Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme Kostja XX (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Omega Invest OÜ hagi XX-i vastu alternatiivse nõudekäsitluse alusel.
2.Mõista XX-ilt (isikukood XXX) Omega Invest OÜ (registrikood 10866568) kasuks välja põhivõlg 15,66 eurot, viivis perioodi 11.06.2023 – 06.09.2024 eest summas 1,35 eurot ja viivis alates 07.09.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna tasumata põhivõlalt (06.09.2024 seisuga 15,66 eurot) kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
3.Menetluskulud jätta XX-i kanda. TsMS § 174 lg 4 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
Omega Invest OÜ-l esitada lõplik menetluskulude nimekiri 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
5.Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Kaja esitamine ja edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse.
Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
KIRJELDAV OSA
Hagiavalduse asjaolud ja hageja seisukohad
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (edaspidi esialgne võlausaldaja) ja kostja 05.09.2022 järelmaksulepingu nr 12326302, mille alusel andis laenuandja kostjale laenu summas 74,48 eurot kostja poolt Hobby Hall GROUP OÜ-lt WD My Passport 2TB, USB 3.2, Must ostu finantseerimiseks. Laenusumma kanti 05.09.2022 kostja soovil kauba müüjale. Pooled leppisid laenu intressiks kokku 40,10% aastas ja laenu tagasimakse tähtajaks 9 kuud. Viivisemääraks lepiti kokku 0,067% päevas. Krediidi kulukuse määraks märgiti lepingus 48,37% (krediidi kulukuse määra arvutamisel võeti arvesse laenusummat 74,48 eurot, laenu tähtaega 9 kuud ja laenu intressi, kuumakse suurus oli 9,72 eurot). Laenu kogukulu oli 87,97 eurot. Kostja jättis tasumata aprillikuu 2023, mai 2023 ja juuli 2023. Esialgne võlausaldaja saatis kostjale 09.07.2023 lepingu ülesütlemise hoiatuse. Kuna kostja oma võlgnevust ei tasunud, siis ütles esialgne võlausaldaja lepingu üles 24.07.2023. Esialgne võlausaldaja loovutas eeltoodud lepingust tulenevad nõuded hagejale 24.07.2023. 20.05.2024 hagiavalduse täpsustuses tugines hageja asjaolule, et leping ei lõppenud mitte ülesütlemisega, vaid tähtaja möödumisega 10.06.2023. Ülesütlemisavaldus on kostjale edastatud 24.07.2023 lepingus toodud kostja poolt antud aadressile ja lepingus toodud kostja poolt antud e-posti aadressil.
2.20.05.2024 hagi täpsustuse kohaselt jäi kostjal tasumata põhivõlg 27,31 eurot ja intress 1,84 eurot. Hageja on arvestanud viivist alates 11.06.2023 – 27.02.2024 summas 4,79 eurot (viivisemääraga 0,067% päevas, s.o 262*0,0182977). Eelnimetatud summadele lisandub võla sissenõudmiskulu 45 eurot, s.o VÕS § 1132 lg 2 p-i 1 alusel 30 eurot ja VÕS § 113 2 lg 1 alusel 15 eurot.
3.Seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisega esitas hageja koos hagiavaldusega krediidiregistri väljavõtte ja maksehäireraporti, millest nähtub, et kostjal ei olnud maksehäireid. Pensioniregistri väljavõtte, millelt nähtub, et kostja brutotöötasu oli laenulepingu sõlmimise hetkel 519,138 eurot. Lisaks esitas hageja kostja esitatud laenutaotluse, millest nähtub, et tema netosissetulek on 1700 eurot ja olemasolevate kohustuste kuumaksed kokku on 200 eurot. Hageja hinnangul täitis esialgne võlausaldaja vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil.
4.20.05.2024 hai täpsustuses esitas hageja alternatiivse nõude juhul, kui esimene nõue jääb rahuldamata. Juhul, kui kohtu hinnangul ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet täidetud, siis on hageja nõue 15,66 eurot (väljamakstud laenusumma 74,48 – kõik tagasimaksed kokku 58,82 eurot), millele lisandub viivisenõue alates 11.06.2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 03.06.2024 ja kohustas kostjat esitama kirjaliku hagivastuse 14 päeva jooksul kohtumääruse ja hagimaterjalide kättesaamisest. Kostja sai kohtumääruse kätte KÄPO kaudu 25.06.2024. Kostja hagivastust ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused 2 (5)
6.Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on alternatiivses nõudekäsitluse põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
7.VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid esialgne võlausaldaja ja kostja 05.09.2022 järelmaksulepingu nr 12326302, mille alusel andis laenuandja kostjale laenu summas 74,48 eurot kostja poolt Hobby Hall GROUP OÜ-lt WD My Passport 2TB, USB 3.2, Must ostu finantseerimiseks. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kuna lepingust nähtub, et esialgne võlausaldaja, kes on tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui füüsilisele isikule laenu, siis on kohus seisukohal, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga.
8.VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Eesti Panga veebilehe andmetel oli lepingu sõlmimise ajal kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,30%. Seega kolmekordne määr oli 48,90%. Hagiavalduses on esitatud asjaolu, mille kohaselt oli laenu intressimäär 40,10% aastas ja lepingu põhitingimustes on kokkulepitud krediidikulukuse määr 48,37% aastas. Seega ei ole tarbijakrediidileping eeltoodud alusel tühine. Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingus märgitud ebaõigesti.
9.Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Et krediidiandja, s.o esialgne võlausaldaja, loovutas nõuded hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua.
10.Riigikohus on oma 24.11.2024 määruse nr 2-21-13098 p-is 18jj asunud seisukohale, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija 3 (5)
krediidivõimelisuse hindamiseks. Käesoleval juhul nähtub hagiavalduse asjaoludest ja tõenditest, et esialgne võlausaldaja ei küsinud kostja pangakonto väljavõtet. Esialgne võlausaldaja küsis kostjalt tema töötasu ja olemasolevate kohustuste kuumaksete summa kohta. Töötasu suurust kontrollis esialgne võlausaldaja pensioniregistrist. Samuti kogus esialgne võlausaldaja maksehäireraporti, millest nähtub, et kostjal ei olnud maksehäireid. Hagiavalduse asjaoludest ega tõenditest ei nähtu, et esialgne võlausaldaja oleks küsinud ja kontrollinud kostja konkreetsete varaliste kohustuste kohta, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suuruse, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suuruse, ning muude kohustuste, sh muud hinnatavate regulaarsete majapidamiskulude kohta kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena. Hageja ei tuginenud sellele, et krediidiandja oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust tulenevalt on esialgne krediidiandja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata.Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil.
11.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse § s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud väitele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus krediidiandja VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatut. Hageja on esitanud oma nõuded alternatiivselt, millest alternatiivse nõudekäsitluse palub hageja rahuldada juhul, kui kohus tuvastab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise.
12.VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Hageja poolt 20.05.2024 esitatud võlaarvestusest nähtub, et esialgne võlausaldaja andis kostjale laenu 74,48 eurot. Kostja tegi lepingu alusel tagasimakseid 58,82 eurot. Kohus tuvastab kohtule esitatud lepingu alusel, et laenuleping lõppes laenu tähtaja saabumisega 10.06.2023. Seega on kostjal hagejale tasumata põhivõlgnevus 15,66 eurot. Hageja alternatiivse nõudekäsitluse kohaselt ei nõua hageja kostjalt intressi, mistõttu kohus intressinõuet ei käsitle.
13.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. Kuna käesoleval juhul on võlasuhe täitmisega lõppenud, siis ei ole alust viivisenõude rahuldamiseks. Alternatiivse nõude rahuldamise korral taotleb hageja viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel alates 11.06.2023. Kohtu hinnangul on viivisenõue põhjendatud. Viivisesumma perioodi 11.06.2023 – 06.09.2024 eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna põhinõudelt 15,66 eurot on 2,37 eurot. TsMS § 367 alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja ka viivise alates 07.09.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, arvestatuna tasumata põhinõudelt 15,66 eurot, kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
14.Kuna kostja oma alternatiivses nõudekäsitluses võla sissenõudmiskulusid ei nõua, siis ei käsitle kohus võla sissenõudmiskulude nõuet. 4 (5)
Menetluskulud
15.TsMS ei reguleeri selgelt alternatiivsete nõuete (§ 370 lg 2) mõju kulude jaotamisele. Lähtudes § 134 lg 1 teise lause ja § 442 lg 8 teise lause mõttest võiks pigem järeldada seadusandja tahet käsitada alternatiivnõuetega hagi ühtse tervikuna. Sellisel juhul peaks alternatiivsetest nõuetest ka ainult ühe tervikuna rahuldamine tooma kaasa kulude jätmise kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. Kohtule ei ole teada asjaolusid, miks käesoleval juhul oleks selline kulude jaotus kostja suhtes ebaõiglane. Kohus jätab seega menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 4 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.