9. september 2024, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu
Tsiviilasja number
2-22-141362
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi Q.H V. võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
648,05 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepingulised esindajad Alla Žulinskaja ja Anni Kennedy
vastu
Kostja Q.H (isikukood XXX) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) hagi Q.H V. (isikukood XXX) vastu tagaseljaotsusega.
2.V. mõista Q.H V. Aktiva Finance Group OÜ kasuks 591,84 eurot, sh põhinõue 256,55 eurot, intress 132,41 eurot, viivis perioodi 09.03.2021–07.03.2023 eest 172,88 eurot ja võla sissenõudmiskulud 30 eurot.
3.V. mõista Q.H V. Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis määraga 33,74% aastas põhinõude 256,55 eurot tasumata osalt alates 8. märtsist 2023 kuni tagastamata põhinõude täieliku tasumiseni.
4.Jätta menetlusosaliste menetluskulud Q.H V. kanda.
5.Rahuldada osaliselt Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
6.V. mõista Q.H V. Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 555 eurot, sealhulgas riigilõiv 175 eurot ja lepingulise esindaja kulu 380 eurot.
1 (7)
7.V. mõista Q.H V. Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis menetluskulude 555 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
8.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 147 euro väljamõistmiseks Q.H V. (s. o lepingulise esindaja kulu).
9.Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu kontaktandmed: Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu, 50409; elektronposti aadress [email protected]; e-toimik: www.e-toimik.ee. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu kontaktandmed: Tartu Ringkonnakohus, Veski 32, Tartu, 50409; elektronposti aadress [email protected]; e-toimik: www.e-toimik.ee. Menetluskulude kindlaksmääramise peale edasikaebamine Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Selgitus menetlusabi taotlejale Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
2 (7)
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 31. oktoobril 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Q.H V. (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas Tartu Maakohtule hagi 7. märtsil 2023 ja hagi täpsustused 8. mail 2023, 15. ja 16. augustil 2023. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 20. novembri 2023 kohtumäärusega. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 591,84 eurot, sh põhinõue 256,55 eurot, intress 132,41 eurot, 07.03.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 172,88 eurot ja võla sissenõudmiskulud 30 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise määraga 33,74% aastas põhinõudelt 256,55 eurolt alates 08.03.2023 kuni selle kohase tasumiseni. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt sõlmisid Bigbank AS (laenuandja) ja kostja järgmised lepingud: - 14.02.2006 sõlmiti laenuleping nr 0600180/16st, mille laenusumma oli 1278,23 eurot. 14.06.2006 sõlmitud kokkuleppega nr 0600180/16ST-1 muudeti lepingu intressimäära. Nimetatud laenuleping oli üles öeldud. - 05.07.2007 sõlmiti leping nr 0701290/15st laenusummaga 1801,26 eurot. Nimetatud lepingu sõlmimisega tasaarvestati lepingust nr 0600180/16st tulenevaid nõudeid, millest põhisumma oli 1146,10 eurot, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 361,38 eurot, viivis 37,72 eurot, lepingu sõlmimise tasu 19,17 eurot ning leppetrahv 236,89 eurot. 2007. aasta oktoobris öeldi leping nr 0701290/15st üles mittetäitmise tõttu. - 04.04.2008 sõlmiti leping nr 0801653/15ST laenusummaga 2125,89 eurot. Nimetatud lepingu sõlmimisega tasaarvestati lepingust nr 0701290/15ST tulenevaid nõudeid, millest põhisumma oli 1512,54 eurot, sissenõutavaks muutunud tasumata intress oli 169,53 eurot, viivis oli 173,91 eurot ning leppetrahv oli 269,91 eurot. - 29.11.2011 sõlmiti lepingu nr 0801653/15ST kokkuleppe nr 1 krediidisummaga 3036,57 eurot, millega suurendati laenusummat 1031,11 euro võrra ja tasaarvestati lepingust nr 0801653/15ST tulenevaid kohustusi, millest 920,81 eurot moodustas intress, 2,66 eurot viivis ning 107,64 eurot võla sissenõudmise kulud. Kostja kohustus 29.11.2011 tarbijakrediidilepinguks nr 0801653/15st tuleneva laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ning jäi maksetega viivituses alates 106. osamaksest, s.o alates 12.09.2020 kuni ülesütlemisele eelnenud 111. osamakseni s.o 12.02.2021. Laenuandja saatis kostjale 20.01.2021 laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Laenuandja saatis 08.03.2021 kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Laenuandja loovutas 04.07.2022 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid. Lepingus lepiti kokku intressimäär 33,74% aastas. Lepingu krediidi kulukuse määraks on 40,64%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma, intressimäär,
3 (7)
krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev, maksete tähtpäevad ja laenulepingu sõlmimise tasu. Laenuandja on hinnanud tarbija krediidivõimelisust. Laenulepingu alusel väljastati kostjale laen summas 3036,57 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks summas 2780,02 eurot. Põhivõla suurus on 256,55 eurot. Kostjal on intressivõlg alates 106. osamaksest, s.o alates 12.09.2020 kuni ülesütlemisele eelnenud 111. osamakseni s.o 12.02.2021 summas 132,41 eurot. Laenuandja ja hageja on korduvalt saatnud kostjale maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja esitab tõendina hageja poolt kostjale saadetud kirjad. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatust ja lepingu üldtingimuste punktist 7.1. Hageja saatis kostjale tasulisi meeldetuletusi 16.08.2022 (maksumus 15 eurot), 05.09.2022 (maksumus 5 eurot) ja 19.10.2022 (maksumus 5 eurot). Lisaks on muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot, mis sisaldavad nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulusid, kontaktandmete otsingu ja päringu kulusid, kostjale vastamisega seotud kulud (võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel), võlgnikule tehtavate kõnede kulusid, võlanõude avaldamisega tehtud kulusid. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 256,55 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o alates 09.03.2021 kuni 07.03.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 33,74%. Eelnimetatud perioodi eest on viivis 172,88 eurot. Lisaks nõuab hageja viivist põhinõudelt s.o 256,55 eurolt kuni kohase tasumiseni alates 08.03.2023 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 33,74% aastas.
3.Kostjale toimetati 07.03.2023 hagiavaldus koos lisadega ja 08.05.2023, 15.08.2023 ja 16.08.2023 hagi täpsustused koos lisadega ning 20.11.2023 menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte elektrooniliselt 29.06.2024 (TsMS § 3111 lg 3 alusel, dokumendi kättetoimetamise registreeris kättetoimetamisportaal automaatselt). Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 29.07.2024. Kostja hagile ei vastanud, mistõttu tuleb lugeda hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
5.Hagis toodu kohaselt sõlmis kostja tarbijakrediidilepingu 04.04.2008, mida muudeti 29.11.2011 sõlmitud lepinguga. 29.11.2011 sõlmitud lepinguga suurendati laenusummat. Kohus märgib, et praegusel juhul tuleb lähtuda pooltevaheliste lepingute sõlmimise ajal kehtinud ja toimingute tegemise ajal kehtinud võlaõigusseaduste redaktsioonidest (vt nt RKTKo 22.10.2003, 3-2-1-96-03, p 19; RKTKm 27.01.2007, 3-2-1-126-06, p 16). Seega tuleb praegusel juhul vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas lähtuda 29.11.2011 lepingu sõlmimise ajal kehtinud võlaõigusseaduse redaktsioonist. 29.11.2011 kehtinud võlaõigusseaduses ei sisaldunud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgi. Riigikohus on enne 21.03.2016 kehtima hakanud regulatsiooni osas selgitanud, et
4 (7)
vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise või teavitamiskohustuse rikkumisel võib krediidisaaja mh nõuda sellega tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 14 ja § 115 lg 1 alusel. Selle kahju hüvitamise nõude saab tasaarvestada võlausaldaja krediidi tagastamise nõudega ja on võimalik, et lepingueelsete kohustuste rikkumise tõttu ei peagi krediidisaaja krediiti vähemalt osaliselt (kahju ulatuses) tagastama (RKTKo 27.11.2012, 3-2-1-136-12, p 25). Kostja ei ole käesolevas menetluses vastavaid vastuväiteid hageja nõudele esitanud. VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Lõike 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagiavalduse tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
7.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
7.1.Hagilt hinnaga 648,05 eurot kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 175 eurot. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Riigilõiv on põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2). Arvestades, et kohus jättis menetluskulud kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 175 eurot.
7.2.Hageja palub kostjalt lepingulise esindaja kuluna välja mõista 507 eurot (ilma käibemaksuta). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot. Tegemist on lepingulise esindaja kuluga TsMS § 175 tähenduses. Kui asi antakse üle hagimenetluses menetlemiseks TsMS § 486 järgi, siis hagimenetluses määrab kohus lepingulise esindaja kulud kindlaks TsMS § 175 alusel. TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11). TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise
5 (7)
esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164/62, p 9). Hageja lepingulisel esindajal kulus täiendavate alusdokumentidega tutvumisele ja nende analüüsile, hagi ettevalmistamisele ja koostamisele, lisade kogumisele ja komplekteerimisele ning dokumentide esitamisele kohtule 3 tundi. Kohus leiab, et nimetatud toimingutele kulunud aeg on vajalik ja põhjendatud, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja sisu (täpsustatud hagi sisuline pikkus 9 lk, esitatud tõendite maht üle 40 lk). Tegemist ei ole keskmisest keerukama ega mahukama tsiviilasjaga.
7.3.Hageja esindajate tunnitasu suurus on 169 eurot (ilma käibemaksuta). Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796/80, p 18; RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et hageja lepinguliste esindajate tunnitasu suurus 169 eurot (ilma käibemaksuta) ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ja on seetõttu põhjendamatu suurusega. Hageja lepingulised esindajad vastavad TsMS § 218 lg 1 p-s 2 esindajale sätestatud nõuetele, kuid hageja esindajad ei ole advokaadid. Samuti arvestab kohus seda, et tegemist ei olnud mahuka ega õiguslikult keeruka asjaga. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja lepinguliste esindajate põhjendatud tunnitasu suuruseks on 120 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades, et hageja esindajad tegi menetluses toiminguid 3 tunni ulatuses, siis on põhjendatud lepinguliste esindajate tasu suuruseks 360 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot on põhjendatud lepingulise esindaja tasu (ilma käibemaksuta).
8.Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud summas 555 eurot, sealhulgas riigilõiv 175 eurot, lepingulise esindaja kulu 360 eurot (ilma käibemaksuta) ja lepingulise esindaja kulu 20 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades, et hageja palus kostjalt menetluskuludena välja mõista 702 eurot, kuid kohus rahuldas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 555 euro ulatuses, siis jääb menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata 147 euro osas (s. o lepinguliste esindajate kulu).
8.1.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
9.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet
6 (7)
kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.