nr 2-23-111953 OÜ Aktiva Finance Group hagi AxxxxxxKxxxxxx vastu Placet Group OÜ-ga 23.01.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr KK3765715 ja 27.03.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr KK3789140 ning selle 28.03.2022 muutmise kokkuleppest tuleneva põhivõlgnevuse 2206 euro, intressi 290 euro, sissenõudekulude 80 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 478,81 euro ning viivise lepingu nr KK3765715 alusel tekkinud põhinõudelt (403 eurot) kuni sellekohase tasumiseni alates 21.07.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras, s.o 34,90% aastas, ning lepingu nr KK3789140 alusel tekkinud põhinõudelt (1803 eurot) kuni sellekohase tasumiseni alates 21.07.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras, s.o 40 % aastas, väljamõistmiseks hagimenetlus lihtmenetlusena
Hagihind
3916,66 eurot
Kohtunik
Kadi Karting
Hageja
OÜ Aktiva Finance Group (registrikood: 10746479, asukoht: A. Weizenbergi 20, Tallinn)
Hageja lepinguline esindaja
Sigrid Rahkema (Julianuse Õigusbüroo OÜ, e-post: [email protected]) Axxxxx Kxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxx alevik, xxxxxx vald, xxxxxxxx, tegelik elukoht teadmata, e-post: x
Kostja
5. september 2024
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista Axxxxx Kxxxxxxxx OÜ Aktiva Finance Group kasuks tasumata põhivõlg 580,39 eurot. Muus osas jätta hagi rahuldamata.
5.Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja kostjale, sh kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, kuivõrd menetluse kestel ei ilmnenud lisaandmeid tema tegeliku asukoha kohta.
Edasikaebe kord ja selgitused
Kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633). Arvestades hagihinda, mis ei ületa põhinõudelt 3500 eurot ning koos kõrvalnõuetega 7000 eurot, on kohus lahendanud asja TsMS § 405 lg 1 kohaselt õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest, s. o ilma kohtuistungi pidamiseta; menetlusosalistele on teatatud õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud. Kohus ei anna luba lihtmenetlusotsuse edasikaebamiseks. See ei välista samas edasikaebeõiguse kasutamist. Kohus selgitab aga, et lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2).
ASJAOLUD
1.Kohus võib lihtmenetlusotsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid (TsMS § 444 lg 1). Seega piirdub kohus käesolevalt üksnes olulisemate väidete ja asjaolude väljatoomisega.
2.Hageja on 21.07.2023 esitanud kohtusse hagi kostja vastu tarbijakrediidilepingutest tuleneva võla nõudes. Hageja toob välja, et kostja sõlmis Placet Group OÜ-ga 23.01.2022 krediidikonto lepingu nr KK3765715 (edaspidi ka: Leping I) ning 27.03.2022 krediidikonto lepingu nr KK3789140 (edaspidi ka Leping II) ja 28.03.2022 krediidikonto lepingu nr KK3789140 muutmise kokkuleppe (dtl 734-754).
3.Lepingu I krediidi kulukuse määraks oli 40,73% ja lepingu II vastavaks määraks 48,07%.
4.Kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Esialgne võlausaldaja saatis seoses lepingutega I ja II seonduvalt kostjale 20.11.2022 ülesütlemise hoiatused (tähtajaga 4.12.2022), milles anti kostjale vastavalt VÕS § 416 lg-le 1 täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (dtl 755-758). Kuna kostja ei tasunud lepingutest tulenevaid võlgnevusi ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja 5.12.2022 lepingud üles (dtl 758-760).
5.Krediidiandja loovutas 6.12.2022 kostja nõude hagejale ja teavitas sellest kostjat.
6.Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis esialgne võlausaldaja arvesse kostja poolt esitatud teavet (dtl 769), kontrollis avalike andmebaase ja maksehäireregistrit ning konto väljavõtet (dtl 780-790). Lähtudes maksehäireregistri informatsioonist ei olnud lepingu sõlmimise kuupäeval kostjal ühtegi aktiivset maksehäiret. Lisaks teostas esialgne võlausaldaja kostja osas krediidivõimelisuse analüüsi (dtl 792-825). Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 2 omandas esialgne võlausaldaja muuhulgas kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta taotluses esitatud andmete, konto väljavõtte ja kogutud andmete alusel. Esialgne võlausaldaja on omandanud teabe, mis võimaldas hinnata, kas kostja on võimeline krediidilepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma. Esialgne võlausaldaja hindas kostja krediidivõimelisust ja andis kostjale piisavaid selgitusi, et kostja saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale. Kostja poolt edastatud andmete põhjal oli kostja laenuvõimeline lähtudes vastutustundliku laenamise põhimõtetest. Seega lepingujärgsed igakuine osamakse/tagasimaksed olid kostjale
jõukohased. Esialgne võlausaldaja oli veendunud, et kostja suudab lepingutest tulenevaid kohustusi täitsa. Lepingute sõlmimisel ei tekkinud esialgsel võlausaldajal kahtlust, et kostja võib olla maksevõimetu. Esialgne võlausaldaja on hinnanud kostja krediidivõimelisust põhjalikult ja jõudnud positiivsete otsusteni.
7.Hageja taotleb mõista kostjalt hageja kasuks välja eelnimetatud lepingutest tulenev põhivõlgnevus 2206,00 eurot, intress 290 eurot, sissenõudmiskulud 80,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 478,81 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja viivised lepingu nr KK3765715 alusel tekkinud põhinõudelt 403 eurolt kuni sellekohase tasumiseni alates 21.07.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras (s.o 34,90% aastas) ning lepingu nr KK3789140 alusel tekkinud põhinõudelt 1803 eurolt eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 21.07.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 40% aastas. Samuti palub jätta kostja kanda hageja menetluskulud – õigusabikulud 527 eurot ja riigilõivu 455 eurot, lisaks mõista välja viivise tasumata menetluskuludelt kohtulahendi jõustumisest menetluskulude tasumiseni.
8.Kostjale on hagimaterjalid Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatuks loetud 21.01.2024. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
9.Täiendavatele kohtunõuetele 18.12.2023 ja 26.08.2024 vastates on hageja selgitanud järgnevat.
10.Esialgne võlausaldaja (Placet Group OÜ) on varasemalt selgitanud, et klient ei esita eraldi pangakonto väljavõtet, vaid see täidetakse automaatselt läbi Nordigeni. Hageja selgitas, mis info sisaldus vaidlusaluste lepingute kliendi andmetes kostjat puudutavates failides (dtl 875). Viimasest tulenevalt edastas hageja lisana nimetaud konto väljavõtted (dtl 878-2103), mis täidetakse automaatselt läbi Nordigeni ning automaatselt päritud andmete kohta koostab esialgne võlausaldaja ülevaate. Kuupäeva 27.06.2022 konto väljavõte faili nimega „Statement-711178.pdf“ on esitatud 20.07.2023 hagiavalduse lisadena. Esialgne võlausaldaja on kasutanud kontoanalüüsi ja pärimise teenust (AccountScoringut), mille abil saab laenuvõtja anda oma pangakontode analüüsimiseks tehnilise ligipääsu teenusepakkujale (AccountScoring). Selle käigus saab teenusepakkuja kontoväljavõtte ja vajadusel ka konto andmete analüüsi. Esitatud kontoväljavõte on masinloetavas formaadis, mida süsteemid oma vahel vahetavad. Sellel korral siis pank(ad) on edastanud selle kontoanalüüsi teenusepakkujale, kelle kaudu see on liikunud edasi krediiti andvale ettevõttele, kui tõendus andmetest, mille järgi krediidiotsus on tehtud. Tegemist on laenuvõtja jaoks lihtsama protsessiga, kus ta ei pea minema igasse panka eraldi küsima neilt allkirjastatud pabereid ja siis viima need laenuandjale. Selle käigus saab laenutaotleja anda kõigi oma kontodele tehniline ligipääs konto analüüsiks ja andmete vahetamiseks.
11.Kostjale on 23.01.2022 väljastatud laen 400 eurot, 27.03.2022 väljastatud laen 400 eurot ja 28.03.2022 väljastatud laen 1800 eurot (dtl 2113). Lepingule I on kostja teostanud tagasimakseid kokku 55,85 eurot ja lepingule II 1963,76 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) Kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses võib põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2).
13.Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ja hinnanud TsMS § 232 lg 1 kohaselt poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
14.Esmalt märgib kohus, et Riigikohus on 24.11.2023 lahendis nr 2-21-13098 põhjalikult analüüsinud kohtute rolli menetluses, mis puudutavad tarbijakrediidilepinguid ja tarbijaga sõlmitud võlatunnistusi. Vastavale lahendile ja poolte tõendamiskoormisele on kohus osundanud varasemalt ka käesoleva menetluse käigus (dtl 870-871).
15.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas
koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. On tuvastatav, et kostja on tarbijakrediidilepinguna sõlminud Placet Group OÜ-ga (krediidiandja) 23.01.2022 krediidikonto lepingu nr KK3765715 ning 27.03.2022 krediidikonto lepingu nr KK3789140 ja 28.03.2022 krediidikonto lepingu nr KK3789140 muutmise kokkuleppe (dtl 734-754).
16.VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks ei piisa ainult KAVS § 49 lg-s 1 sätestatud sise-eeskirjaga kehtestatud krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodikast. Vastav metoodika peab olema ka selline, et metoodika alusel tarbija krediidivõime hindamisel saadud tulemuse põhjal oleks selge, kas tarbija suudab või ei suuda oma sissetulekuga krediidilepingust tulenevaid kohustusi lepingus kokkulepitud tingimustel täita (KAVS § 49 lg 4). Krediidivõimelisuse hindamise metoodika ei saa olla paika pandud nii, et tarbijale elamiskuludeks arvestatud raha tegelikkuses keskmisele inimesele vähemalt minimaalsel tasemel elutingimuste loomist ei võimalda.
17.Kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohta on Riigikohus märkinud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks (vt RKTKo nr 2-21-13098, p 18). See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Esitatud tõendite põhjal saab asuda seisukohale, et kostja pangakonto väljavõte ei ole küsitud vaidlusaluste lepingute sõlmimisele eelnevalt, millele viitab periood, mida kohtule esitatud pangakonto väljavõte (dtl 792-825) kätkeb. Nimelt sõlmiti lepingud jaanuaris 2022 ja märtsis 2022, kuid väljavõte käsitleb perioodi detsembrist 2021 kuni juunini 2022 ning selle ülaosas on märgitud loomiskuupäevana 27.06.2022. Üldjuhul eelneb pangakonto väljavõtte küsimine lepingu sõlmimisele ja puudutab seda eelnevat reeglina pooleaastast perioodi. Mis puudutab hageja poolt 18.12.2023 lisana esitatud dokumente, siis tegemist on võrdlemisi loetamatute dokumentidega. Siiski on võimalik nt tuvastada, et kostja poolt avaldatud palk 1200 eurot kuus (dtl 769) ei vastanud tõele, kuivõrd Manderon OÜ ei ole kostjale sellise summa ulatuses igakuiselt ülekandeid teinud, pigem on tuvastatav ca 600 euro laekumine palgana, mis on aga poole vähem, kui kostja poolt avaldatud. Samuti ei ole eluliselt usutav, et inimesel ei ole majapidamiskulutusi (kostja poolt märgitud 0). Krediidiandja poolt lisainfo küsimist kostjalt kohtule esitatud faktilistest asjaoludest ei nähtu. Seega on esitatud infoanalüüs on kohtu hinnangul olnud pealiskaudne ja faktikauge. Kohtu hinnangul on krediidiandja oma analüüsis kostja igakuiste kulutuste ja sissetulekute osas olnud põhjendamatult ja masinlikult eluvõõras. Krediidiandjal pidanuks tekkima lisaküsimusi, sest kostja avaldatud väljaminekud ei ole eluliselt usutavad.
18.Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, on selle rikkumise tagajärjeks, et VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel saab hageja nõuda tagasi kostjalt põhivõla koos VÕS §-s 94 sätestatud intressiga, st hagi on võimalik osaliselt rahuldada. Kui tarbija on tühise intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale või tema eriõigusjärglasele raha, tuleb see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks (vt RKTKm 2-23-116386, p 14.1.4, RKTKm, 2-21-13098/50, p-d 25 ja 26). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli tarbijakrediidilepingu sõlmimise ja selle muudatuse sõlmimise ajal 0% (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar), mis oli kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.
19.Hagi ja sellele lisatud tõendite ning kohtule avaldatud täiendavate asjaolude, alusel on tuvastatav, et kostjale on krediiti kahe lepingu ja viimase muudatuse alusel väljastatud kokku 2600 eurot ja kostja on teinud tagasimakseid kokku 2019,61 eurot (1963,76 + 55,85). Seega on kostja põhivõlg hagejale 580,39 eurot (2600-2019,61), mis tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 396 lg 1 ja VÕS § 402 lg 1 alusel välja mõista. Muude nõuete osas jätab kohus hagi rahuldamata.
20.TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus hagi rahuldamise ulatust arvestades menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kadi Karting kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.