nende Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood lepinguline esindaja Sigrid Rahkema
vastu võla
10746479),
Kostja S. N. (isikukood xxxxxxxxxxx) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista S. N. Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlg 5788 eurot 89 senti ja viivis põhivõlalt kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Jätta menetluskulud 60% ulatuses S. N. kanda ja 40% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
4.Mõista S. N. Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulude katteks 804 eurot.
5.Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb S. N. tasuda Aktiva Finance Group OÜ-le menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Menetluskulud kanda Julianus Inkasso nr EE147700771000526428 viitenumbriga 712659299.
7.Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord
OÜ
arvelduskontole
Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 14. detsembril 2022 hagiavalduse S. N. (kostja) vastu, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 6229 eurot 48 senti, intressi 462 eurot 80 senti, haldustasu 12 eurot 50 senti, sissenõudekulud 50 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 2860 eurot 67 senti ja alates 15. detsembrist 2022 kuni põhinõude täitmiseni viivise määras 17,9% aastas. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Inbank AS (laenuandja) ja kostja 6. augustil 2019 tarbijakrediidilepingu (autolaenu lepingu nr L89002852468), mille alusel sai kostja laenu 6405 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel osamaksetena. Kostja on maksnud laenuandjale põhiosa katteks 175 eurot 52 senti. Ülejäänud võlg on kostjal tasumata.
21.mail 2020 saatis laenuandja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta. Laenuandja on oma nõude loovutanud hagejale. Hageja selgitas, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisel lähtus laenuandja ennekõike taotleja esitatud andmetest (kostja märkis enda sissetulekuks 2000 eurot) ja igakuisteks kohustusteks 850 eurot), lisaks registri väljavõtetest saadud teabest. Laenuandja leidis, et kostja on võimeline oma kohustusi täitma. Laenuandjal ei olnud kohustust küsida kostjalt konto väljavõtteid. Laenuandjal oli olemas piisav teave kostja krediidivõimelisuse hindamiseks. Laenuandja andis kostjale piisavaid selgitusi, et kostja saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale.
2.Kostja vaidles vastuses hagiavaldusele hagile vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist. Kostja palus täpsustatud vastuses rahuldada hagi põhivõla 6229 euro 48 sendi ja intressi 462 euro 80 sendi osas, kuid jätta hagi muus osas rahuldamata.
3.Kohus andis 31. jaanuaril 2024 hagejale täiendava tähtaja haginõude täpsustamiseks ning kohtule uuesti määratud tagasimaksete kohta teabe esitamiseks. Kohus selgitas, et kuivõrd hageja ei ole kostjalt pangakonto väljavõtteid nõudnud ega hinnanud kostja sissetulekute ja kohustuste suurust piisavalt pika ajavahemiku jooksul, siis ei ole hageja kohtu esialgsel hinnangul vastutustundliku laenamise põhimõtet ka järginud. Olukorras, kus hageja ei ole kostjalt pangakonto väljavõtteid nõudnud, tuleb hagejal haginõuet täpsustada ja esitada kohtule teave krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 7 sätestatuga.
4.Hageja esitas 29. veebruaril 2024 ümberarvestuse (juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet). Kostja sai laenu 6405 eurot. Kostja on teinud makseid kokku summas 616 eurot 11 senti, mille osas esitab hageja väljavõtte.. Kui arvestada nimetatud summad põhiosa katteks jääb lepingu põhiosa tasumata jäägiks 5788 eurot 89 senti, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Hageja palub välja mõista ka VÕS § 113 lg 1 järgse viivise alates kohtulahendi jõustumisest.
5.Kostja on oma viimases menetlusdokumendis märkinud, et kostja on nõus sõlmima kompromisslepingu, mille kohaselt tasub kostja hagejale põhivõla 5788 eurot 89 senti 36 kuu jooksul.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
7.Kohus leiab, et hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust VÕS § 402 lg 1 mõttes, millega Inbank AS, kes on oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, andis kostjale laenu summas 6405 eurot. Kostja on füüsiline isik, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandusega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Kostja oli viivituses kolme üksteisele järgneva osamaksega (VÕS § 416 lg 1), mistõttu ütles krediidiandja 21. mail 2022 lepingu kostjaga üles ning palus võla tasuda. Krediidiandja on loovutanud oma nõude kostja vastu hagejale. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid laenulepingu ülesütlemise või nõude loovutamise kohta.
8.Tarbijakrediidilepingute puhul tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra (VÕS § 406), samuti seda, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 p-d 1 ja 2 ning lg 2).
8.1.Kohus peab tarbijakrediidilepingu kehtivuse kontrollimiseks tegema esmalt kindlaks, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määr 21,51%, mis ei ületa lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga poolt avaldatud kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra (16,72%) enam kui kolm korda. Kohus leiab, et tarbijakrediidileping ei ole tühine krediidi kulukuse määra tõttu.
8.2.Kui tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr on kooskõlas seadusega, tuleb kohtul kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte näeb ette VÕS § 4034 ja selle lg 1 kohaselt peab krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muu hulgas peab krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 pdes 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimub krediidiandja sise-eeskirjaga kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika järgi. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. Finantsinspektsiooni juhendi p 9.10.3 järgi peab krediidiandja koguma teavet mh tarbija varasema käitumise kohta finantskohustuste ja teiste varaliste kohustuste täitmisel. Juhendi p 9.11 kohaselt võtab krediidiandja tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse ülalpeetavate arvu ja tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele (nt kulutused toidule, kommunaalkuludele, sideteenustele,
kindlustusmaksetele jne). Asjakohased vorminõuded ja hindamise metoodika otsustab krediidiandja või -vahendaja. Hageja on 30. oktoobri 2023. a seisukohas selgitanud, et krediidiandja omandas kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta teabe kostja taotluses esitatud ja kogutud andmete alusel. Kostja esitas laenutaotluse, milles märkis enda igakuiseks sissetulekuks 2000 eurot ja igakuisteks kohustusteks 850 eurot. Maksehäireregistrite andmete kohaselt kostjal maksehäired puudusid. Krediidiandja kinnitusel oli kostja keskmine brutokuupalk ca 2900 eurot. Seega võttis krediidiandja arvesse kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 2000 eurot ning kohustusteks kostja märgitud finantskohustused 850 eurot. Riigikohus on 24. novembri 2023. a otsuse p-des 18 ja 19 tsiviilasjas nr 2-21-13098 leidnud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Kohtupraktikas on samuti leitud, et hageja peab esile tooma ja tõendama, et laenuandja nõudis laenusaajalt pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-10661, p 55). Piisav ei ole üksnes laenusaaja sissetulekute ja kohustuste vahe hindamine, sest pangakonto väljavõttest nähtuvad ka muud kostja krediidivõimet mõjutavad olulised asjaolud, millega laenuandjal tuleb arvestada (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 12. juuli 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-22-147994, p 12.1). Ka siis, kui laenusaaja sissetulek kajastub riiklikes andmekogudes ning krediidiinfo ja krediidiregistri andmetel maksehäired ei ole, tuleb laenuandjal koguda laenusaaja pangakonto väljavõte. Muuhulgas võimaldaks pangakonto väljavõte teha kindlaks, kas laenusaaja esitatud andmed oma kohutuste kohta on usaldusväärsed (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 27. oktoobri 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-21-15813, p 11.2). Hageja on ise menetlusdokumentides märkinud, et krediidiandja ei ole nõudnud kostjalt pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku jooksul. Kui krediidiandja ei ole kostjalt pangakonto väljavõtteid nõudnud ega hinnanud kostja sissetulekute ja kohustuste suurust piisavalt pika ajavahemiku jooksul, siis ei ole krediidiandja kohtu hinnangul vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud.
8.3.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
Kohus andis 31. jaanuaril 2024 hagejale täiendava tähtaja haginõude täpsustamiseks ning kohtule uuesti määratud tagasimaksete kohta teabe esitamiseks kooskõlas VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatuga. Hageja ümberarvestuse kohaselt on kostja põhivõlg hageja ees 5788 eurot 89 senti. Kostja ei ole põhivõla suurusele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi põhivõla 5788 euro 89 sendi väljamõistmiseks rahuldada.
8.4.Ümberarvestuse kohaselt on hageja palunud mõista kostjalt välja ka viivise põhivõlalt seadusjärgses määras alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Muus osas jääb hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagiavalduse osaliselt, s.o ligikaudu 60% ulatuses, siis jaotab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab menetluskulud 60% ulatuses kostja kanda ja 40% ulatuses hageja kanda.
10.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud kokku 2671 eurot 98 senti (riigilõiv 840 eurot ja esindaja kulud 1831 eurot 98 senti (4 tundi tunnihinnaga 120 eurot tund käibemaksuta ja 8 tundi tunnihinnaga 169 eurot tund käibemaksuta). TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigilõivu suurus ja maksmise kohustus tuleneb seadusest, seega on tegemist põhjendatud menetluskuluga (840 eurot). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja õigusabikulude suurus ei ole põhjendatud. Arvestades hageja nõude olemust, hagiavalduse tüüpvormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks õigusabile kokku viis tundi. Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 120 eurot ja 169 eurot (käibemaksuta). Hagejat on menetluses esindanud mitteadvokaadist esindaja. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Arvestades, et käesolev asi ei olnud õiguslikult keeruline ega sisuliselt (asjaolude või tõendite poolest) mahukas ning sarnaste nõuete esitamine on hageja lepingulise esindaja tavaline tegevus, on kohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu määraks 100 eurot. Seega on hageja lepingulise esindaja tasu 500 eurot (5 x 100 eurot, käibemaksuta). Hageja põhjendatud menetluskulud on kokku 1340 eurot (840 + 500, käibemaksuta). Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud, milleks on 804 eurot (1340*60%). Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud tuleb hageja taotlusel kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 712659299.
Kostjal ei ole menetluskulusid tekkinud.
11.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merili Ratasepp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.