Osaühingu ESPAK Paide hagi K. K. vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Hagihind
19 989,65 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing ESPAK Paide (registrikood 12048070) Hageja esindaja: Sergei Desjatnikov (e-post [email protected]) Kostja: K. K. (isikukood xxxx, e-post xxxx)
Asja läbivaatamine
kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista K. K.lt võlgnevus 19 790,44 eurot ja viivis 199,21 eurot Osaühingu ESPAK Paide kasuks.
3.Jätta menetluskulud K. K. kanda.
4.Välja mõista K. K.lt menetluskulu 1 650 eurot Osaühingu ESPAK Paide kasuks.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb K. K.l tasuda Osaühingule ESPAK Paide menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on
seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja esitatud väited ja nõue
1.Hageja kui müüja ja E OÜ kui ostja sõlmisid 23.02.2021 müügilepingu nr xxxx. Hageja ja kostja sõlmisid 29.06.2022 käenduslepingu, mille kohaselt käendaja kohustub vastutama hageja ees E OÜ kohustuste eest, mis tulenevad müügilepingust nr xxxx. Käendaja vastutuse maksimumsummaks lepiti kokku 20 000 eurot. Müügilepingu esemeks olnud kauba eest esitas hageja arved A22073104 summas 482,30 eurot, A-22073105 summas 388,70 eurot, A-22083560 summas 14 335,34 eurot, A-22083601 summas 4 409,06 eurot ja A-22093899 summas 175,04 eurot. Kaup on üle antud, kuid ostja arveid tasunud ei ole. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevuse 19 790,44 eurot ning viivise 199,21 eurot. Kostja seisukohad
2.Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Hageja on käitunud vastuoluliselt, sest põhivõlgniku saneerimismenetluses on ta hääletanud põhivõla vähendamise poolt. Hagejal on tänaseni omandiõigus lepingu objektiks olevatele kaupadele, sest see läheb lepingu kohaselt üle alates kauba eest tasumisest. Hageja ei ole selgitanud, et tal pole kaupa olnud võimalik tagasi nõuda või et kauba tagasinõudmine on muutnud võimatuks. Hagejal ei ole kahju tekkinud, samuti oleks hagejal võimalik kasutada muid õiguskaitsevahendeid kahju ära hoidmiseks või vähendamiseks. Kostjalt on maksimaalselt võimalik välja mõista 20 000 eurot, sh menetluskulud. Kostja on füüsiline isik, kellel pole kohe suuri summasid kusagilt võtta ning igasugune nõude rahuldamine toimuks saaks võimalikuks vaid ajatamise teel. Kostja taotleb viivise vähendamist. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.Hageja kui müüja ja E OÜ kui ostja sõlmisid 23.02.2021 müügilepingu nr xxxx (dtl 9-11), mille esemeks olid arvetel A-22073104, A-22073105, A-22083560, A-22083601 ja A-22093899 (dtl 1215, 21) kajastatud ehituskaubad kogumaksumusega 19 790,44 eurot. Nimetatud asjaolude üle pooled ei vaidle. Samuti puudub vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid 29.06.2022 käenduslepingu (dtl 19-20), millega kostja kohustus vastutama E OÜ (edaspidi põhivõlgnik) solidaarselt müügilepingust nr xxxx tulenevate kohustuste täitmise eest, käendaja vastutuse maksimumsummaks lepiti kokku 20 000 eurot (lepingu p 2).
4.VÕS (võlaõigusseadus) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
5.Müügilepingu p 9.1 kohaselt tasub ostja kaupade eest müüja poolt esitatud arvel näidatud maksetähtaja jooksul, mis on 14 päeva. Nähtuvalt arvetelt olid tasumise tähtpäevad järgmised: A-22073104 summa 482,30 eurot - 14.08.2022; A-22073105 - summa 388,70 eurot - 14.08.2022; A-22083560 - summa 14 335,34 eurot - 18.08.2022; A-22083601 - summa 4 409,06 eurot - 05.09.2022; A-22093899 - summa 175,04 eurot - 14.09.2022. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
6.VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes
juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käenduslepingus ei ole käesoleval juhul kokku lepitud, et käendaja vastutaks ainult juhul, kui nõuet põhivõlgniku vastu ei saa rahuldada. Kohus leiab, et tähendust ei oma põhivõlgniku saneerimismenetluses toimunu. Tulenevalt SanS (saneerimisseadus) § 45 lg 4 saneerimiskava ei vabasta ettevõtja kohustuse täitmise eest solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest ega mõjuta võlausaldaja õigust nõuda kohustuse täitmist, sealhulgas lugeda kohustus sissenõutavaks muutunuks isiku suhtes, kes on ettevõtja kohustuse täitmise tagamiseks andnud käenduse, garantii või esemelise tagatise või vastutab muul alusel solidaarselt ettevõtja kohustuse täitmise eest. Asjakohased ei ole ka kostja väited seoses kahjuga. Hageja on esitanud täitmisnõude, mitte kahju hüvitamise nõude. Täitmisnõude tekkimist ega sissenõutavaks muutumist ei mõjuta alternatiivsete õiguskaitsevahendite kasutamise võimalus.
7.Kohus rahuldab hageja põhinõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 19 790,44 eurot VÕS § 108 lg 1, VÕS § 145 lg 1, müügilepingu p 9.1 ja käenduslepingu p 2 alusel.
8.VÕS § 145 lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest.
9.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
10.Hageja on arvestanud viivist kogusummas 199,21 eurot VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras vastavalt järgmisele arvestusele:
11.VÕS § 113 lg 8 järgi viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 järgi kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
12.Kostja on taotlenud viivise vähendamist, kuid pole välja toonud asjaolusid, miks tuleks viivisenõude ulatust käesoleval juhul pidada ebamõistlikuks. Kohus tegi kostjale 22.07.2024 ettepaneku oma käsitlust vastavalt täiendada, kuid kostja ühtegi asjaolu sellele vaatamata ei esitanud. Kostja on olnud kohustuse täitmisega viivituses pikema aja jooksul, seejuures ei ole kostja asunud kohustust käesoleva ajani ka mitte osaliselt täitma. Viivist on arvestatud üksnes VÕS § 113 lg I II lauses sätestatud määras. Kohus asub seisukohale, et viivisenõude ulatus ebamõistlik ei ole ning alus viivise vähendamiseks puudub.
13.Kohus rahuldab hagi ka viivisenõude osas ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 199,21 eurot VÕS § 113 lg 1, VÕS § 145 lg 2 ja käenduslepingu p 2 alusel.
14.Kostja on märkinud, et tulenevalt tema majanduslikust olukorrast saaks ta hageja nõudeid rahuldada vaid ajatamise teel. Juhuks kui kostja on soovinud taotleda kohtuotsuse täitmise korra kindlaks määramist selliselt, et kostja saaks väljamõistetu tasuda osamakstena, selgitab kohus, et TsMS § 445 lg 1 vastavalt rahalise nõude täitmise korda kindlaks määrata ei võimalda. Ajatamises
olnuks võimalik kokku leppida vastaspoolega, kuid pooled asjas vaatamata läbirääkimistele kompromissini ei jõudnud. Menetluskulud
15.TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jäävad menetluskulud kostja kanda.
16.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
17.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis tal menetluskulu 1 650 eurot, so kulu riigilõivule ja lepingulisele esindajale. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on hagi esitamiselt tasutud 1 050 eurot riigilõivu.
18.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on välja toonud, et tema esindaja tegi menetluses järgmised toimingud järgmise ajakuluga: -
hagi koostamine koos seonduvate toimingutega 3,5 tundi; kostja vastusega tutvumine ja sellele vastuse koostamine 2 tundi;
-
menetluskulude nimekirja koostamine 0,5 tundi.
19.Kohus leiab, et kõik märgitud toimingud on kooskõlas menetluse käiguga ning ühelegi toimingule märgitud ajakulu ei ole põhjust pidada selgelt ülemääraseks. Tasu 100 eurot tunnis ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Põhjendatud kulu lepingulisele esindajale kokku on 600 eurot.
20.Nõustuda ei saa kostja väitega, et seoses menetluskuludega ei ole temalt võimalik välja mõista summat üle kokkulepitud vastutuse maksimumsumma. Riigikohus on selgitanud, et käenduslepingus märgitud piirsumma kaitseb käendajat üksnes tagatud võla suurenemise eest, mitte aga nt käendaja enda viivitusest tekkivate nõuete, eelkõige viivisenõude või menetluskulunõuete vastu, st need saab võlausaldaja käendaja vastu esitada ka piirsummat ületavas osas (3-2-1-8-13, p 12). Hagejale hüvitamisele kuuluv menetluskulu kokku on 1 650 eurot (1050 + 600), mille kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele hageja kasuks välja kostjalt.
21.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
22.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.