Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
Harju Maakohus Reena Nieländer 04.09.2024, Tallinn 2-23-122898 TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi A.T (endise nimega P.) vastu põhivõla 378,55 euro, intressi 65,44 euro, viivise 85,41 euro, sissenõudekulude 30 euro ja edasiulatuva viivise nõudes 650,82 eurot nende Hageja: TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood 11919806), asukoht Vabaõhumuuseumi tee 1, 13522 Tallinn Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema, e-post: XXX Kostja: A.T (endise perekonnanimega P.) (isikukood XXX), elukoht xxx; e-post: XXX
Asja läbivaatamise viis
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi A.T (endise nimega P.) vastu osaliselt.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali ja kostja vahel 18.05.2021 sõlmitud järelmaksulepingust nr 7083372033 tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed kogusummas 251,55 eurot edasiulatuvalt igakuiste osamaksetena järgmiselt: 10.10.2024
3.Jätta rahuldamata TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi A.T vastu põhivõlanõudes 127 eurot, intressinõudes 65,44 eurot, sissenõudmiskulude 30 euro, viivisenõudes 85,41 eurot ja edasiulatuva viivise nõudes.
4.Jätta menetluskulud 38,65% ulatuses A.T ja 61,35% ulatuses TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kanda.
5.Määrata kindlaks TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali menetluskulud 345 eurot ja mõista A.T-lt välja 38,65% ehk 133,34 eurot TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks. A.T-l rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
’
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal esitas 02.06.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 557,92 euro saamiseks. Kohus tegi 06.06.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada, mistõttu lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 29.09.2023 Harju Maakohtule hagi A.T (endise nimega P.) vastu võlgnevuse nõudes.
3.Vastavalt hagiavaldusele sõlmisid TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja kostja 18.05.2021 järelmaksulepingu nr. 7083372033, mille alusel sai kostja soetada kaupa. Lepingu krediidi kulukuse määraks on 40,58%, ajaperioodiks 18.05.2021-10.07.2026. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis hageja 08.10.2022 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse) täiendava tähtajaga kuni 22.10.2022 võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles hageja 23.10.2022 lepingu üles.
4.Kostja põhivõlgnevus hageja ees on hagi esitamise seisuga 378,55 eurot. Kostjalt ei ole hagejale põhiosa katteks ühtegi laekumist toimunud (hagiavalduse p 2.1).
5.Leping sõlmiti 18.05.2021 ning lepingu eritingimuste kohaselt arvestatakse intressi vastavalt lepingus kokku lepitud intressimäärale 36,62% aastas ja 0,102% päevas. Kostja intressi tasunud ei ole. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress 65,44 eurot aastamääraga 36,62% aastas arvestatuna krediidijäägilt 14. osamaksest kuni ülesütlemisele eelnenud 17.osamakseni.
7.Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamise järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 378,55 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 30.09.2023 lepingujärgses määras 24,15% aastas.
8.Hageja on saatnud kostjale 3 nõudekirja (07.12.2022 nõudekiri maksumusega 15 eurot, 30.12.2022 pretensioon maksumusega 5 eurot ja 07.02.2023 hagihoiatus maksumusega 5 eurot). Hageja muud makseviivitusega tekkinud kulud on 5 eurot. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitist 30 euro ulatuses.
9.Hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmiseks kontrollis hageja muuhulgas kostja varalist seisundit ning regulaarset sissetulekut teostades päringud Pensioniregistrisse. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi krediidiandja päringud Maksehäireregistritesse ning tuvastas, et krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Hageja esitab tõendina taotluse ja maksehäireraporti väljavõtte. Hageja selgitas, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega järelmaksulepingut. Arvestades hagi aluseks oleva järelmaksulepingu summat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.
’
10.Kohus kohustas 01.12.2023 kohtumäärusega hagejat esitama kohtule detailsed andmed selle kohta, et järelmaksulepingu sõlmimisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja teabe andmise kohustust. Kohtule esitatud laenutaotluses on kostja märkinud igakuiseks sissetulekuks 245 eurot. Pensioniregistri väljavõttest nähtub kostja keskmiseks sissetulekuks 12,22 eurot. Hagejal tuli täpsustada ja esitada kohtule tõendid selle kohta, kuidas hageja on kontrollinud kostja sissetulekute suurust. Hagejal tuli esitada tõendid ka kostja kohustuste analüüsimise kohta, kuivõrd hageja on toonud välja, et kostjal ei olnud varasemaid maksehäireid, kuigi kohtule esitatud maksehäire registri väljavõttest nähtub kostja maksehäire 31.05.2008 kuni 05.04.2021 summas 31-65 eurot. Vastasel juhul pidi krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama.
11.Oma 09.01.2024 vastuses kohtunõudele selgitab hageja, et täidab kohtunõude, mille kohaselt kohus kohustas hagejat esitama VÕS § 403 4 lg 7 järgse ümberarvestuse. Käesoleval juhul vastavalt hagivalduse punktile 2.1 kostja sai lepingu nr. 7083372033 alusel laenu kokku summas 378,55 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 127 eurot (mis on arvestatud intressi katteks).
12.Hageja esitas oma nõude ümberarvestuse ja selgituse, et kui kohus leiab, et algne krediidiandja on rikkunud krediidilepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtete täitmist, siis palub hageja VÕS § 403 4 lg 7 alusel kostjalt välja mõista summa 251,55 eurot (laenusumma 378,55 eurot, millest on maha arvestatud kõik laekumised 127 eurot).
13.Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 23.10.2022 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. Eeltoodust tulenevalt esitas hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. 09.01.2024 seisuga ei ole sissenõutavaks muutunud põhiosa, kostja on tasunud põhiosa katteks 127 eurot seega võlgnevus tekib 41. osamaksega 10.10.2024.
14.Hageja palub välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvat võlgnevust. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 251,55 eurot kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt.
15.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud isiklikult tähtsaadetisena postiaadressil XXX, 07.02.2024, kuid kostja ei ole hagile vastust esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
16.Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud 09.01.2024 esitatud ümberarvestatud nõude osas. Kohus rahuldab seetõttu hagi osaliselt. Kohus põhjendab otsust järgmiselt.
17.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
18.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
19.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse
’ sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
20.Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on selgitanud, et TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal hindas kostja krediidivõimelisust laenutaotluse ja Pensioniregistri väljavõtte alusel ning tuvastas maksehäirete puudumise.
21.Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
22.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
23.Hageja on kohtule esitanud 4 tõendit: laenutaotluse (dtl 37), maksehäireraporti (dtl 38), taust.ee päringu (dtl 40) ja Pensioniregistri väljavõtte (dtl 39). Pensioniregistri väljavõtte kohaselt on kostja keskmiseks sissetulekuks 12,22 eurot kuus. Maksehäireregistri kohaselt oli kostjal varasem maksehäire summas 31-65 eurot. Pangakonto väljavõtet krediidiandja enne laenuotsuse tegemist küsinud ei ole. Kohtule esitatud laenutaotluses on märgitud sissetulekuteks 245 eurot, muud laenud 0 eurot. Taotluselt ei selgu, mis kuupäeval on taotlus esitatud. Taust.ee väljavõttelt ei selgu, millal ning kelle kohta päring tehtud on. Arvestades eeltoodut ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida VÕS § 403 4 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline, sest krediidiandjal puudusid piisavad andmed vastavale järeldusele jõudmiseks. On ilmselge, et esitatud andmete alusel (keskmine sissetulek 12,22 eurot kuus) ei suuda kostja tulevikus isegi olenemata summa ning osamaksete väiksusest, neid osamakseid tasuda.
24.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
25.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
26.Hageja on tõendanud, et kostjale on väljastatud krediiti kokku 378,55 euro ulatuses ja kostja on teinud kolm tagasimakset 05.01.2022, 08.02.2022 ja 08.03.2022 kokku summas 127 eurot (dtl 71). VÕS § 4034 lg 7 alusel tuleb lugeda kõik tagasimaksed tehtuks põhiosa katteks, kuivõrd 18.05.2021 seisuga oli seadusjärgne intressimäär 0%.
27.Hageja palub välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvat võlgnevust. Kohus leiab, et hageja nõue tuleb rahuldada, sest poolte vahel oli järelmaksuleping, kostja ei ole osamakseid täielikult tagastanud, viimasest kostja poolt tehtud graafikujärgsest maksest on möödunud üle 2 aasta ning hagejal on TsMS § 369 kohaselt alust eeldada, et võlgnik ei pruugi tulevikus
’ sissenõutavaks muutuvaid kohustusi õigeaegselt täita. Kohus mõistab seega kostjalt edasiulatuvalt välja lepingujärgsed tagasimaksed alates 10.10.2024 kuni 10.07.2026, kokku summas 251,55 eurot.
28.Kuivõrd põhivõla osas on alternatiivne nõue üksnes edasiulatuvate tagasimaksete väljamõistmise nõue, siis kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõla osas jääb rahuldamata hageja algsest nõudest 127 eurot. Erinevas summas põhivõla nõuded ei ole alternatiivsed nõuded.
29.Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 251,55 eurot kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt.
30.Hageja 09.01.2024 ümberarvestuse järgi ei ole 09.01.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud põhiosa, kuivõrd kostja on tasunud põhiosa katteks 127 eurot, tekib võlgnevus 41. osamaksega (10.10.2024). Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei ole hagejal õigust nõuda viivist lepingujärgses määras, kuid hageja viivisenõue oleks põhjendatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kuid kohtuotsuse tegemise seisuga ei ole kostja ühegi osamaksega veel viivituses. Seetõttu jätab kohus viivisenõude 85,41 eurot ja edasiulatuva viivise nõude kohtuotsuse tegemise päevast rahuldamata.
31.Hageja nõuab sissenõudekulude hüvitist 30 eurot VÕS § 1132 lg 2 alusel.
32.VÕS § 1132 lg 2 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.
33.Hageja selgitab, et meeldetuletuskirjad on saadetud 07.12.2022, 30.12.2022 ja 07.02.2023. Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saa lugeda lepingut 23.10.2022 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud kostja osamaksetega viivituses. Seega ei saanud kostja meeldetuletuskirjade saatmise ajal olla viivituses ning kohus jätab sissenõudmiskulude hüvitise nõude 30 eurot rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
34.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
35.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 172 lg 9 kohaselt, maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
’
36.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
37.Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012 lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).
38.Hageja palub mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.
39.Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja 29.09.2023 (dtl 50). Menetluskulude nimekiri on kostjale isiklikult kätte toimetatud 07.02.2024. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväidet esitanud, samuti ei ole kostja esitanud oma menetluskulude nimekirja.
40.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 175 eurot ja lepingulise esindaja õigusabi tasu 527 eurot (ilma käibemaksuta).
41.Tsiviilasja hinnaks oli hagi esitamisel TsMS § 124 ja § 133 lg 2 kohaselt 650,82 eurot, millelt tuleb riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõiv summas 175 eurot. Seega on hagilt tasutud riigilõiv summas 175 eurot põhjendatud ja vajalik kulu.
42.Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot. Tulenevalt TsMS § 4842 on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot, põhjendatud ja vajalik.
43.Hageja lepinguline esindaja on hagejale osutanud õigusabi – täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule, 3 tundi tunnihinnaga 169 eurot, kokku summas 507 eurot (ilma käibemaksuta).
44.Kohus, tutvunud menetluskulude nimekirjaga, leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on osaliselt põhjendatud ja hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud.
45.Kohus leiab, et taotletav lepingulise esindaja kulu (507 eurot ilma käibemaksuta, mis vastab kolmele töötunnile) ei ole põhjendatud. Tegemist ei ole keerulise ega mahuka tsiviilasjaga. Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis tsiviilasjas 2-18-129072 asunud seisukohale, et tüüphagide, millesarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte tuhandeid, põhjendused kattuvad peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb üksnes kostjate andmetes, summades ja kuupäevades), mistõttu ei ole usutav, et nende koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Kohus leiab, et ka käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Käesoleval juhul on põhjendatud ajakulu 1,5 tundi. Lisaks ei pea kohus põhjendatuks hageja lepingulise esindaja töö tunnihinda 169 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja lepinguline esindaja ei ole advokaadi kvalifikatsiooniga ning hagi koostamine polnud õiguslikust aspektist kuigivõrd keerukas, mistõttu on põhjendatud tunnihind mõnevõrra madalam, 100 eurot. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esinduskulu 150 eurot.
46.Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja õigusabikulu kokku 170 eurot (1,5 tundi × 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot).
47.Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 345 eurot, millest 175 eurot on riigilõiv ja 170 eurot on lepingulise esindaja kulu.
’
48.TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
49.Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
50.29.09.2023 esitatud hagi hind oli 650,82 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude 650,82 eurot 38,65% ehk 251,55 euro ulatuses, seetõttu jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskulud 38,65% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 61,35% ulatuses hageja kanda. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja kostjal rahaliselt kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei ole.
51.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 38,65% hageja põhjendatud menetluskuludest (345 eurot), millele vastab summa 133,34 eurot.
52.Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
53.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).