ja 49), milles on märgitud, mida kontrolliti, ent fail ei sisalda väliste päringute vastuseid. Hageja on kohtule 22.08.2024 esitanud täiendavalt kostjalt kogutud konto väljavõtte (dtl alates 217). Konto väljavõttelt nähtub, et kostja tasus juulis teisele eraisikule üüri 359,77 eurot + 90,23 eurot, 120 eurot selgitusega kommunaalid ja 32,19 selgitusega elekter. Sidearve oli juulis 93,07 eurot. Augustis maksis kostja Tallinna Linnakantseleile 200 + 69,40 eurot (arvestades, et hageja sõnul oli kostjal 1 ülalpeetav, oli ilmselt tegemist lasteaiaarvega), eraisikule üüri 450 eurot ja 119,70 eurot selgitusega kommunaalid ja elekter (samasugused summad ka oktoobris), sidearve oli augustis 96,74 eurot. Septembris ja oktoobris nähtuvad kontolt kohtutäituri poolt võla sissenõudmised (69,32+49,62+332,12+9,49+79,62+13,62). Konto väljavõttelt nähtub, et kostja võttis augustis ja septembris Placet Group OÜ-lt laenu 7 korda, kokku 2077,50 eurot. Palka sai kostja juulis 937,50 eurot, augustis 1553,70 eurot (koos puhkusetasuga), septembris 766,88 eurot ning oktoobris 962,30 eurot. Peretoetust (lapsetoetust) sai kostja 80 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt on selge, et ainuüksi püsikulud kuus olid kostjal vähemalt 666,74 eurot (üür, kommunaalkulud, elekter, sidearve), millele lisandus lasteaiaarve, transpordi- ja toidukulu. Kuigi ühes kuus sai kostja koos puhkusetasuga ca 1500 eurot palka, siis ülejäänud kuude palk jäi suurusjärku 766-960 eurot (millele lisandus 80 eurot lapsetoetus). Kostja oli võtnud mitmeid laene, mille tagasimaksekohustuste tegelik suurus on teadmata (konto väljavõttelt nähtuvad vaid septembri makseteatised kokku 197,62 eurot). Samuti nähtus konto väljavõttest, et kostjal oli võlgu, mida nõudis sisse kohtutäitur. Uute, antud nõude aluseks olevate lepingutega lisandus laenu tagasimakse 181,57 eurot. Ilmselgelt oli kostja rahalistes raskustes, palgast ei jätkunud kulude ja finantskohustuste tasumiseks ning kostja võttis laene nende lahendamiseks, sattudes nii veelgi suuremasse võlaorjusesse. Eeltoodust tulenevalt on selge, et krediidiandja lähtus laenu andmisel üksnes teoreetilistest arvestustest võtmata arvesse konto väljavõttelt nähtuvaid tegelikke kulusid ja asjaolusid. Seejuures on krediidiandja neid asjaolusid konto väljavõtte automaatanalüüsiga ise märgendanud (nt „loans“, „Bailiffs“, „utility services“, „Transport“, „groceries“ jm) ning grupeerinud. Praktikas ongi selline teoreetiliste arvestuste põhjal laenu andmine toonud kaasa selle, et tarbijad on saanud võtta suurel hulgal laene erinevatelt krediidiandjatelt ilma, et keegi oleks kontrollinud, palju tarbijal juba laene tegelikult on ning kas ta elab sissetulekute piires (mitte üle võimete). Vastutustundliku laenamise kohustuse eesmärk on hoida tarbijaid võlaorjusesse sattumast. Krediidiandjate kohaldatud hindamissüsteemid (tuginemine teoreetilistele üldkohaldatavatele määradele) on aga just viinud selleni, et suur hulk inimesi on võlaorjuses. Kohus märgib, et krediidiandja ülesanne on hinnata ka sissetuleku püsivust. Kui inimene on ühes kuus saanud suurema summa (nt puhkusetasu või preemiana), ei tähenda see, et sellise suurema summa saamine oleks ka edaspidi ettenähtav ning et sellega saaks edaspidiselt arvestada. Ühekordne suurema summa saamine mõjutab aritmeetilise keskmise arvutust, eriti kui arvutuse aluseks on lühike periood, ning moonutab seeläbi tarbija sissetuleku suuruste hinnangut. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et krediidiandja ignoreeris konto väljavõtte kaudu talle teadaolevaid asjaolusid ning on seega raskelt rikkunud vastustundliku laenamise kohustust.
7.Hageja nõuded
7.1.Ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral tuleb VÕS § 396 kohaselt laenuks saadud rahasumma tagastada. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt asendub lepingujärgne intressi määr lepingu sõlmimise hetkel kehtinud seadusjärgse intressimääraga ning muid lepingutasusid kostja ei võlgne. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, kui leping ei ole korraliselt lõppenud, tuleb tagasimaksed uuesti määrata. Lepingute tähtajad olid 20.10.2025 ja 15.12.2025, st lepingud ei ole korraliselt lõppenud. Hageja on VÕS § 4034 lg 7 kohaselt tagasimaksed uuesti määranud (dtl 253). Hageja on tagasimaksete uuesti määramisel arvestanud lepingute sõlmimisel kehtinud intressiga 4% aastas. Hageja toob välja, et kuna kostja kummalegi lepingule tagasimakseid ei teinud, oleks kostja olnud lepingu üles ütlemise ajal viivituses vähemalt kolme tagasimaksega ka uuesti määratud tagasimaksete graafiku kohaselt. Hageja toob välja, et kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, palub hageja alternatiivselt VÕS 4034 lg 7 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingust 2102401406 tulenev põhivõlgnevus 2695 eurot, intress perioodi 15.12.2023-15.03.2024 kokku summas 7,18 eurot, viivis põhivõlalt (2695 eurolt) VÕS § 113 lg 1 kohases seadusjärgses viivisemääras, s.o VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 17.03.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 19.06.2024 kokku summas 87,44 eurot ning sissenõudmiskulud summas 50 eurot. Kohus selgitab, et samast lepingust tuleneva raha nõue väiksemas summas ei ole alternatiivne nõue, kuivõrd nõude ese on sama. Hageja ei ole ka esile toonud, et ta algsest nõudest loobuks.
7.2.Kuivõrd hageja on tõendanud laenusumma kostja kasutusse andmist ning kohus on tuvastanud, et leping on kehtivalt üles öeldud (kostja oli võlas kolme tagasimaksega ning krediidiandja oli saatnud kostjale lepingu üles ütlemise teate ja andnud täiendava tähtaja (dtl 110), on põhivõlg sissenõutavaks muutunud. Sellest tulenevalt rahuldab kohus VÕS § 396 lg 1, VÕS § 397 lg 1, § 4034 lg 7, § 101 lg 1 punkti 1 ja § 108 lg 1 alusel hageja põhivõla nõude summas 2695 eurot. Põhjendatud on ka hageja seadusjärgse intressi nõue, seega mõistab kohus kostjalt välja intressi perioodi 15.12.2023-15.03.2024 kokku summas 7,18 eurot. Ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda võla tasumisega viivitamise korral viivist, ent seda seadusjärgses määras. Seetõttu rahuldab kohus VÕS § 113 alusel hageja viivisenõude, mõistes kostjalt välja viivise põhivõlalt (2695 eurolt) seadusjärgses viivise määras lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 17.03.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 19.06.2024 kokku summas 87,44 eurot.
7.3.Hageja nõuab ka võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Hageja on viidanud, et sissenõudmiskulude hüvitise suuruse kokkulepe sisaldus tarbijakrediidi teabelehes, mis moodustas osa lepingust. Teabelehes (dtl 105) on märgitud, et võlateatise tasu on 5 eurot (pärast lepingu lõppemist on võlateatise tasu 5-25 eurot sõltuvalt nõude summast ja vastavalt seadusele). Hageja väitel saadeti kostjale lepingu kehtivuse ajal kolm tasulist võlateatist, mille maksumus oli 5 eurot teatis. Hageja on seega põhjendanud sissenõudmiskulusid kokku 15 euro ulatuses ning toonud selles osas ka esile lepingulise kokkuleppe (5 eurot teatis), samuti tõendanud, et eelnevalt saadeti tasuta teated. Hageja väitel on ta peale lepingu lõppemist saatnud kostjale nii e-posti-aadressile XXX, kui ka posti teel XXX järgnevad tasulised nõudekirjad: 03.04.2024 (25 eurot, dtl 125), 18.04.2024 (5 eurot, dtl 122), 30.04.2024 (5 eurot, dtl 124). Hageja nõuab nende kulude hüvitamist, viidates kokkuleppele tarbijakrediidi teabelehes. Kohus märgib, et tarbijakrediidi teabelehes ei ole välja toodud konkreetseid summasid peale 5 euro, ülejäänu on vahemikuna ning viitega
seadusele. Kohus selgitab, et VÕS § 1132 ei ole erinevalt VÕS §-st 1131 seadustatud hinnakiri. Tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitise nõudmine eeldab, et a) lepingus sisaldus kokkulepe hüvitise suuruse kohta või b) kokkuleppe puudumisel tuleb kulusid ning nende ulatust tõendada. Kuivõrd konkreetset kokkulepet 25 euro kohta meeldetuletuskirja eest lepingus ei olnud ning hageja ei ole ka tõendanud, et kulud tekkisid just sellises ulatuses, rahuldab kohus hageja nõude hüvitada peale lepingu lõppemist tehtud sissenõudmiskulud teabelehes märgitud 5 euro ulatuses ühe kirja eest. Kokku seega peale lepingu lõppemist 15 euro ulatuses.
8.Menetluskulud Hageja taotleb mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud ja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja hagiavalduses. Hageja menetluskuluks riigilõiv 455 eurot. Menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud koos hagiavaldusega 21.06.2024. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväidet esitanud, samuti ei ole kostja esitanud oma menetluskulude nimekirja. Tsiviilasja hinnaks oli hagi esitamisel TsMS § 133 kohaselt 3608,53 eurot, millelt tuleb riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõiv summas 455 eurot. Seega on hagilt tasutud riigilõiv summas 455 eurot põhjendatud ja vajalik kulu. TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas 2695 eurot, intressinõude 7,18 eurot, 19.06.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõude 87,44 eurot ja võla sissenõudmiskulude hüvitis 30 eurot. Seega kokku rahuldas kohus hagi 2819,62 euro ulatuses (2695 + 7,18 + 87,44 + 30), mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast (3608,53 eurot) 78,14%. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskulud 78,14% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 21,86% ulatuses hageja kanda. Ülejäänud osas jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja kostjal rahaliselt kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei ole. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 78,14% hageja põhjendatud menetluskuludest (455 eurot), millele vastab summa 355,54 eurot. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Maris Juha Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.