Võlgnik: M. G. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post xxx) Usaldusisik: vandeadvokaat Mark Uska (Advokaadibüroo USKA OÜ, asukoht Lelle 24, 11318 Tallinn, e-post [email protected], telefon +372 56 221 091).
Resolutsioon
1.Rahuldada M. G. maksejõuetusavaldus.
Kuulutada välja M. G. (isikukood xxxxxxxxxxx) pankrot 2. septembril 2024. a kell 12.00 ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.
3.Nimetada M. G. pankrotihalduriks vandeadvokaat Mark Uska (Advokaadibüroo USKA OÜ, asukoht Lelle 24, 11318 Tallinn, e-post [email protected], telefon +372 56 221 091).
Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 23. september 2024. a algusega kell 12.00 Tallinnas, Lubja tn 4 asuvas Harju Maakohtu saalis/virtuaalruumis nr 3006.
Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega.
Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja
jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.
Kohustada M. G.t vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut 23. septembril 2024. a kell 11.55. Kui M. G. vannet ei anna, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või aresti kuni 3 kuud.
Määrata Mark Uskale usaldusisiku tasu summas 2 104,50 eurot (sh käibemaks).
9.Välja mõista M. G.lt usaldusisiku tasu summas 2 104,50 eurot (sh käibemaks) Mark Uska kasuks. Usaldusisiku tasu väljamakse summas 1 104,10 eurot (so 2 104,501 000,40 eurot) teostada büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb – Advokaadibüroo USKA OÜ-le (arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXX AS LHV Pank).
10.Hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu summas 820 eurot (lisandub 180,40 eurot) Mark Uskale. Väljamakse teostada büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb – Advokaadibüroo USKA OÜ-le (arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXX AS LHV Pank).
11.Pankrotihaldur Mark Uska täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni M. G. usaldusisiku ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.
12.Kohustada usaldusisikut esitama kohustustest vabastamise menetluse kohta iga-aastast aruandlust. Esimese aruande kohtule esitamise tähtaeg on 02.09.2025. a.
13.Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada võlgnik määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldaja võib esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. FiMS § 4 lg 6 kohaselt kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest. Asjaolud ja maksejõuetusavaldus Harju Maakohtule on esitatud M. G. avaldus tema pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku kohustuste suurus avalduse esitamise seisuga kokku 36 825,24 eurot. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on sotsiaaltoetused summas 1 600 eurot, igakuiseid väljaminekuid on kokku summas 1 265 eurot, ainsaks varaks on vabatahtlik pensionifond hinnangulise väärtusega 6 112 eurot. Võlgnik põhjendab enda makseraskusi asjaoluga, et tegeles laste kasvatamisega (kaks last on erivajadustega ja vajavad erihooldust), abikaasa aga tööl ei käinud. Laenud olid võetud igapäevaste kulude katteks, üürikorterisse mööbli ostmiseks ja korteri remontimiseks. Kohtumääruse põhjendused
1.Kohus leiab, et maksejõuetusavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada M. G. pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Mark Uska. Pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku ülesandeid.
2.PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks
tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.
3.PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Usaldusisik on tuvastanud, et võlgnik on töötu. Võlgniku igakuine sissetulek on laste- ja toimetulekutoetused summas 1 278.17 eurot. Võlgniku ülalpidamisel on kolm alaealist last, kellest kaks nooremat on puudega. Võlgniku sissenõutavaks muutunud kohustused moodustavad 45 404 eurot. Võlgnik ei suuda täita enda kohustusi ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks.
4.Usaldusisik on tuvastanud, et võlgnik oli juba 2017. aastal maksejõuetu. Võlgniku suhtes on menetluses 19 täiteasja, millest kuus on algatatud 2017. aastal. Usaldusisik on tuvastanud, et maksejõuetuse on põhjustanud üle enda võimete elamine. Maksejõuetuse põhjus on eeltoodust tulenevalt muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses.
5.Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine. Usaldusisiku hinnangul vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad.
6.PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et võlgnik on vande andmiseks kohustatud PankrS § 86 lg 1 alusel.
7.FiMS § 45 lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid, osaliselt on võlgnikul võimalik enda kohustustest vabaneda. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.
8.Kohus selgitab, et FiMS § 47 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima ning lg 2 järgi võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. FiMS § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses. FiMS § 49 lg 9 kohaselt kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest.
Usaldusisiku tasu
9.Usaldusisik Mark Uska on esitanud tasunõude 13,8 töötunni eest kokku summas 1 725 eurot (1 tund – 125 eurot, lisandub käibemaks). FiMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg 1 kohaselt usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. FiMS § 54 lg 4 järgi tasu suuruse määramisel arvestab kohus usaldusisiku ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskusi.
10.Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise usaldusisiku tasuks 1 725 eurot (lisandub käibemaks). Menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata takistab asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks, mistõttu tuleb pankrot FiMS § 18 lg 2 p 2 ja § 45 lg 2 ning PankrS § 31 lg 1 alusel välja kuulutada. Võlgnikul ei ole piisavat vara ega sissetulekut, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid.
11.PankrS § 65 lg 1 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). TsMS § 183 lg 2 kohaselt Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.
12.PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Tulenevalt eeltoodust tuleb usaldusisiku tasu 820 eurot (lisandub käibemaks 180,40 eurot) hüvitada riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 ja FiMS § 54 lg 9 järgi kohus võib usaldusisiku tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.