Kohus Kohtu koosseis
Harju Maakohus kohtunik Merike Varusk
Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
02. september 2024, Tallinn 2-18-354
Tsiviilasi
V S (S) kohustustest vabastamise menetlus
Menetlustoiming
kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
võlgnik V S (endise nimega P, isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx); võlgniku lepinguline esindaja Kaupo Süvaoja (e-post xxx, xxx); võlausaldaja 1 – X osaühing (registrikood xxx, asukoht xxx, e-post xxx); võlausaldaja 2 – kohtutäitur Y (aadress xxx, e-post xxx); võlausaldaja 3 – aktsiaselts Q (registrikood xxx, asukoht xxx, e-post xxx); võlausaldaja 4 – F osaühing (registrikood xxx, asukoht xxx, epost xxx); võlausaldaja 5 lepinguline esindaja C (e-post xxx).
Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest.
Tsiviilasi nr 2-18-354
I Asjaolud Harju Maakohtu 23.02.2018 kohtumäärusega kuulutati välja V S (S) pankrot. Kohus lõpetas 19.12.2018 määrusega V S pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist ning algatas kohustustest vabastamise menetluse, määrates võlgniku enda täitma usaldusisiku kohustusi. 19.12.2018 määruse kohaselt oli võlausaldajatel tunnustatud nõuete eest jäänud raha saamata järgmiselt: X OÜ 722.95 eurot, kohtutäitur Y 240.60 eurot, Q AS 1963.31 eurot, I 2333.02 eurot, A F OÜ 160.13 eurot, B AS 1035.12 eurot. Võlausaldaja A F OÜ uueks nimeks on F OÜ. Võlausaldaja B aktsiaselts on kohtule teavitanud, et võlausaldaja nõue on 30.06.2022 loovutatud F osaühingule (endise nimega A F osaühingule). Võlgnik on esitanud aruandeid järgnevatel kuupäevadel: 17.12.2019, 18.12.2020, 17.12.2021, 15.12.2022, 12.01.2024. Kohtule esitatud esimesest aruandest (esitatud 17.12.2019) nähtuvalt töötas võlgnik 30.01.2019 kuni 12.04.2019 I E AS-is xxx ning lahkus töölt pärast rasedaks jäämist, sest tööandjal ei olnud võimalik viia võlgnikku kergemale tööle. Sellele järgnevalt on võlgnik korjanud suvel maasikaid ning müünud oma riideid. Lisaks on võlgnik uurinud Töötukassast kursusi, kuid neid talle ei võimaldatud. Seoses kolimisega ei olnud võlgnikul võimalik alustada T raamatupidaja kursustega, kuid pidas võimalikuks asuda õppima K K autotehniku erialale, mis pakub tsükliõppena koolis käimist ja võlgnikul oleks võimalik lapse kõrvalt koolis käia. Võlgnik oli uurinud ka võimalusi oma firma loomiseks. Võlausaldajatele oli võlgnik esimesel aastal tasunud kokku summas 747.73 eurot (seejuures tasus kahe võlausaldaja nõuded võlgnik täies ulatuses). 18.12.2020 esitatud aruande kohaselt oli võlgnik asunud õppima K K mootorsõidukitehniku erialale, mille õpe kestab 2 aastat. Lisaks oli võlgnik sõlminud praktikalepingu praktika läbimiseks, kuid märkis, et töötasu praktikal käimise eest ei saa (kiitmise korral võimalik saada stipendiumi). Võlgnik märkis, et tal on plaanis luua enda firma. Makseid võlausaldajale oli võlgnik teinud kokku summas 200 eurot (neljale võlausaldajale võrdselt 50 eurot). 18.03.2021 on kohtule esitatud otsus võlgniku töövõime hindamise kohta, mille kohaselt on võlgnikule määratud puuduv töövõime perioodil 25.02.2021-24.02.2022. Lisaks on kohtule 19.03.2021 esitatud otsus, mille kohaselt on võlgnikul tuvastatud raske puude raskusaste kestusega 25.02.2021-24.02.2022 ning määratud puudega tööealise inimese toetus. Kolmanda aasta aruande kohaselt (esitatud 17.12.2021) oli võlgnikul 08.02.2021 raske kaelaoperatsioon, mille tõttu pidi ta õppima uuesti kõndima ning oli ratastoolis umbes 3 kuud, käis tegevusterapeudi ja füsioterapeudi juures. Võlgnikule määrati 100% töövõimetus ning raske liikumispuue. Kael pani võlgnikule peale piirangud, et mida võib teha. Lisaks märgiti aruandes, et võlgnik ei ole saanud lastele lasteaia kohta R linnas ning lastel on terviseprobleemid. 2021. aastal tehtud väikesed tagasimaksed olid tingitud kaelaoperatsioonist, laste tervislikust seisundist ning lisaks on võlgnik lapseootel. Eeltoodust tulenevalt ei võimaldanud võlgniku sissetulekud suuremaid tagasimakseid. Võlgnik oli teinud tagasimakseid võlausaldajatele kokku summas 100 eurot (neljale võlausaldajale võrdselt 25 eurot). Seejuures avaldas võlgnik soovi luua oma
Tsiviilasi nr 2-18-354 firma, et oleks võimalik lisa teenida ja võlgnevusi tasuda. Koolis käis võlgnik edasi, kuid oli teinud kooliga kokkulepe, et teeb teooria osa koolis ära ning siis jääb läbida vaid praktika. Pärast lapse sündi oli võlgnikul plaanis võtta akadeemiline puhkus, et praktika sel ajal läbida. Lisaks oli võlgnik teinud avalduse pensioniraha välja võtmiseks, millest plaanis teha tagasimakseid võlausaldajatele. 15.12.2022 esitatud aruande kohaselt oli võlgnik asutanud ettevõtte. Võlgnik tegeles ettevõtte käima lükkamisega ning sellel hetkel ettevõte kasumit ei teeninud. Võlgnik oli kätte saanud pensionirahad, millest tasus oma kohustusi. Koolist oli võlgnik võtnud akadeemilise puhkuse ning saab praktika läbida akadeemilise puhkuse ajal. Aruande esitamise seisuga oli võlgnikul jäänud tasuda veel ainult üks võlgnevus. Võlgnik oli aasta jooksul tasunud võlausaldajatele 3499.40 eurot (tasudes ära 3 võlausaldaja jäägid täies ulatuses ning tasuda oli jäänud veel 1908 eurot ühele võlausaldajale). Viimase aruande kohaselt (esitatud 12.01.2024) oli võlgnik tegelenud enda ettevõtte edendamisega ning 2022. aasta septembris sai pandud kogu perekonna vaba raha tööruumi ehitamise alla. Septembrist novembrini ei olnud võimalik tööd teha ja oli paus ning seetõttu puudus ka sissetulek, et tasuda viimane võlg. Võlgnik märkis, et kui nad poleks sellega tegelenud, siis oleks kogu võlasumma olemas olnud, aga tegi valiku, et kui tahab, et tal oleks tööd, siis tuleb see risk võtta ja panustada tööruumi ehituse alla. Tööd sai võlgnik uuesti tegema hakata novembri lõpus ning detsembris tuli sisse suurem töö, mida kasutas võla tagasimaksmiseks nii palju kui saab. Võlgnikul oli jäänud tasuda veel ainult üks võlgnevus, mille jääk on 1350 eurot (2023. aastal on võlgnik võlgnevuse katteks tasunud 558 eurot). Võlgnik oli seadnud eesmärgiks tasuda viimane võlgnevus ära 2024. aasta maikuuks. 19.12.2023 möödus V S kohustustest vabastamise menetluse algatamisest 5 aastat. Kohus edastas võlausaldajatele kohtunõude seisukoha esitamiseks V S kohustustest vabastamise osas. Võlausaldaja kohtutäitur Y on kohtule teavitanud, et võlausaldaja nõue 240.60 eurot on tasutud täies ulatuses, mistõttu võlausaldajal ei ole vastuväiteid kohustustest vabastamise osas. Võlausaldaja X osaühing on kohtule 07.02.2024 teavitanud, et nõue X osaühingu ees on tasutud. Võlausaldaja on nõus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega ja kohustustest vabastamisega. Võlausaldaja Q aktsiaselts on kohtule teavitanud, et Q aktsiaseltsil puuduvad lepingulised suhted võlgnikuga. Võlausaldaja F OÜ on kohtule 20.02.2024 seisukohas teavitanud, et palub jätta võlgniku täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Selleks, et vabastada võlgnikku kohustustest, tuleb kontrollida, kas võlgnik tegeleb kohustustest vabastamise menetluse ajal mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis peab võlgnik seda otsima. Kohustustest vabastamise menetluse üheks eesmärgiks on võimaldada uus majanduslik algus eriti raskes majanduslikus seisus võlgnikule, kes annab endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnik on enda 2023. aasta aruandes öelnud, et kavatseb viimase võla, milleks on J P AS nõude jääk summas 1350 eurot, 2024. aasta maikuus ära maksta. 03.06.2024 kirjas on võlgnik märkinud, et võttis eesmärgiks maikuus ära maksta viimane võlgnevus, aga ei ole õnnestunud see summa terves ulatuses kokku saada. Oli liiga ambitsioonikas ja arvas, et tuleb toime, aga peab endale aru andma, et tal on ka perekond, kes
Tsiviilasi nr 2-18-354 vajab süüa ja arved on esmatähtis maksta, et kõik eluks vajalik oleks kaetud. Võlgnikul on vaja veel veidi korjata raha, et see summa kokku saada. Ei eelda ega arva, et peaks niisama kohustusest vabastama, on siiani kõigest kinni pidanud ja pingutanud. Soovib ära tasuda ka viimase võlgnevuse kuna kõik teised kohustused on täidetud. Võlgnik palub kahe kuu pikendust. 19.08.2024 on V S esitanud usaldusisiku aruande, mille kohaselt on täidetud kõik teadaolevad kohustused. II Kohtumääruse põhjendused Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 g 2 kohaselt kohaldatakse enne füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini. Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 sätestab, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. PankrS § 175 lg 2 punktide 1 ja 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus tuvastas, et V S ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohus tuvastas esitatud aruannetest, et võlgnik töötas 30.01.2019-12.04.2019 puhastusteenindajana, kust lahkus pärast rasedaks jäämist, sest tööandjal ei olnud võimalik viia võlgnikku üle kergemale tööle. Võlgnik uuris erinevaid koolituste võimalusi, kuid Töötukassa neid ei võimaldanud ning Tallinnas toimuvale raamatupidaja kursusele ei saanud võlgnik minna, kuivõrd pere kolis R. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel asunud õppima K K mootorsõidukitehniku erialale ning loonud oma ettevõtte P A OÜ, mille põhitegevusalaks on autopesu jms teenindus. Perioodil 25.02.202124.02.2022 oli võlgnikule määratud puuduv töövõime. PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
Tsiviilasi nr 2-18-354 Kohtule on esitatud iga-aastaselt aruanded ning kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik varjanud tulusid ega vara. PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel tasunud kõikide võlausaldajate nõuded. Kokku on võlgnik võlausaldajatele tasunud 6445.13 eurot. PankrS § 172 lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlgnik ei ole võlausaldajatele väljamaksete tegemisel järginud ettenähtud jaotisi ehk võlausaldajaid ei ole kohustustest vabastamise menetluse kestel koheldud võrdselt. Sellest tulenevalt on kohustustest vabastamise menetluse kestel tasutud ära kõikide võlausaldajate nõuded peale ühe (võlausaldaja J I OÜ (I D A) nõude jääk on 1350 eurot). Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Võlgniku täitmata kohustuste osas viiakse läbi kohustustest vabastamise menetlus, mille kestel tuleb võlgnikul teha endast kõik võimalik vähendamaks võlausaldajate nõudeid. Kohus on eespool tuvastanud, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel tasunud kõikide võlausaldajate nõuded peale ühe. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik rikkunud võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet. Lisaks on võlgnik eelistanud võlausaldajate nõuete rahuldamisele perekonna vaba raha endale tööruumi ehitamisele kulutamist, mistõttu ei olnud võlgnikul võimalik ka mitmel kuul tööd teha. Võlgnik on märkinud, et tegi teadliku valiku raha tööruumi ehitamise alla panemisel, sest tööruum oli vajalik töö tegemiseks. Lisaks märkis võlgnik, et kui ta ei oleks tööruumi ehitamisega tegelenud, oleks kogu võlasumma olemas olnud. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole käesoleval juhul raske hooletusega rikkunud oma kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohtu hinnangul on võlgnik investeerinud tööruumidesse, et tagada oma sissetulek läbi igakuise töötasu, mille arvelt võlgnik on käesolevaks ajaks rahuldanud kõikide võlausaldajate nõuded. Kohustustest vabastamise menetluse raames peab võlgnik üles näitama initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks
Tsiviilasi nr 2-18-354 (3-2-1-49-16, p 15; 3-2-1-19-16, p 14) ning võlgnik peab suutma seda hiljem ka kohtule tõendada. Juhul, kui võlgnik seda ei tee, riskib ta sellega, et teda kohustustest ei vabastata. Võlgadest vabastamise menetluse üks eesmärke on anda võlgnikule võimalus vähendada oma võlgnevust võlausaldajate ees ning neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada seeläbi väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ja normaalseks sotsiaalseks eluks. Riigikohus on mitmes lahendis väljendanud seisukohta, mille kohaselt ei ole võimalus vabaneda oma kohustustest eelduslikult iga võlgniku õigus. Võlgadest vabastamise menetlus on nähtud ette võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kohustustest vabastamise menetluse kestel tuleb võlgnikul toime tulla minimaalsete vahenditega, näitamaks maksete tegemise ja eeskujuliku käitumisega tahet anda endast parim võlausaldajate nõuete kasvõi osaliseks rahuldamiseks ja seda, et ta on väärt uut majanduslikku algust. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab (RKTKo 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik oluliselt rikkunud võlausaldajate huve, kuigi võlgnik ei ole järginud võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet ja ei ole teinud väljamakseid võlausaldajatele vastavalt jaotistele, on võlgnik tasunud kõigi võlausaldajate nõuded. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kohus leiab, et esineb alus vabastada V S pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, kuna V S on täitnud pankrotimenetluses kõigi teadaolevate võlausaldajate nõuded. Kohus lõpetab V S pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
Usaldusisiku vabastamine PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab V S kohustustest vabastamise menetluse, tuleb V S vabastada usaldusisiku kohustustest tema kohustustest vabastamise menetluses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.