Aktiva Finance Group OÜ hagi XX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 15.03.2024 kohtuotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX 15.04.2024 apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1616,45 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja XX (isikukood xxxxxxxxxx)
RESOLUTSIOON
1.Keelduda XX Pärnu Maakohtu 15.03.2024 otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
2.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seonduvad menetluskulud XX kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad, mistõttu ringkonnakohus nende suurust kindlaks ei määra ja hagejalt välja ei mõista. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise
taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 19.09.2023 Pärnu Maakohtusse hagi XX (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 2935 eurot, intressi 256,54 eurot, võla sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 493,92 eurot ning viivised põhinõudelt alates 20.09.2023 kuni selle tasumiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 34,90% aastas.
1.2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Placet Group OÜ (laenuandja) ja kostja 29.12.2021 krediidikonto lepingu nr KK3755980 (leping) ning samal päeval lepingu põhitingimuste muutmise kokkuleppe, mille alusel avati kostjale krediidikonto limiidiga 3000 eurot. Intressimääraks leppisid pooled kokku 34,90% aastas, krediidi kulukuse määr oli 41,26% aastas ning krediidi kogukulu 5291,72 eurot. Kostja pidi tasuma laenuandjale igakuiseid makseid vastavalt talle väljastatud makseteatistele.
1.3.Kostja ei tasunud 2023. aasta jaanuari, veebruari ja märtsi makseid. Laenuandja saatis 12.03.2023 kostjale ülesütlemise hoiatuse täiendava tähtajaga 26.03.2023 võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust täiendava tähtaja jooksul, luges laenuandja 27.03.2023 lepingu ülesöelduks.
1.4.Laenuandja loovutas 28.03.2023 nõude hagejale koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid.
1.5.Lepingu 27.03.2023 ülesütlemise seisuga oli kostjal tagastamata laenu põhisumma 2935 eurot ning jaanuari–märtsi 2023 intressid kokku 256,54 eurot (88,75+88,15+79,64). Hageja arvestab viivist lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 28.03.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 19.09.2023 arvestatuna põhinõudelt intressiga võrdses määras, s.o 34,90% aastas, kokku 492,92 eurot. Lisaks taotleb hageja edasiulatuva viivise väljamõistmist arvestatuna põhinõudelt intressiga võrdses määras kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Hageja on kandud võla sissenõudmisega seotud kulusid 50 eurot.
1.6.Laenuandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet. Juhuks, kui kohus leiab, et laenuandja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, esitas hageja võla ümberarvestuse. Sellisel juhul oleks kostja põhivõla suurus 1604 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise suurus 263,93 eurot. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja tarbis 27.12.2021 õlut, nägi võlausaldaja reklaami ja sõlmis krediidikonto avamiseks internetis lepingu. Kostja tahtis laenata 200 eurot, kuid lepingu järgi oli krediidikonto limiit 1000 eurot. Samas sõlmiti leping, millega limiiti tõsteti 3000 euroni. Algne võlausaldaja ei oleks tohtinud kostjaga lepingut sõlmida, sest kostja tarbis lepingu sõlmimise ajal liiga palju 2(6)
alkoholi ning oli juba mitmest kohast laenu võtnud. Pärast lepingute sõlmimist hakkas võlausaldaja saatma kostjale reklaamsisuga sõnumeid, mille eesmärgiks oli kallutada kostjat täiendavat laenu võtma. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 301,45 eurot (lepingujärgsed põhivõla maksed kokku 720 eurot alates aprillist 2023 – märtsini, k.a 2024, millest on maha arvestatud varasemalt enamtasutud 418,55 eurot) ning kohtuotsuse tegemise ajaks veel mittesissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuse 1315 eurot, mis tuleb tasuda igakuiste maksetena alates aprillist 2024 iga kuu 10. kuupäevaks kuni põhivõlgnevuse 1315 eurot täieliku tasumiseni. Maakohus määras, et igakuise makse suuruseks peab olema vähemalt 60 eurot, v.a 10.01.2026 tasutav makse suurus, milleks on 55 eurot. Maakohus jättis hagi rahuldamata intressi, võla sissenõudmiskulu 50 euro ja viivise nõudes ning jättis menetluskulud 58,99% ulatuses kostja ja 41,01% ulatuses hageja kanda.
3.1.Maakohus tuvastas, et kostja ja laenuandja sõlmisid 29.12.2021 lepingu, mille alusel loodi kostjale krediidikonto krediidilimiidiga 1000 eurot. Samal päeval leppisid pooled kokku lepingu muutmises, mille alusel oli krediidilimiidiks 3000 eurot. Nimetatud lepingud on tarbijakrediidilepingud. Laenuandja loovutas 28.03.2023 lepingust tulenevad rahalised nõuded hagejale, millest teavitas kostjat samal päeval.
3.2.Kostja ei tõendanud, et ta oleks lepingu ja lepingu muudatuse sõlminud alkoholijoobes olekus ning leping oleks sel põhjusel tühine (TsÜS § 13 lg 1).
3.3.Maakohus tuvastas, et laenuandja ei rikkunud reklaamiseadust (RekS § 29 lg 7), mille kohaselt reklaam ei tohi jätta muljet, et tarbijakrediidi võtmine on riskivaba ja lihtne võimalus finantsprobleemide lahendamiseks, ega kallutada tarbijaid läbimõtlematule laenuvõtmisele. Kostja poolt kohtule esitatud reklaamsisuga sõnumid ja e-kirjad olid saadetud pärast lepingu sõlmimist, mistõttu ei saanud need kostjat mõjutada vaidlusaluste lepingute sõlmimisel.
3.4.Maakohus leidis, et kokkulepitud krediidikulukuse määr 41,26% aastas ei ole VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine ja krediidikulukuse määr oli lepingus märgitud õigesti.
3.5.Maakohus leidis, et pangakonto väljavõtte küsimata jätmisega jättis algne võlausaldaja sisuliselt kostja krediidivõimelisuse kontrollimata ja VÕS § 4034 lg 7 ja § 94 lg 1 järgi tuleb lähtuda VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäärast. Alates lepingu sõlmimisest kuni 31.12.2022 oli VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär 0,00%. Alates 01.01.2023 kuni lepingu ülesütlemiseni 27.03.2023 oli intressimäär 2,50% aastas. Seega on hagejal nimetatud perioodi eest õigus intressile arvestatuna tagastamata põhiosalt arvestatud intressile määraga 2,50% aastas. Hageja ei ole esitanud kohtule taotlust mõista kostjalt välja intressimaksed pärast 27.03.2023.
3.6.Hageja ütles lepingu üles 27.03.2023 põhjusel, et kostja ei olnud tasunud osamakseid alates 01.01.2023, olles seega võlgnevuses kolme järjestikuse osamaksega. Lepingu ülesütlemise hoiatus saadeti kostjale 12.03.2023. Seega vastab lepingu ülesütlemine VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud formaalsetele tingimustele. Siiski ei olnud lepingu ülesütlemine materiaalsete eelduste puudumise tõttu kehtiv, s.o ülesütlemise päeva seisuga ei olnud kostjal esialgse võlausaldaja ees võlgnevust.
3(6)
Maakohus järeldas tuvastatud asjaolude pinnalt, et kostja oli lepingu ülesütlemise hetkeks tasunud 1331 eurot. Seega jäi hageja intressinõue rahuldamata. Kuna kostja oli lepingu ülesütlemise päeva seisuga tasunud rohkem kui oli sissenõutavaks muutunud tegelikke kohustusi, siis ei olnud täidetud lepingu ülesütlemise eeldus ning lepingu ülesütlemine oli tühine. Kuna lepingut ei ole kehtivalt üles öeldud, kehtib see kuni käesoleva ajani.
3.7.Maakohus arvestas, et kostjal oli kohtuotsuse tegemise seisuga tasumata sissenõutavaks muutunud põhiosa makseid 301,45 eurot (720 – 418,55) ja mõistis selle summa temalt hageja kasuks välja. Põhiosa maksed ei olnud sissenõutavaks muutunud 1315 euro ulatuses. Maakohus tuvastas TsMS § 369 kohaldamise eeldused ja rahuldas hageja sellekohase taotluse mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad maksed. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhiosa maksed 60 eurot kuus, mis muutuvad sissenõutavaks iga kuu 10. kuupäeval alates 2024 aprillist kuni põhinõude 1315 euro täieliku tasumiseni, st alates 10.04.2024 kuni 10.12.2025 kuulub igakuiselt tasumisele 60 eurot kuus ja 10.01.2026 tuleb tasuda 55 eurot. Kuna hageja ei olnud kostjale uut tagasimaksegraafikut teatanud, ei saanud kostja maksetega viivitusse sattuda. Seega jäi rahuldamata viivisenõue juba sissenõutavaks muutunud maksete osas. Kuna tulevikku suunatud maksed ei olnud veel sissenõutavaks muutunud, puudus hagejal nende osas kostja vastu viivisenõue.
3.8.VÕS § 4034 lg 7 järgi jäi rahuldamata ka võla sissenõudmiskulude nõue 50 eurot.
3.9.Lähtuvalt hagi rahuldamise ulatusest jättis maakohus TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud 58,99% ulatuses kostja ja 41,01% ulatuses hageja kanda. Maakohus otsustas, et määrab TsMS § 174 lg 4 alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata, kohustada laenuandjat määrama uued osamaksed ning mõista laenuandjalt välja vastutustundetu laenamisega tekitatud kahjud. Maakohus leidis, et kuna laenuandja kostjale saadetud reklaamsisuga sõnumid ja e-kirjad saadeti pärast lepingu sõlmimist, ei saanud need kostjat lepingute sõlmimisel mõjutada. Kostja sõnul jätsid nimetatud reklaamid talle mulje, et tegemist oli riskivaba asjaga. Maakohus ei ole piisavalt hinnanud reklaamide mõju, arvestades, et kogu krediiti ei võetud korraga kasutusele. Kostja soovib ka, et hagejat kohustataks täitma VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatud kohustust määrata tagasimaksed uuesti. Samuti kui viia seadusega kooskõlla intressimakse suurus, ei oleks tohtinud toimuda lepingu ülesütlemist.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul
4(6)
ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
6.Kuna praeguses asjas on hagihinnaks 2740,27 eurot, on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes. Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel välistatud.
7.Maakohus ei ole vaidlustatud osas otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 10.04.2019, 2-1713363, p 15).
8.Maakohtu otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud (TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8). Maakohus on kõiki poolte väiteid vajalikus ulatuses käsitlenud ning hinnanud tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt.
8.1.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus, et reklaamide eesmärk ongi üldjuhul mõjutada isikuid tooteid või teenuseid kasutama. Samas peab mõistlikule isikule ka laenureklaami puhul jääma arusaam, et laen ei ole kingitus ning saadud summa tuleb koos intressiga ehk tasuga laenu kasutamise eest laenuandjale tagastada. RekS rikkumine ei too iseenesest kaasa finantsteenuse reklaami mõjuna laenatud raha tagasimaksmise kohustuse puudumist. RekS rikkumise eest on finantsettevõttele ette nähtud avalik-õiguslikud karistused (RekS VI peatükk) ning selle rikkumine ei muuda laenuandja ja kostja vahelist laenulepingut kehtetuks. Kostja esitatud asjaoludest ei tulene ka aluseid tehingu tühistamiseks eksimuse tõttu TsÜS § 92 lg 3 alusel.
8.2.Maakohus tuvastas, et laenuandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ning arvestas sellest tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 7 lähtuvalt laenumaksed ümber. Samuti tuvastas maakohus, et laenuandja poolne lepingu ülesütlemine ei ole materiaalsete eelduste puudumise tõttu kehtiv, kuna ülesütlemise päeva seisuga ei olnud kostjal laenuandja ees võlgnevust. Kostja ei tuginenud maakohtus asjaolule, et laenuandja tekitas talle kahju, ei esitanud menetluses vastavat menetluslikku tasaarvestust või vastuhagi. Seetõttu puuduvad maakohtu
5(6)
otsuses sellekohased seisukohad ja otsustused, mida apellant saaks vaidlustada. Esmakordselt apellatsioonkaebuses ei saa kostja esitada tasaarvestuse vastuväidet ega nõuet, mis tulnuks esitada maakohtus.
9.Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.
10.Kuna kostja on palunud maakohtu otsuse tervikuna tühistada, järeldub sellest, et ta vaidleb vastu ka menetluskulude jaotusele. Olukorras, kus apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu otsust asja sisulise lahenduse osas, ei ole vaja muuta ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3 esimene lause). Maakohus otsustas jätta menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele 58,99% ulatuses kostja ja 41,01% ulatuses hageja kanda, mis on kooskõlas TsMS § 163 lg-ga 1. Kostja ei ole toonud esile asjaolusid, mis annaks alust sellisest menetluskulude jaotusest kõrvale kalduda (sh TsMS § 162 lg 4 alusel).
11.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle tagastada. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
12.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 kaebuse esitaja, s.o kostja kanda. Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei edastatud kaebust hagejale vastamiseks, ei saanud hagejale apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata.
13.Kostja on esitanud menetlusabi taotluse apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumiseks. Kuna ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, puudub alus menetlusabi taotluse läbivaatamiseks.
14.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt võib apellant esitada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.